LAHEMATE projekti eesmärgiks on luua eeltoodud tõenduspõhistest raamistikel põhinev probleemülesannete koostamise, õpetamise, lahendamise ja hindamise metoodika koos selle rakendusjuhistega nii koolitundides kui õpetajakoolituses, seejärel piloteerida seda koolides ja uurida selle metoodika mõju õpilaste probleemilahendusoskustele, kognitiivsele kaasatusele, õpihuvile ja matemaatikaärevusele. Matemaatikahariduse teaduspõhiseks, laiapõhjaliseks ja jätkusuutlikuks uuendamiseks koolides kaasatakse kogenud meisterõpetajad, kes õpetajate-uurijate võrgustikuna koos ülikoolide teadlastega osalevad uudse õppe- ja hindamismetoodikacarendusuuringus, piloteerimises ning neid toetavas tõenduspõhises õpetajakoolituses kahe ülikooli matemaatika didaktika õppejõudude juhendamisel.
Projekti väljundiks on uuendusliku probleemülesannete koostamise, õpetamise, lahendamise ja hindamise tõenduspõhise metoodikacavaldamine:
praktilise käsiraamatuna õpetajatele ja õpetajakoolitajatele (nii paber- kui digiformaadis),
viie rakendusjuhtumi põhjaliku kirjeldusega, 20 näidis-õppestsenaariumina, mis on suunatud eri kooliastmele ja matemaatika teemavaldakondadele ningcvarustatud tunnikavade, praktiliste töölehtede, ülesannete, õppematerjalide, hindamisvahenditega,
õpetajakoolituse kursustena/moodulitena, mis on kohandatud nii üliõpilastele õpetajakoolituse esmaõppe kui ka tegevõpetajate täienduskoolituse spetsiifikale.
Millised on erialakirjanduse ja teadusuuringute põhjal parimad tulemuslikud, tõenduspõhised ja uuenduslikud metoodikad matemaatilise probleemilahenduse õpetamiseks ja õppimiseks põhikoolis ja gümnaasiumis, mis aitaks saavutada taotlusvooru eesmärke?
Kuidas kohandada neid uuenduslikke õppemetoodikaid Eesti põhikooli ja gümnaasiumi uuele riiklikule õppekavale, matemaatika ainekavale ja Eesti koolitegelikkusele sobivaks ning luua/kohandada valitud õppemetoodika raamistikule vastav õppevara ja õppestsenaariumid?
Millistest faktoritest sõltub nende uuenduslike, Eesti oludele kohandatud õppestrateegiate laiapõhjalisem kasutuselevõtt ja mõju nii õpetajakoolituses, õpetajate juurdekasvule kui koolide igapäevases õppetöös?
Kuidas erinevad piloteerimises osalenud õpilaste probleemilahendusoskused, kognitiivne kaasatus, matemaatikaärevus ja õpihuvi kontrollrühma õpilaste omadest enne ja pärast piloteerimise perioodi?