👉 Teema 5: Kas “koolitajate koolitus” on teadus või kunst?
Probleem ja väljakutse
Koolitajatelt eeldatakse nii tõenduspõhist erialast kvalifikatsiooni kui ka laiapõhjaliste kompetentside olemasolu, mis toetavad täiskasvanute osalemist elukestvas õppes ning motiveerivad neid elukestvalt õppima. Samas mõjutavad koolituse tulemuslikkust suuresti ka koolitaja loovus, isikupära ja inimlik kontakt – koolitamise „kunst“.
Peamine probleem seisneb selles, kuidas integreerida teaduslikud metoodikad ja koolitaja loominguline lähenemine nii, et vältida kahte äärmust: ühelt poolt liialt teoreetilist ja õppijast võõrandunud koolitust ning teiselt poolt kogemuslikku, kuid teadusliku põhjenduseta õpet.
Tõenduspõhine hariduspraktika eeldab, et õpetamise ja õppimise valikud põhineksid eelkõige uurimistöödel. Samas, täiskasvanute õppimise uuringud toovad välja, et õpe peab olema seotud reaalse eluga, motiveeriv ning kohandatud õppija vajadustele ja kogemustele.
Seetõttu on koolitajate ettevalmistuse keskne küsimus, kuidas ühendada need kaks poolt: kuidas tuua koolitajate koolitusse (loomulikult ka kõikide teiste valdkondade koolitustesse) teadusuuringutest lähtuvad põhimõtted, jättes samas ruumi individuaalsusele, loovusele ja koolitamise „kunstile“.
Kuidas saavutada, et teadus ja kunst täiendavad teineteist, pakkudes õppijatele nii usaldusväärset kui ka inspireerivat õpikogemust?
Kuidas tagada, et õppija valides koolitust, teeb valiku tõenduspõhise koolituse kasuks? Mis sellele viitab ja mis tagab?
Tõenduspõhisuse tagamiseks peaksime kokku leppima, millised teaduslikult tõendatud õppekorraldused, metoodikad ja kvaliteedimudelid aluseks võtta. Need peaksid olema ajakohased, innovatiivsed, inspireerivad, praktilised ja õppijate vajadusi arvestavad, pakkuma koolitajatele praktilisi lahendusi ning võimaldama luua regulatsioone, mis toetavad arengut ilma liigse piiravuse või ülereguleerimiseta.
Koosloomeprogrammis kaardistati ühine eesmärk:
koolituskvaliteedi- ja mõju tõstmine, et õppija oleks õnnelik.
Koolitajate koolituses ei ole mõistlik vastandada teaduspõhisust ja koolitamise kunsti, vaid neid tuleb käsitleda teineteist täiendavate ja vastastikku toetavate osadena. Teadus loob vajaliku raamistiku, usaldusväärsuse ja struktuuri, kuid koolitamise mõju sünnib koolitaja kohalolus, autentsuses, loovuses ja oskuses luua tähenduslikke õpikogemusi.
Koosloomeprogrammi lõpptulemus
Koosloomeprogrammi lõpptulemusena kujunes ühine arusaam, et koolitamise kvaliteet sünnib teaduse ja kunsti koostoimes. Teadus annab koolitusele struktuuri, usaldusväärsuse ja raamistiku (õppimise teooriad, psühholoogia, protsessijuhtimine), samas kui koolitamise „kunst“ avaldub koolitaja kohalolus, autentsuses, loovuses ja võimes luua õppijale tähenduslikke kogemusi.
Lisaks pandi kirja kunstikriteeriumid, mis on loovulaeka komponendid, nende põhjal kohtuti erinevate koolitajatega ja arutleti koolitaja kunsti teemal.
Harjutus, mille abil saab iga koolitaja end analüüsida - PADLET