Kvaliteedikultuur

Koosloomest:

Kvaliteedikultuuri arendamine koolitusmaastikul ja täiskasvanuhariduses laiemalt vajab mõtestatud koostööd ja eri osapoolte vahelist dialoogi. Just seda võimaldavad koosloomelised protsessid, kus avaliku, era- ja kolmanda sektori organisatsioonide esindajad, aga ka koolitajad, täiskasvanud õppijad ja valdkondlikud eksperdid saavad luua ühiselt uusi ja toimivaid lahendusi.

Koosloome:

👉 toetab usaldusel põhinevat koostööd;

👉 aitab luua toimivaid lahendusi;

👉 suurendab osalejate motivatsiooni ja vastutustunnet.

Koosloome sobib keeruliste probleemide lahendamiseks, millel pole üht lihtsat vastust ning on vajalik mitme vaatenurga ühendamine.

Koosloomepäev 23.09.2025 Öpiku konverentsikeskuses. 📸 Arno Mikkor

Koosloomeprogramm 2025

Koosloomepäev

23. september 2025 toimus Koosloomepäev koostöös ETKA Andrasega ning sellega algas ka 7-nädalane Koosloomeprogramm.

Koosloomepäev on ühepäevane intensiivne arendusüritus kõigile täiskasvanuhariduse valdkonnas tegutsejatele - koolitajatele, koolitusjuhtidele, täiskasvanud õppijatele, valdkonna ekspertidele, koostööpartneritele, juhtidele ja koolituste tellijatele.

Koosloomepäev toimus teist aastat järjest koostöös ETKA Andrasega.

Koosloomeprogrammis osalevad meeskonnad arendasid tõenduspõhisusega seotud teemasid.

Jätkutegevus

Koosloomepäevale järgnes 7-nädalane programm, mille käigus said meeskonnad oma ideekavandit edasi arendada. Eesmärk oli jõuda (võimalikult lähedale) igapäevatöös rakendatavate tööriistadeni (kokkulepitud põhimõtted või hea tava, soovitused või juhendid jne). Selleks pakkusid mentorid meeskondadele iganädalast tuge ja tagasisidet, toetades praktilise fookuse hoidmist.

Lõpuseminar

12. november 2025 toimus koosloomeprogrammi lõpuseminar, kus iga meeskond tutvustas oma lõpptulemusi ning jagas oma programmis saadud kogemusi. Osalejatel oli võimalus näha erinevaid lähenemisi ning kinnistada kontakte edasiseks koostööks.

Programmi eestvedajad:

Aksel Lõbu: Aksel on koolitaja ja andragoog, vabahariduse moderniseerija ning Eesti Rahvaülikoolide Liidu juhatuse esimees. Eestvedajana toetab ta dialoogi, koostöist õppimist ja selliste arendusprotsesside kujundamist, mis toovad kokku kogemuse, teadmise ja tähendusloome. Igapäevaselt juhib ta Tartu Rahvaülikooli kunstikeskust, kommunikatsiooni ja turundust, pidades oluliseks, et õppimisest räägitaks väärtuspõhiselt, ausalt ja sisukalt.

Karina Leinuste:

Karina on 2022. aasta sisekoolitaja ja andragoog, kelle töö keskmes on täiskasvanute tööalase õppimise ja arengu mõtestatud toetamine. Koolitajana väärtustab ta ehedat suhtlust, praktilisi kogemusi ja koostööd, mis võimaldab õppijatel ise oma arengut kujundada. Lisaks koolitustööle tegutseb Karina ka andmeteaduse ja tehisintellektiga seotud valdkondades, rakendades oma töös nüüdisaegset andmepõhist mõtlemist ja süsteemset lähenemist protsesside kujundamisel.

Programmi tulemused ja teemad

👉 Teema 4: Tehisaru kui tööriist täiskasvanuhariduse kvaliteedi ja tõenduspõhisuse tõstmiseks

Probleem ja väljakutse
Täiskasvanuhariduse koolituste kvaliteedi tagamine ja tõenduspõhisus on järjest suurem väljakutse. Õppijate vajadused ja taustad on väga erinevad, koolitajate aeg ja ressursid piiratud ning kvaliteedi hindamiseks puuduvad sageli ühtsed ja praktilised tööriistad.

Koolituste arendamisel on keeruline:

süsteemselt koguda ja analüüsida õppijate tagasisidet;
siduda tagasisidet koolituste tegelike õpitulemuste ja kvaliteediraamistikega;
kasutada kogutud andmeid sisulisteks arendusteks, mitte pelgalt aruandluseks.

Samas kasvab koolitajate vajadus ajakohaste ja praktiliste lahenduste järele, mis toetaksid sisuloome kvaliteeti ning võimaldaksid pakkuda õppijatele personaalsemaid ja paindlikumaid õpiteid.

Koosloomeprogramm sai alguse 23.09 toimunud kohtumisel, kus kaardistati ühine eesmärk:

luua AI-assistent: Andmepõhine Andragoog.

Koosloomeprogrammis keskenduti sellele, kuidas tehisaru saaks toetada:

Tagasiside analüüsi
Sisuloome kvaliteeti
Personaalseid õpiteid

Koosloomeprogrammi tulemus

Koosloomeprotsessi käigus jõuti esimese AI-assistendi katsetuseni, mille eesmärk oli:

analüüsida õppijate tagasisidet ja koolitusvajadusi;
toetada õppekavade ja koolitusmeetodite arendamist;
siduda koolituste tulemused tunnustatud hindamisraamistikega (nt Kirkpatrick, CIPP).

Katsetus näitas, et tehisaru võib olla praktiline abivahend, kuid peab veel katsetama ja täiendama, et see korralikult tööle hakkaks.

👉 Teema 5: Kas “koolitajate koolitus” on teadus või kunst?

Probleem ja väljakutse
Koolitajatelt eeldatakse nii tõenduspõhist erialast kvalifikatsiooni kui ka laiapõhjaliste kompetentside olemasolu, mis toetavad täiskasvanute osalemist elukestvas õppes ning motiveerivad neid elukestvalt õppima. Samas mõjutavad koolituse tulemuslikkust suuresti ka koolitaja loovus, isikupära ja inimlik kontakt – koolitamise „kunst“.

Peamine probleem seisneb selles, kuidas integreerida teaduslikud metoodikad ja koolitaja loominguline lähenemine nii, et vältida kahte äärmust: ühelt poolt liialt teoreetilist ja õppijast võõrandunud koolitust ning teiselt poolt kogemuslikku, kuid teadusliku põhjenduseta õpet.

Tõenduspõhine hariduspraktika eeldab, et õpetamise ja õppimise valikud põhineksid eelkõige uurimistöödel. Samas, täiskasvanute õppimise uuringud toovad välja, et õpe peab olema seotud reaalse eluga, motiveeriv ning kohandatud õppija vajadustele ja kogemustele.

Seetõttu on koolitajate ettevalmistuse keskne küsimus, kuidas ühendada need kaks poolt: kuidas tuua koolitajate koolitusse (loomulikult ka kõikide teiste valdkondade koolitustesse) teadusuuringutest lähtuvad põhimõtted, jättes samas ruumi individuaalsusele, loovusele ja koolitamise „kunstile“.

Kuidas saavutada, et teadus ja kunst täiendavad teineteist, pakkudes õppijatele nii usaldusväärset kui ka inspireerivat õpikogemust?

Kuidas tagada, et õppija valides koolitust, teeb valiku tõenduspõhise koolituse kasuks? Mis sellele viitab ja mis tagab?

Tõenduspõhisuse tagamiseks peaksime kokku leppima, millised teaduslikult tõendatud õppekorraldused, metoodikad ja kvaliteedimudelid aluseks võtta. Need peaksid olema ajakohased, innovatiivsed, inspireerivad, praktilised ja õppijate vajadusi arvestavad, pakkuma koolitajatele praktilisi lahendusi ning võimaldama luua regulatsioone, mis toetavad arengut ilma liigse piiravuse või ülereguleerimiseta.

Koosloomeprogrammis kaardistati ühine eesmärk:

koolituskvaliteedi- ja mõju tõstmine, et õppija oleks õnnelik.

Koolitajate koolituses ei ole mõistlik vastandada teaduspõhisust ja koolitamise kunsti, vaid neid tuleb käsitleda teineteist täiendavate ja vastastikku toetavate osadena. Teadus loob vajaliku raamistiku, usaldusväärsuse ja struktuuri, kuid koolitamise mõju sünnib koolitaja kohalolus, autentsuses, loovuses ja oskuses luua tähenduslikke õpikogemusi.

Koosloomeprogrammi lõpptulemus

Koosloomeprogrammi lõpptulemusena kujunes ühine arusaam, et koolitamise kvaliteet sünnib teaduse ja kunsti koostoimes. Teadus annab koolitusele struktuuri, usaldusväärsuse ja raamistiku (õppimise teooriad, psühholoogia, protsessijuhtimine), samas kui koolitamise „kunst“ avaldub koolitaja kohalolus, autentsuses, loovuses ja võimes luua õppijale tähenduslikke kogemusi.

Lisaks pandi kirja kunstikriteeriumid, mis on loovulaeka komponendid, nende põhjal kohtuti erinevate koolitajatega ja arutleti koolitaja kunsti teemal.

Harjutus, mille abil saab iga koolitaja end analüüsida - PADLET

Kutse sensomotoorsele süvavestlusele: Mis on koolitamises kunst?Made with Padlet

👉 Teema 6: Rahvaülikoolide hea tava kokkulepped ja kontrollnimekiri koolitusjuhtidele koolituste kvaliteedi ja tõenduspõhisuse hindamiseks.

Probleem ja väljakutse
Rahvaülikoolid on olemuselt avatud ja mitmekesised ning nagu nimigi viitab püüdlevad nad rahvale oluliste ja aktuaalsete teadmiste/oskuste õpetamisele/koolitamisele, lähtudes ühiskonnas toimuvates muudatustest. Sellest tulenevalt on nende koolituspakkumine ka laiapõhjaline. See on nende tugevus, kuid samas ka väljakutse. Nimelt see toob kaasa vastutuse, et hariduse/koolituse nime all ei pakutaks tõenduspõhise õppe kõrval koolitusteemasid/praktikaid, mis ei põhine usaldusväärsel teadmisel või võivad isegi õppija heaolu ohustada.

Hetkel puuduvad ühiselt kokku lepitud põhimõtted ja tööriistad, mis aitaksid rahvaülikoolidel/koolitusjuhtidel hinnata koolituste sisu kvaliteeti ja tõenduspõhisust. See tekitab olukorra, kus koolituste vastuvõetavuse ja kvaliteedi hindamine jääb juhuslikuks ning sõltub iga üksiku koolitusjuhi kogemusest ja teadmistest. Selline killustatus võib vähendada rahvaülikoolide usaldusväärsust ja nõrgendada täiskasvanuhariduse rolli ühiskonnas.

Koosloomeprogrammis kaardistati ühine eesmärk:

Hea tava kokkulepped kvaliteedi ja tõenduspõhisuse tagamiseks tervise valdkonnas

Ühiselt loodud hea tava kokkulepped ja koolitusjuhtidele mõeldud kontrollnimekiri aitavad kujundada rahvaülikoolides ühtset kvaliteedikultuuri ja toetavad koolitusjuhte tõenduspõhiste otsuste tegemisel. Sellega tugevdatakse rahvaülikoolide rolli ühiskonnas usaldusväärse ja õppijat väärtustava hariduse pakkujana ning edendatakse kriitilist mõtlemist.

Koosloomeprogrammi lõpptulemus

Koosloomeprogrammi tulemusel jätkas meeskond tööd laiemas ringis, kaasates protsessi ka rahvaülikoole ning teisi valdkonna osapooli. Ühiselt analüüsiti nii Eesti kogemusi kui ka teiste riikide häid praktikaid, et mõista, millised lähenemised toetavad koolituste kvaliteeti ja tõenduspõhisust erinevates kontekstides. Selle töö tulemusena kujunesid välja hea tava kokkulepped, mis tuginevad selgelt sõnastatud väärtustele ning on lahti kirjeldatud praktiliste põhimõtete ja tegevustena. Koosloome käigus tuvastati, et kvaliteedi ja tõenduspõhisuse rakendumine toimub mitmel tasandil – organisatsiooni, koolitusjuhi ja koolitaja tasandil – ning igaühel neist on oma roll ja vastutus. Algselt tervise valdkonnast alguse saanud töö kasvas samm-sammult laiemaks ning viis üldisemate, valdkonnaüleste hea tava kokkulepeteni, mis on rakendatavad täiskasvanuhariduses laiemalt.

Lõpuseminar: Tõenduspõhisus täiskasvanute koolitusvaldkonnas
📅 Toimumisaeg: 4. detsember, 10.30–12.30

See video kajastab projekti lõpuseminarit, kus võeti kokku ühe tegevusaasta jooksul tehtu, tutvustati koosloomeprogrammide teemasid ja tulemusi ning arutleti ühiselt, mida tähendab tõenduspõhisus täiskasvanute koolitusvaldkonnas. Seminari raames tehti ka praktiline harjutus, mis andis osalejatele võimaluse vahetada kogemusi ja kujundada ühist arusaama tõenduspõhise lähenemise tähendusest ja rakendamisest.

Mida tähendab tõenduspõhisus täiskasvanute täiendkoolituses?

Lõpuseminari raames toimus aruteluharjutus, mille eesmärk oli kujundada ühine arusaam sellest, mida tõenduspõhisus täiskasvanute täiendkoolituses tegelikult tähendab. Osalejad töötasid rühmades ning vaatasid teemat kolme tasandi kaudu: organisatsioon, koolitusjuht ja koolitaja.

Harjutuse käigus kaardistati, millistele andmetele, tõenditele ja kogemustele igal tasandil otsuste tegemisel toetutakse ning millised olukorrad jäävad tõenduspõhisuse ja ebapiisava tõenduslikkuse vahele – nn hall ala. Arutelud näitasid, et tõenduspõhisus ei ole üksik tegevus ega ühe rolli vastutus, vaid tekib alles siis, kui kõik kolm tasandit toimivad koos ja toetavad üksteist.

PDF-failis on kokku võetud rühmatööde peamised mõtted, tuues esile nii tõenduspõhised praktikad kui ka kohad, kus otsuseid tehakse paratamatult piiratud info, aja või keeruka konteksti tingimustes.

Tõenduspõhisus täiskasvanute täiendkoolituses.pdf

Page updated

Google Sites

Report abuse