👇Käesolev veebileht on loodud eesmärgiga koondada koolitusvaldkonna kvaliteedikultuuri edendamise alast teavet.Â
👇Käesolev veebileht on loodud eesmärgiga koondada koolitusvaldkonna kvaliteedikultuuri edendamise alast teavet.Â
Eesti täienduskoolitusmaastik on kirjuÂ
Pakutakse nii tööalast kui ka vabahariduslikku koolitust ning nĂĽĂĽd ĂĽha rohkem ka mikrokvalifikatsiooniõpet. Ka pakutavad koolitusteemad ja -meetodid on väga erinevaid. Koolitusturul tegutseb arvukalt koolitusettevõtteid, aga ka mittetulundusĂĽhingute või sihtasutustena tegutsevaid koolituskeskusi, rahvaĂĽlikoole. Suurteks täienduskoolituspakkujateks on ka ĂĽlikoolid ja kutseõppeasutused. Lisategevusena pakuvad koolitusi ka näiteks erinevad erialaorganisatsioonid. Â
Lihtsusega luuakse juurdepääs kõigile, aga ka valdkondlik ebaühtlus
Eesti koolitusturu üheks tugevuseks on sisenemise lihtsus – kui pakutud koolitusteenus avaliku rahaga seotud ei ole, siis ei pea isegi täiskasvanute koolituse seadust järgima, ega enda organisatsiooni ka Eesti hariduse infosüsteemi registreerima. Suurem osa on seda siiski teinud ning seeläbi võtnud ka kohustuse seadust järgida. Kuivõrd seadus sätestab vaid, et iga täienduskoolitusasutus peab kehtestama täienduskoolitusasutuse tegevuse kvaliteedi tagamise alused, siis on kvaliteedi edendamisega seotud teemad ja tegevused organisatsiooniti väga erinevalt arenenud. Täna puuduvad valdkonnas ka kvaliteediedendamise alased kokkulepped ja suuniseid. Küll aga saab toetuda Eesti Hariduse Kvaliteediagentuuri tööle, kes Haridus- ja Teadusministeeriumi tellimusel on välja töötanud ja katsetanud erinevaid kvaliteedihindamise mudeleid. Nende tööle toetudes saab suuniseid, millele on kvaliteedi tagamisel oluline tähelepanu pöörata. Uuri lisaks nende kodulehelt.
Mida peame silmas koolitusvaldkonna kvaliteedikultuuri all?
Kvaliteedikultuur tähendab jagatud arusaama ja hoiakuid selle kohta, mis teeb õppimise ja õpetamise sisukaks, tulemuslikuks ja väärtuslikuks. See ei seisne ainult hindamises või reeglites, vaid eelkõige suhtumises – kuidas organisatsioonid, koolitajad ja õppijad väärtustavad kvaliteeti oma igapäevases tegevuses.
Kvaliteedikultuur:
põhineb usaldusel, koostööl ja pideval arengul;
toetub ühistele põhimõtetele ja teadlikele otsustele;
hõlmab kõiki osapooli – koolitajaid, õppijaid, tellijaid ja arendajaid;
aitab luua õppimiskeskkonda, kus õppija vajadused ja areng on esikohal.
Eesti RahvaĂĽlikoolide Liit on algatanud Haridus- ja Teadusministeeriumi strateegilise partnerluse raames (2025-2027) arendustegevused koolitusvaldkonna kvaliteedikultuuri edendamiseks ja ĂĽhtlustamiseks.Â
Strateegilise partnerluse eesmärk ja tegevusplaan:
👉 Algatuse eesmärk on suurendada täiskasvanuhariduses tõendus- ja koostööpõhise kvaliteedikultuuri kujunemist, pakkudes platvormi aruteluks, arenguks ja ĂĽhiste kokkulepete loomiseks. Â
Fookus on kvaliteedi tõstmisel läbi mitteregulatiivsete meetmete – toetades teadlikkuse kasvu, arendades ühist arusaama kvaliteedist ning luues platvormi koostööks ja kogemuste jagamiseks.
Partnerluse tegevusplaan lähtub igal aastal korduvast loogikast, mille kaudu toetatakse koolitusvaldkonna kvaliteedikultuuri kujunemist. Iga aasta algab fookusteemat avavate inspiratsiooniseminaridega, millele järgneb koosloomeprogramm. Aastaringselt toimetab ka töörühm. Aasta lõpeb tulemuste tutvustusseminariga.
Igal tegevusaastal on oma fookus:
👉 2025 – Tõenduspõhised õpetamis- ja hindamismeetodid
👉 2026 – Õppijate vajadustega arvestamine ja tagasiside
👉 2027 – Kvaliteedi hea tava kokkulepped
Katusorganisatsioonide esindajatest koosnev töörĂĽhma eesmärk on luua sisulist dialoogi koolitusvaldkonna kvaliteedikĂĽsimuste ĂĽle.Â
Erivaldkondade eksperdid jagavad teadmisi ja kogemusi, lähtudes koolitusvaldkonna kvaliteedikultuuri edendamise aspektidest.
Praktiline arenguprogramm koolitusvaldkonnas tegutsejatele, et koos arendada kvaliteeditööriistu ja -põhimõtteid.Â
Aasta 2025: Tõenduspõhised õpetamis- ja hindamismeetodid
📢Kutsume kõiki koolitusvaldkonnas tegutsejaid üles mõtlema sel aastal kaasa tõenduspõhisuse teemal. Mida tähendab tõenduspõhisus koolitusvaldkonnas? Mida tähendab see teie organisatsioonis? Kuidas saaksite omalt poolt pakutavale koolitusteenusele läheneda tõenduspõhisemalt?
Tule ja osale
👉inspiratsiooniseminaril, mis toimub 2. septembril ja/või
 👉koosloomeprogrammis, mis stardib koosloomepäevaga 23. septembril!Â
Täna puudub valdkonnas ĂĽhtne määratlus. Vähemalt meile teadaolevalt ei ole seda keegi valdkonnaĂĽleselt defineerinud.Â
Termin „tõendus“ on aga nĂĽĂĽdseks juba ligikaudu 30 aasta vana – kui Sackett ja kolleegid „tõenduspõhise meditsiini“ termini kasutusele võtsid, siis vaevalt oskasid nad ette kujutada, milline pöördeline valdkondadeĂĽlene areng sellest algab. (Edovald, 2024)Â
👉 Loe ka Triin Edovaldi artiklit “Quo vadis, tõendus?”, mis annab ülevaate tõenduse revolutsiooni neljast lainest ning aitab paremini mõista valdkonna edusamme aga ka kitsaskohti.
Teemas selguse loomisel võib meid eksitada mõiste teaduspõhisus – kerge on tulema mõte, et kui midagi on teaduspõhine, siis on ta ka tõenduspõhine. Teaduspõhisus ja tõenduspõhisus kõlavad sarnaselt, aga neil on erinev rõhuasetus. Mängu tulevad tegelikult veel sõnad teaduspõhine praktika ja tõenduspõhine praktika.Â
Kui midagi on teaduspõhine ehk on kooskõlas teaduslike teadmiste ja loogikaga, siis annab see tuge ka tõenduspõhisusele, kuid ei pruugi veel tähendada, et see oleks teaduspõhise ja/või tõenduspõhise praktikaga kinnitatud. Kui midagi on kinnitatud teaduspõhise praktikaga, siis saab seda oluliselt kindlamana käsitleda osana tõenduspõhise praktika loomisest, kuid viimane mõiste on veel laiem.Â
Toetudes Minni Aia artiklile “Tõenduspõhisus hariduses ‒ kellele ja miks?” viitab tõenduspõhisus lihtsustatult öeldes programmile või metoodikale, mis on testitud ja efektiivne.Â
👉 Tõenduspõhine praktika on defineeritud kui õpetlik strateegia, sekkumine või õpetamise programm, mille puhul on eksperimentaalse testimise puhul leitud järjekindlalt häid tulemusi. (Aia, 2017)Â
Kokkuvõtvalt on oluline mõista, et tõenduspõhine praktika tugineb kombineeritud tõenditele ja nagu mõiste viitab, eeldab see praktika kujundamist ehk teisisõnu soovi ja tahet kontrollida (testida) erineval viisil pakutava koolitusteenuse efektiivsust.
Miks me ĂĽldse vajame koolitusvaldkonna tõenduspõhist praktikat?Â
Koolitustega tahame toetada täiskasvanud õppijate õppimist ehk teadmiste, oskuste ja hoiakute muutumist, millega tihti soovime luua ka käitumise muutust. Suure osa koolitusvaldkonnast moodustab tööalane koolitus, kus just tööalane professionaalne areng, sh toimetulek muutuva töömaailma nõudmistega, on see, millele loodab tööandja koolitust tellides. Sama kehtib ka vabahariduslikule koolitusele – inimese rahulolu ja parem toimetulek oma igapäevaeluga muutuvas ĂĽhiskonnas on see, mida taotleme. Kuidas aga teame, et see, mida koolitusvaldkonnas pakume, viib soovitud eesmärgini ja aitab inimesel ka päriselt oma käitumist muuta?Â
Nagu viidatud ĂĽlal, tõenduspõhine praktika tuginebki just kombineeritud tõenditele, hõlmates nt teaduslikke uuringuid, professionaalset kogemust, kohalikke andmeid ja konteksti. (Vaata ka allolevat joonist). Ehk siis, mida rohkem keskendume oma töös ka tõenduspõhise praktika edendamisele – pĂĽĂĽdes järjepidevalt ka ise organisatsioonina (sh koolitajate, koolitusjuhtidega) veenduda pakutud täiskasvanuõppe tulemuslikkuses – seda kindlamad saame olla, et meie koolitusteenus viib muutusteni ja on efektiivne. Seega on tõenduspõhisusega tegelemine osa koolitusvaldkonna töötajate professionaalsusest ja koolitusvaldkonna kvaliteedikultuuri edendamisest.Â
Tõenduspõhise praktika poole pĂĽĂĽdlemine on aga kahtlemata aeganõudev ja koolitusorganisatsioonidelt ka lisaressurssi eeldav. Sellest tulenevalt kutsume ka ĂĽles valdkondlikule koostööle. Häid edusamme selles ongi tehtud just sotsiaal- ja haridusvaldkonnas, kus on loodud tõenduse standardeid (Blueprints’ Standards of Evidence) ehk kriteeriumi, millega kontrollida, kuidas on andmed saadud ja kas need on piisavad. Loodud on ka andmebaase, mis koondavad info tõenduspõhiste programmide/sekkumiste kohta. Meile teadaolevalt koolitusvaldkonnas selliseid andmebaase ei ole.Â
Lisainformatsioon:
Helin Laane
Eesti RahvaĂĽlikoolide Liit
✉️ helin.laane@gmail.com
📞+372 5373 7068