KiVast inspireeritud jäälõhkujad (1.-12.kl)

1. "Pane kaamera tööle, kui... " (5-10min)
   

Kõigil on kaamera kinni. Õpetaja ütleb erinevaid väiteid. Kaamera panevad tööle need, kes on väitega nõus või kelle kohta see käib.

Näiteks:

• kiusamine on kiusatava süü

• meie klass on ühtehoidev

• tunnen, et olen julge sekkuma, kui märkan kiusamist

• tunnen, et olen täna väga heas tujus

• ma olen täna sõbralt küsinud, kuidas tal läheb

2. Hea tuju kingitus Padletis (10-15min)

Esmalt tuleb lehel padlet.com luua konto. Siis juba valida "Make a Padlet", Padleti tüübiks on antud harjutuse puhul hea valida "Wall". Jagage õpilastega linki ning veebitunnis ekraani jagades saab reaalajas näha, mida keegi kirjutab.

Ülesanne õpilastele - ava link, vajuta all paremal nurgas "+" märgile, kirjuta pealkirjaks hea tuju kingituse saaja nimi ning sisusse kirjuta tema kohta midagi head tervituseks.

Ülesannet saab püstitada mitmel moel - võib paluda ka kirjutada ideid, mida oma pere rõõmustamiseks teha, kuidas ma ennast täna tunnen vms.

3. Intervjuugrupid (15-20min)

Kõik õpilased saavad endale 2-3 küsimust, mille üle kaaslasega arutleda. Õpilased jagatakse veebitunnis gruppidesse (breakout rooms), grupid võivad olla kaheliikmelised või ka suuremad.

Ülesanne õpilastele - küsi ja uuri, kuidas sinu grupikaaslasel on distantsõppe periood mõõdunud.

• Mis on läinud hästi?

• Mis on olnud raske?

• Kas sina oled ka nii tundnud? Mis on sind aidanud?

Iga õpilane peaks saama oma grupis segamatult rääkida vähemalt 3min. Seejärel kogunetakse tagasi suurde gruppi ja arutatakse ühiselt, mida teada saadi.

4. Mõista, mõista, kellest ma räägin? (5-10min)

Kõigil õpilastel on veebikaamera sees. Üks õpilane hakkab kirjeldama midagi, mida ta kellegi taustal näeb - olgu see tass kellegi selja taga oleva kummuti peal vms. Õpilase nime öelda ei tohi. Teised peavad ära arvama (otsima), kellest ta räägib.

5. Digitaalne jooneharjutus (3-5min)

Digitaalset jooneharjutust saab läbi viia nii Teamsis kui ka lehel jamboard.google.com. Õpetaja joonistab joone, mille üks äärmus tähendab ühte, teine teist. Õpilased paigutavad end ise joonele.

Nt: Magasin täna väga hästi/ei maganud üldse, tunnen ennast väga väsinult/mul on väga palju energiat, olen käinud sel nädalal iga päev õues liikumas/ei ole kordagi sel nädalal õues käinud jne.

6. Blobiharjutus (5-10min)

Aluseks võtta üks Blobipuu pilt (guugeldades otsida "blob tree"), jagada seda pilti ekraani jagamise abil õpilastega ning iga õpilane peab omaette mõtlema, millise blobina ta ennast praegu tunneb - näiteks distantsõppe perioodil järjel püsimisega vms. Kui kõigil on valitud, saavad õpilased pkshaaval jagada, millise tegelase ta valis ning miks ta ennast just nii tunneb.

7. Meeldiva asjaga tegelemise lubadus (10-15min)

Õpilased jagatakse kahekaupa gruppidesse. Iga õpilane mõtleb läbi, mis oleks tema jaoks järgmisel nädalal miski, mis võiks iga päev teha tema enesetunnet paremaks. Vestluspartnerile kirjeldatakse seda tegevust ja plaani, kuidas järgmine nädal leida iga päev aega ja motivatsiooni sellega tegelemiseks. Järgmisel nädalal samal ajal saavad samad partnerid uuesti veebitunnis kokku ja jagavad, kuidas neil sellega läks.

8. Emotsioonide pilv (10-15min)

Milliseid emotsioone ja tundeid oleme viimasel nädalal/täna/distantsõppe perioodi jooksul kogenud? Mentimeetris (www.menti.com) kirjutab iga õpilane 2min jooksul nii palju erinevaid tundeid, kui talle meelde tuleb, et on öeldud perioodil kogenud. Seejärel saab pilve üle ühiselt arutleda.

9. Kus on...

Mäng põhineb tõsiasjal, et galeriivaates paiknevad inimesed ekraanidel erinevalt. Näiteks kui mina näen ekraanil ülemises reas Maiet, Kallet ja Matit, siis teisel osalejal on seal hoopis Andres, Olev ja Kusti.

Mängujuht küsib: „Kus on Maie?“ ja kõik osutavad sõrmega sinnapoole kus nende ekraanil Malle paikneb – üleval, all, paremal, vasakul või siis kusagil neljast ekraaninurgast.

10. Anna sõna edasi

Mängujuht hoiab käes nähtamatut palli. Ütleb esimese pähe tuleva sõna ja seejärel nime, kellele palli viskab ja teeb viskamisliigutuse. Nimetatu reageerib sellele palli püüdmise liigutusega ja ütleb omakorda esimese sõna, mis pähe tuleb ning nimetab kellele palli viskab jne.

11. Mis filmis ma olen?

Mängujuht valmistab ette pildid filmidest ja laeb nad üles virtuaalseks taustaks. Mängijad vastavad sõnumites. Võib mängida ka raamatuillustratsioonide või maailma erinevate paikadega.

12. Virtuaalne „Tibu, tibu, ära näita!“

Originaalis paneb mängujuht käed kokku, mingi väike asi peos. Mängijad istuvad reas ja panevad samamoodi käed kokku. Mängujuht käib kõik lapsed läbi ja paneb oma kokkupandud peod nende pihkude peale, nagu annaks neile midagi, ise ütleb: "Tibu, tibu, ära näita!" Ühele mängijale paneb ta tegelikult peos olnud asja pihku.

Virtuaalses mängus kirjutab mängujuht kellelegi positiivse sõnumi (NB! Pane tähele, et valiksid sõnumites kellegi nime, muidu läheb tekst kõigile). Peale mängujuhi sõnu „Tibu, tibu, lenda välja!“, avab inimene kelle ekraanile ilmus sõnumi tähise juurde number, akna. Ta peaks tegema seda võimalikult märkamatult. Püütakse üheskoos mõistatada, kellele tuli sõnum. Kes ära arvab, saab järgmiseks sõnumisaatjaks.

13. Loe huultelt

Seda mängu pole vist vaja pikalt lahti seletada. Mängu alguses on oluline kokku leppida, et mida hakatakse huultelt lugema. Väga lõbus on matemaatika tehete huultelt lugemine. Vastused kirjutatakse sõnumitesse.

14. Viie asja lugu

Mängujuht palub kõigil mängijatel tuua ekraani juurde 5 juhuslikku eset. Loo jutustamist alustab mängujuht. Ta näitab eset, ütleme, et selleks on televiisori pult ja alustab: „Ühel õhtul kui ma oma televiisori puldist käima panin, juhtus üks kummaline lugu.“ Mängujuht nimetab kellegi nime, kes lugu jätkab. Too valib enda kogutud asjade hulgast ühe ja põimib selle loo sisse. Ja nii see lugu kulgeb kuni kõik on saanud rääkida. Võib teha ka mitu ringi, sest asju on ju viis😊.