Projekti eesmärgiks on analüüsida andme- ja infoüleküllusega seotud põhjuseid, tagajärgi ning toimetuleku võimalusi ning välja pakkuda lahendused andmestunud infokeskkonnas toimetulekuks.
Projekti eesmärgi realiseerimiseks on kavandatud järgmised tegevused:
Andme- ja infoüleküllust käsitleva teaduskirjanduse analüüs ja süntees;
Veebipõhise küsitluse läbiviimine valitud sihtgrupi andme- ja infoüleküllusest;
Küsitlustulemuste analüüs ja visuaalne esitlus kaasaegseid andmeanalüütika- ja visualiseerimisvahendeid kasutades;
Lahenduste väljatöötamine andmestunud infokeskkonnas toimetulekuks;
Projekti tulemustest koostatake kas populaarteaduslik või teadusartikkel ja see avaldatakse meediakanalites.
Projekti toimumise aeg- sügis 2022/2023
Juhendaja- Sirje Virkus
Kaasjuhendaja- Aira Lepik
Karin Koronen
Antropoloogia
K
Karoliina Malm
Psühholoogia
M
Merlin Mitt
Infoteadus
R
Riina Kuik
Infoteadus
M
Maarika Vaino
Sotsiaaltöö
K
Kerda Põldma
Andragoogika
S
Sergo Kohal
Haldus- ja ärikorraldus
S
Siim Schvede
Psühholoogia
H
Helena Kobin
Organisatsioonikäitumine
A
Asko Tamm
Haldus- ja ärikorraldus
J
Jass Juuremaa
Riigiteadused
M
Maret Truija
Infoteadus
M
Margit Kesker
Sotsiaaltöö
R
Relika Reinmann
Avatud ühiskonna tehnoloogiad
H
Heleri Melles
Matemaatika, majandusmatemaatika ja andmeanalüüs
M
Mari-Liis Uibu
Infoteadus
E
Evelin Tähtväli
Tervisejuht
K
Kaie Karu
Tervisejuht
L
Laura Leis
Infoteadus
Projekti olulisus väljendub projekti lõpptulemusena saadud järeldustest, kus töötatakse välja lahendused andmestunud infokeskkonnas toimetulekuks.
Probleemiks on ühiskonnas valitsev andme- ja infoüleküllus, mis põhjustab andme- ja infoväsimust, teabeärevust, inforeostust jm. Infotehnoloogia kiire areng jätab väga vähe aega, et mõista inimese kohta tänapäeva maailmas ja on selgunud, et vaatamata teabe rohkusele ja kättesaadavusele, on selle asjakohasust ja õigsust väga raske kindlaks teha.
Uue tehnoloogia kasutuselevõtt võib küll töökeskkonnale mõjuda väga positiivselt, kuid koos töö kvaliteedi paranemisega suureneb ka tööpinge ja vaimne koormus ning pidev kättesaadavus vähendab töö ja eraelu vahelist tasakaalu.
Kuigi tänapäeval mõjutab infoüleküllus pea enamuste valdkondade spetsialiste ning ka kliente, siis antud projekti raames infoülekülluse sidusrühmade leidmisel keskendume eelkõige sidusrühmadele Tallinna Ülikoolis, kes kasutavad enda igapäevaste töö- ja/või õppetöö ülesannete täitmisel tehnoloogiat ja muid IT-lahendusi ning rakendusi suuremate andmemahtude töötlemiseks või on hoopis vastutatavad isikud info edastamises. Antud projekti raames on sidusrühmadeks Tallinna Ülikooli üliõpilased, õppejõud, juhtkond ja ka ülikooli tugistruktuurid ( IT ja nt õppekoordinaatorid).
Projekti läbiviimisel toetutakse vastavasisulisele teaduskirjandusele, rahvusvaheliste projektide tulemustele ning parimatele praktikatele. Projekti vältel kasutatakse varasemaid andme- ja infoüleküllust käsitlevaid akadeemilisi materjale, mille põhjal koostatakse uurimiskirjanduse ülevaated (vt projekti I etapp), milles käsitletakse andme- ja infoülekülluse põhjuseid, tagajärgi ning toimetuleku võimalusi. Koostatud töödest lähtuvalt formeeritakse küsitlus, mis viiakse läbi Tallinna Ülikoolis, et saada vastus küsimusele:
milline on andme- ja infoülekülluse olemus Tallinna Ülikooli üliõpilaste seas?
Projekti tulemusena publitseeritakse populaarteaaduslik ja/või teadusartikkel, milles analüüsitakse Tallinna ülikooli tudengite seas läbi viidud küsitluse tulemusi ning käsitletakse ka võimalikke lahendusi andmestunud infokeskkonnas toimetulekuks.
Personaliseeritud lähenemine võimaldab projektis osalevatel üliõpilastel valida neile sobivad õpirajad, võimaldades oma pädevusi nendest lähtudes arendada: nt uurija, praktik, analüütik, valgustaja.
#andmeüleküllus #infoüleküllus #põhjused #tagajärjed #toimetulek
Projektis osalejad ja juhendajad kohtuvad teisipäeviti (kell 16.15- 17.45) Zoomi teel.
Igal kohtumisel pannakse paika ülesanded ja tegevused, mis järgmiseks kohtumiseks peavad tehtud olema ning arutletakse eelneva nädala tegevuste üle, et gruppidel oleks ülevaade üksteise tegevustest.
Projekti liikmed jagunevad gruppidesse ning moodustub 3 rühma- individuaalsete aspektide rühm, organisatsiooniliste aspektide rühm ja tehnoloogiliste aspektide rühm.
Seejärel koostab iga projekti meeskond uurimistöö teemal “Andme- ja info üleküllusealased uuringud”, lähtuvalt oma rühma suunitlusest (individuaalne, organisatsiooniline, tehnoloogiline). Uurimistöö toimub nn probleemipõhise õppe põhimõttel ja algab teema kaardistamisega ning vajalike infoallikate väljaselgitamisega. Uuringute analüüsil tuleb silmas pidada järgmisi aspekte:
Milliseid uuringuid on uurijad valitud perioodil teostanud?
Milliseid uurimismeetodeid (andmekogumise- ja –analüüsi meetodid) on uurijad oma uuringutes käsitlenud?
Milliseid andme- ja infoülekülluse põhjuseid, tagajärgi, toimetuleku võimalusi ning lahendusi on uuringute autorid käsitlenud andmestunud infokeskkonnas toimetulekuks?
Individuaalsed aspektid
Karin Koronen
Antropoloogia
Karoliina Malm
Psühholoogia
Merlin Mitt
Infoteadus
Riina Kuik
Infoteadus
Maarika Vaino
Sotsiaaltöö
Kerda Põldma
Andragoogika
Organisatsioonilised aspektid
Asko Tamm
Haldus- ja ärikorraldus
Jass Juuremaa
Riigiteadused
Maret Truija
Infoteadus
Siim Schvede
Psühholoogia
Helena Kobin
Organisatsioonikäitumine
Margit Kesker
Sotsiaaltöö
Tehnoloogilised aspektid
Evelin Tähtväli
Tervisejuht
Kaie Karu
Tervisejuht
Laura Leis
Infoteadus
Relika Reinmann
Avatud ühiskonna tehnoloogiad
Heleri Melles
Matemaatika, majandusmatemaatika ja andmeanalüüs
Mari-Liis Uibu
Infoteadus
KOOSTATUD TÖÖD
Väljavõte vahekokkuvõtte ankeedist:
"Info ja infokäitluse mahtude ja tähtsuse suhteline suurenemine on viinud teabeühiskonna tekkeni, kus informatsiooni on rohkem kui inimesed seda oma igapäevaelus töödelda suudavad, mis on omakorda viinud informatsiooni ülekülluseni."
Väljavõte vahekokkuvõtte ankeedist:
"Probleemiks on ühiskonnas valitsev andme- ja infoüleküllus, mis põhjustab andme- ja infoväsimust, teabeärevust, inforeostust jne. See omakorda kutsub organisatsioonides esile informatsiooni kadu, tööprotsesside aeglustumist, motivatsiooni ja tööga rahulolu langust ning personali kiiret vahetumist."
Väljavõte vahekokkuvõtte ankeedist:
"Tehnoloogiat ei saa vaadelda inimesest eraldi, see on saanud meie elu lahutamatuks osaks ning muutnud meie harjumusi ja käitumist. Sellest tulenevalt on oluline aru saada, mis on info- ja andmeüleküllus ja kuidas saab tehnoloogia meil aidata sellega toime tulla."
Teaduskirjandusel põhinevate uurimistööde põhjal koostatakse küsitlus, mis aitaks mõista Tallinna Ülikooli tudengite kogemust andme- ja infoüleküllusega ülikoolis ja nende toimetulekuviise. Küsitlus viiakse läbi Google Forms keskkonnas.
Projekti meeskonna koostöö hõlbustamiseks on loodud ühine Google Drive dokument, kuhu koondatakse rühmade poolt eelnevalt püstitatud uurimusküsimused, tehakse märkmeid/ parandusi ja lõpuks uurimusküsimuste põhjal küsimused, mis võiks kõige paremini aidata kirjeldada tudengite andme- ja infoüleküllusega seonduvaid aspekte.
Koostatakse pilootküsimustik, mida jagatakse kokkuleppeliselt paarikümne Tallinna Ülikooli tudengiga erinevatelt õppekavadelt- iga grupi liige leiab 1-2 vastajat. Lähtuvalt pilootküsimustiku tulemustest tehakse vastavad muudatused ja lõplik versioon tõlgitakse lisaks veel inglise keelde, et kaasata ka välistudengeid.
Projekti III etapp- küsitluse läbiviimine
Küsitluse jagamiseks kasutatakse kursusevanemate ja üliõpilaskonna abi, kes lisavad küsitlusele suunavad lingid TLÜ tudengite infokirja.
Samuti on olemas postrid QR-koodidega ülikoolilinnakusse paigaldamiseks:
Projekti IV etapp- küsitluse tulemuste analüüs, teadusartikli ja populaarteadusliku artikli kirjutamine
Viimases faasis (kui projekti liikmete koostatud küsitlus on läbi viidud) on võimalik valida oma põhitegevused profiilist lähtudes: "Personaliseeritud lähenemine võimaldab üliõpilastel valida neile sobivad õpirajad ja oma pädevusi nendest lähtudes arendada: nt uurija, praktik, analüütik, valgustaja."
Seega on võimalik võtta põhirolliks üks järgnevatest rollidest:
1) Uurija keskendub viimases faasis peamiselt küsitlustulemuste tõlgendamisele ja teadusartikli kirjutamisele.
2) Praktik keskendub praktiliste lahenduste väljatöötamisele andme- ja infoüleküllusega toimetulekuks.
3) Analüütik küsitlusandmete analüüsile.
4) Valgustaja populaarteadusliku artrikli kirjutamisele.
UURIJAD
Karoliina Malm
Maarika Vaino*
Relika Reinmann*
Mari- Liis Uibu
Laura Leis
ANALÜÜTIKUD
Maarika Vaino
Relika Reinmann
Asko Tamm
Helena Kobin
Heleri Melles
PRAKTIKUD
Jass Juuremaa
Siim Schvede
Margit Kesker
Kaie Karu
Evelin Tähtväli
VALGUSTAJAD
Karin Koronen
Merlin Mitt
Riina Kuik
Maret Truija
Sergo Kohal
*osalevad kahe grupi töös
Küsitluse analüüs sisaldab 139 vastaja põhjal saadud tulemusi.
Meediakajastus
Projekti raames on valminud populaarteaduslik artikkel "Napp õppekorraldust puudutav teave viib info ülekülluseni". Uudisnupp ELU-projektist edastati TLÜ Nädalainfo infokirja ja ilmus 12. detsembril 2022.
Link uudisnupule: https://bit.ly/3YdX5Gi
Uurimistöö tulemusi kajastav artikkel on avaldatud TLÜ Digiblogis (12. detsember 2022): https://www.tlu.ee/dt/meediavarav/blogid/napp-oppekorraldust-puudutav-teave-viib-info-ulekulluseni
Pilt: Luis Villasmil (Unsplash)
Projekti kirjandusülevaadete ning küsitluse andmeanalüüsist on 2023. aasta kevadeks valmimas ka teadusartikkel.
Artikkel esitatakse retsenseerimiseks ning avaldamiseks EmeraldInsightsi ajakirja Journal of Documentation.
Asko Tamm
Haldus- ja ärikorraldus
Projektis osalemine andis eelkõige kogemuse suures töögrupis tööjaotuse ja töövoo korraldamise osas. Võrreldes tavapäraste õpivormidega on ELU projektis olnud juhendaja roll teistsugune kui õppejõududel harilikult. See on loonud keskkonna, milles on projekti õnnestumiseks vaja osalejate enda initsiatiivi ja proaktiivsust – ei piisa vaid iganädalaselt kuulamas käimisest, nii nagu paljude õppeainete puhul paljudel tudengitel kombeks on. Selle lävendi ületamiseks üksteise suunamine ongi olnud projektis osalemisel suurimaks väljakutseks ja kogemusteallikaks.
Eesmärkide saavutamise osas on projekti puhul paranemisruumi. Eesmärgiks seatud teadusliku- ja populaarteadusliku artikli valmimine täies mahus ja kõrge kvaliteediga tundub hetkeseisuga pigem keerukas, tingituna kitsast ajaraamistikust. Eraldi võib siiski välja tuua selle, et suhtelises mõttes, võrreldes paljude teiste ELU projektidega, on ette võetud ülesanne samuti mahukas ja senise töö väljund arvestatava või isegi keskmisest kõrgema väärtusega.
Evelin Tähtväli
Tervisejuht
Projekt andis mulle võimaluse saada õpikogemust enda mugavustsoonist väljaspool- olen harjunud töötama pigem üksi või väikestes gruppides ning suures grupis töötamine tundus esialgu ebamugav. Projekt kinnitas juba eelnevat teadmist, et iga õppija on erinev ning õpimeetodid on erinevad, seetõttu tutvusin nii mõnegi uudse lahendusega, kuidas enda õppetööd tulevikus toetada. Projekti sisu oli mulle algusest peale südamelähedane, sest andme- ja infoüleküllus mõjutab tugevalt indiviidi tervist igas mõttes ning liitusin projektiga lootuses, et saan panustada lahenduste leidmisesse- seetõttu valisin ka individuaalseks õpirajaks "praktiku". Eriti meeldis mulle osade projektis osalejate ettevõtlikus, kes väga kindlameelselt tegid ettepanekuid ja võtsid vastutuse erinevate tööetappide juures.
Kaie Karu
Tervisejuht
Minu jaoks on ELU projektis osalemine andnud uue vaate rühmatöö organiseerimisest ja erinevate erialaste oskustega rühmaliikmete koostöö edendamisest. Hea on tõdeda, et juhendamine on väga sarnane tänapäevasele ettevõtte juhtimisele. Iga rühmaliige saab valida piisavalt jõukohase ülesande, mis siiski nõuab pingutust, või panna ennast proovile uues rollis. Juhendamine on olnud sujuvalt suunav ning pole lasknud rutiini tekkida. Õppetunnina võtan kaasa projekti kestel rühmatööde ümberjagamise, et ülesandeid ja isikud rohkem integreerida koostööle ning läbi selle saada paremini läbimõeldud tulemus.
Püstitatud eesmärgid on ambitsioonikad ja seatud ajaraamis selle täitmine pigem keeruline. Positiivsust lisab, et projektis osalejad on huvitatud selle saavutamisest ning annavad endast parima. Jätkates samas mahus ja tempos tundub eesmärgini jõudmine reaalne.
Maarika Vaino
Sotsiaaltöö
Projektis osalemine annab suurepärase võimaluse proovida midagi uut ning ühtlasi huvitava kogemuse erinevate erialade tudengitega koos töötamiseks. Projekti käigus sain teadlikumaks, millised on minu nõrgad kohad, mida tuleks arendada. Sisu poolest on projekt väga töömahukas, mis omakorda esitab väljakutseid ajakasutuse ning tööde planeerimise osas. Tajudes ajasurvet, on kõrge kvaliteedilise teadusartikli koostamine tõsiseks väljakutseks eriti bakalaureuse astme tudengitele, kellele kogemused selles vallas on esmakordsed. Samas annab see väga hea kogemuse uurimistöö spetsiifika poole pealt. Leian, et sellises projektis osalemine täiendab meeskonnatöö kogemust üksteisega arvestamise näol, arendab akadeemilist väljendusoskust, annab uusi teadmisi.
Mari-Liis Uibu
Infoteadused
Leian, et õppekurv oli väga järsk. Projekt läks ülikiirelt – alles nagu oli september. Õppisin palju just meeskonnatööst ning kuidas oma aega planeerida. Võrreldes teiste kursusetöödega ning õppetööga, siis siin mängib palju rohkem rolli eneseinitsiatiiv ning ka enda rollidest (just üliõpilaserollist) välja astumine. Projekt on parandanud minu infootsinguoskuseid ning aidanud struktureerimis ja planeerimisoskuste arengut. Meie töö eesmärgiks oli avaldada teadusartikkel, kuid sellega jäi kahjuks ajaga jänni. Teadusartiklite esitamine ise jääb meile järgmisesse semestrisse eneseinitsiatiivil projektiks, mida plaanin kindlasti edasi ajada. Olen väga õnnelik, et selline projekt just see aasta sattus, kuna infoteaduse eriala rohkem ei õpetata ning me oleme viimane lend. Samas info- ja andmeüleküllus inimeste igapäeva- ja tööelus on väga aktuaalne teema, millele kindlasti peaks rohkem tähelepanu pöörama kui vaid see projekt.
Karin Koronen
Antropoloogia
ELU projektis osalemine oli minu jaoks õpetlik ennekõike tiimitöö dünaamika ja struktuuri tundmaõppimise seisukohalt. Mul oli põnev jälgida, kuidas lisaks erialastele taustteadmistele mõjutavad projekti kulgu ka osalejate iseloomud, eesmärgid ning mõtlemis- ja argumenteerimisoskused. Tunnen, et antud projekt andis mulle selgema arusaama meeskonna ühtsuse ja koostöövalmiduse olulisusest ja ka erinevate koosluste võimalikest probleemkohtadest. Samuti sain parema ülevaate sellest, kuidas rakendada enda erialasi kompentetse nii tööelus kui ka ühise eesmärgi saavutamise otstarbel, saades teadlikumaks nii enda nõrkustest kui ka tugevustest rühmaliikme ja antropoloogina.
Riina Kuik
Infoteadus
Osalemine ELU projektis „Kuidas tulla toime andme- ja infoüleküllusega“ oli mulle kasulik, kuna infoteaduse magistritaseme üliõpilasega on nimetatud teema ka üheks minu uurimisvaldkonnaks. Lisaks oli väga huvitav ja kasulik tutvuda ja koostööd teha üliõpilastega teistelt Tallinna Ülikoolis õpetatavatelt erialadelt, kellest igaüks andis oma lähenemise ja vaate projekti teemadele. Eriti huvitav oli saada infot andmetöötluses temaatikast, selle erinevatest võimalustest ja tarkvaraprogrammidest. Samas pean nentima, et sellega varem mitte kokku puutununa oli neid põhimõtteid keeruline mõista.
Minu jaoks oli projektis oluline panustada maksimaalselt oma võimetele vastavalt ja pidada kindlasti kinni kõikidest tähtaegadest. Õnneks olid gruppide liikmed, kellega uurimiskirjanduse ülevaate ja populaarteadusliku artikli koostamisel koostööd tegime samavõrd motiveeritud kui mina, samas oli nii mõnigi neist minust palju kogenum.
Projekti juhendanud õppejõud andsid igakülgset tuge ja tõid kontaktkohtumistel välja niisuguseid aspekte ja andsid soovitusi, millele ise ehk poleks tulnudki.
Loodetavasti on meie projektist ka praktilist kasu Tallinna Ülikooli õpilaste õppekorraldusliku info liikumise paremal korraldamisel ja tarbetu ning isegi kahjuliku info ülekülluse vähendamisel või vältimisel.
Siim Schvede
Psühholoogia
Antud projekti kandideerides olid mul projektile suured ootused ning need said projekti lõpuks täidetud. Osaledes sain täiendada ning arendada oma meeskonnatöö oskusi ning ajaplaneerimist. Lisaks andis projektis osalemine võimaluse õppida nii kaastudengitelt kui ka juhendajatelt ning neilt õpitut hindan enim.
Leian, et eesmärgid, miks antud projekti valisin, on projekti lõppedes saanud täidetud ning olen saanud antud projektis osaledes täpselt seda, mida soovisin. Minu hinnangul on ka projekti üldised eesmärgid täidetud ning selle üle on hea meel, kuna kõik liikmed töötasid ja pingutasid visalt.
Margit Kesker
Sotsiaaltöö
Projektis osalemine andis eelkõige lühiajalise intensiivse projektitöö kogemuse. Piiratud aja jooksul tuli vastavalt eesmärgile teha tegevuskava, viia tegevused ellu ja vormistada tulemus. Kuna osalejad valdavalt üksteist eelnevalt ei tundnud, siis tuli kiiresti nö meeskonnaks „kokku sulanduda“. Väga oluliseks kujunes siinjuures osalejate endi poolt rollide võtmine, eelkõige juhi-koordinaatori rolli kiire täitmine. Positiivne kogemus oli, et igaüks sai ise enda ülesanded valida, töö jaotus loomulikult. Seetõttu ka mingeid konflikte ega sisepingeid rühmas ei tekkinud.
Püstitatud eesmärgid olid ambitsioonikad – väga lühikese ajaperioodi jooksul viia läbi teaduskirjanduse analüüsile põhinev küsitlus ja tulemustest koostada kas populaarteaduslik või teadusartikkel. Pingelise töö tulemusena sai püstitatu ka täidetud, koostati mõlemad artiklid, teadusartikli toimetamisega töö jätkub.
Maret Truija
Infoteadus
Elu projektis osalemine oli täiesti uus väljakutse ja kogemus, kus grupiliikmed erinevatelt õppekavadelt, erialadelt ja instituutidest. Projekti näol oli tegemist mahuka töö ja ettevõtmisega, kus panustada said kõik vastavalt enda oskustele ja teadmistele, samuti andsid rühmatööd juurde koostöö oskust, suhtlemist ja kiiret tegutsemist. Iga rühma liige sai valida endale sobiva ülesande ja aktiivselt kaasarääkida kõikidel teemadel, selgust sain enda tugevatest ja nõrgematest külgedest. Projekti teema andme-ja info üleküllusega toimetulek on väga aktuaalne ning mõjutab meist igaüht ja kuigi uuringust ei selgunud uut saab kinnitada, et liigne info mõjutab üliõpilaste õppetööd.
Projekti tempo oli küllaltki intensiivne aga positiivsena saan välja tuua, et see õpetas juurde ajaplaneerimise oskust. Kõik me oleme erinevad ja isiklikult tundsin, et pikalt sellise koormusega vastu ei peaks. Eesmärgiks võetud uuring seoses andme-ja info üleküllusega sai edukalt läbiviidud ja samuti said valmis uuringu tulemusi tutvustavad populaarteaduslikud artiklid. Võtan kaasa uued teadmised ja meeskonnatöö hea kogemuse.
Heleri Melles
Matemaatika, majandusmatemaatika ja andmeanalüüs
Tänu projektis osalemisele sain kogemuse suure gruppiga ühise eesmärgi nimel tegutsemisega. Sain arendada endas ühest küljest meeskonnatöö oskust ja teisest küljest enda mõtete eest seisimise oskust. Kuna minu eriala enamus õppetööd on väga individuaalne ja me ei tee eriti suuri rühmatöid, siis ELU projekt andis erakordse kogemuse. Sain ka esimest korda elus osaleda artikli valmimise protsessis. Sain oma analüüsi oskusi kinnistada ja proovida uusi asju nagu uurimistöö kirjutamine ja küsitluse koostamine.
Projekti eesmärgi saavutamisega, jõudsime me päris lähedale. Meil on valminud populaarteaduslik artikkel, mis on avaldamiseks valmis ja suur osa tööst on ära tehtud ka teadusartikliga. Teadusartikli avaldamine jääb siiski veel see aasta ära. Loodetavasti saame oma projektist väikese tiimi kokku, kes on nõus uuel aastal lõpetama teadusartikli.
Relika Reinmann
Avatud ühiskonna tehnoloogiad
ELU projektis osalemine on olnud huvitav kogemus tänu sellele, et kokku sai pigem suur grupp erineva taustaga ja teadmistega inimesi. Grupi sees jaotusime mitmel korral veel omakorda väiksemateks gruppideks, mis andis võimaluse erinevate inimestega koostööd teha ja õppida nägema erinevaid vaatepunkte ning saada uusi oskuseid.
Negatiivse kogemusena võib välja tuua, et suures grupis tihtipeale kipub tööjaotus ebavõrdseks jääma, on neid, kes panustavad rohkem ja neid, kes ei panusta üldse. Samuti oli mitmeid möödarääkimisi, mis võib olla tulenevad ka sellest, et eesmärgid, tööjaotus, eeldused ei olnud kõige paremini algusest peale lahti seletatud. Kuna ELU eesmärk ongi jätta organisatoorne pool üliõpilaste kanda ja juhendajad pigem võtavad kõrvaltvaataja rolli, siis ilmselt jäi meil grupi siseselt see pool nõrgaks.
Töö maht jällegi oli pigem suur, lõppeesmärk kirjutata nii teadus- kui populaarteadusartikkel pigem lühikese aja jooksul tagantjärgi vaadates tundub veidi suure ampsuna. Samas kokkuvõttes võib öelda, et paljude inimeste panusega me enam vähem sinna ka jõudsime, eks kvaliteedilt saab asju veel parandada ka tulevikus.
Sergo Kohal
Haldus- ja ärikorraldus
Liitusin E.L.U projektiga ”Kuidas toime tulla info-ja andmeüleküllusega” sel põhjusel, et selle teema haakus väga tugevalt tööalase kogemusega, aga samuti juba ülikooli raames kaastudengitega käsitletud teemade ja varasemate dialoogidega.
Kõige suurem kasutegur antud projektist tuleneb populaarteadusliku artikli loomega seotud tegevustest kuni artikli loomiseni. Erinevaid rühmatöösid ja projektitöösid on saadud teha varasemate ainete raames, aga ka tööalaselt. Grupp, millega õnnestus koos töötada artikli nimel, koosnes väga asjalikest kaastudengitest ja dünaamika oli hea. Mul puudus varasemalt kogemus artiklite loomisega ja kuidas need võiksid lõpuks jõuda avalikustamiseni. Artikli avaldamiseks valitud Err Novaator artikli avaldamise põhimõtete tundmaõppimine oli uus kogemus. Projekti põhiteema käsitluses ehk info üleküllusega temaatikaga olen varemalt tööalaselt kokku puutunud, kuid tänu projektile ja selle käigus tehtud rühmatöödele avardasid tulemused ja järeldused oluliselt antud teema osas minu isiklikku teadmiste pagasit. Minu jaoks oli väga positiivne projekti infoalane ja tööalane korraldus Moodle keskkonnas, mis oli loogiliselt ja hästi korraldatud ja võimaldas projekti raames vajalikku infot leida üles efektiivselt. Lõppkokkuvõttes saan välja tuua, et püstitatud eesmärgid said täidetud nii projekti ainemahulises küsimuses kui ka lõppülesande osas.
Karoliina Malm
Psühholoogia
Projekti käigus arendasin oma suhtlemis- ja väljendamisoskust ning ka ajaplaneerimisoskust, mis osutus minu arvates kogu projekti kõige keerulisemaks osaks, sest ühist aega leida töö- ja koolikohustuste kõrvalt oli paras väljakutse. Õppisin sellest kui oluline on eelnevalt täpse tegevuskava paika panemine, ülesannete delegeerimine ja ühise infoplatvormi olemasolu. Erialade lõimumise perspektiivist oli huvitav tundma õppida teiste erialade tudengite õppeviise ja -vahendeid. Projekti tulemuste avaldamiseks soovisime koostada kas populaarteadusliku või teadusliku artikli. Jõudsime suuremalt jaolt valmis mõlemad, kuid kahjuks avaldamiseni ei jõudnud. Plaanime artiklid kindlasti avaldada peale ELU projekti ametlikku lõppu. Teaduslikus artiklis seome oma uuringu tulemused ka varasemate sarnaste uuringutega ja pakume välja toimetulekuvõimalusi ja lahendusi infoülekülluse vältimiseks just Tallinna ülikooli tudengite vajadustest lähtuvalt, seega eesmärk analüüsida infoülekülluse olemust ja pakkuda lahendusi sai täidetud. Arvan, et suutsime püstitatud eesmärgid täita ja tegime seda väga põhjalikult.
Jass Juuremaa
Riigiteadused
Projektis osalemine andis väärtusliku kogemuse nii uute teadmiste omandamise mõttes kui laiemalt teiste erialade tudengitega koostööd tehes. Ka uues õppevormis, nö "projektiõppes" osalemine on tavapäratu võrreldes loeng-seminaridega, mis muudes õppeainetes aset leiavad, paindlikkus ning teistsugused õpimeetodid said selles projektis kasutusele võetud.
Püstitatud eesmärgid said täidetud. Algselt paika pandud ootused olid käesolevast teemast teadusliku pildi loomine - kuidas tänane olukord tohutul andmajastul välja näeb ning kuidas selles ellu jääda, mida selleks kasutada. Ootus oli saada ise praktilist teadmist efektiivsemaks toimetulekuks ning jagada seda laiemale avalikkusele. Saadud teadmised, praktiline koostöö ning valmiv artikkel on selle heaks näiteks.
Laura Leis
Infoteadus
Minu jaoks oli ELU projekt paras väljakutse, aga see andis ka juurde teatud oskusi. Eriti üllatas selle projekti puhul mind teatud nostalgiline aspekt, sest ma olen varem suuremat tööd rühmas teinud ja oli huvitav seda kõike jälle kogeda. Mina ise õppisin selle projekti kaudu koostööoskust ja arendasin ka teemasse süvenemisoskust. Mulle meeldis ka kogu selle kogemuse puhul, et sain olla osa mingi probleemi lahendamisest. See projekt õpetab märkama ja pakkuma probleemidele lahendusi, millel on tulevikus potentsiaali edasi arenemiseks.
Merlin Mitt
Infoteadus
Oli huvitav osaleda projektis, mis tõi kokku 11 eriala üliõpilased, kel väga erinev teadmiste- ja kogemustepagas ning ajajuhtimis- ja meeskonnatöö oskus. Minu projektiga seotud peamiseks õppetunniks ja väljakutseks oli meeskonnatööga seonduv. Rühmades, kelle liikmed teineteist ei tundnud, oli väga kiiresti vaja leida tõhus ja eesmärgile suunatud tegevusplaan, arvestades sealjuures kõikide liikmete ajaliste võimalustega. Kuigi rühma liikmete panus ja initsiatiiv oli kokkuvõttes ebaühtlane, siis toimis rühmatöö siiski piisavalt hästi, et ülesanded saaksid täidetud.
Kitsale ajaraamile vaatamata jõudis projekt minu hinnangul eesmärgini, valmis said nii populaarteadusliku kui ka teadusartikli tekstid, mis nüüd avaldamisega seotud toimingute taga ootavad. Väga oluliseks pean ka seda, et uuringu tulemused avaldatakse nii TLÜ infokirjas uudisnupuna kui ka TLÜ Digiblogis. Loodan, et meie uurimistöö aitab ülikooli teadvustada õppekorraldusega seotud info üleküllust ning planeerida tegevusi, mis vähendavad infoliiasust ja toetavad infoküllusega toimetulekut.
Helena Kobin
Organisatsioonikäitumine
ELU projektis osalemine andis mulle huvitava kogemuse osaleda suuremas tiimitöös ning kuidas arvestada tiimiliikmetega ning näha ühise eesmärgi nimel vaeva hoopis teistsuguses õpivormis. Isiklikult tundsin, et oli kõige suuremaks väljakutseks tähtajad, mida oli raske teiste tiimiliikmetega ja enda kiire elutempo kõrvalt klapitada. Kindlasti oleksin soovinud suuremat panust anda ja ehk olla rohkem aktiivsem kaasarääkija. Samas jäin rahule nende konkreetsete ülesannetega, mis minu kanda jäid. Olgu selleks alguses teooria kogumine, vormistus ja hiljem lõppfaasis andmete analüüs, siis nende ülesannete koostamisel andsin siiski enda parima ja panin enda kogu tähelepanu ja kogemused sinna alla.
Kui mõtlen eesmärkide peale, mis esialgu sai püstitatud nii üldiselt kogu tiimis ja ka individuaalselt ja arvestades olemasolevat aega, siis üldine hinnang on hea. Usun, et antud artikkel pakub väärtust ja kvaliteeti, mida me ka esialgu luua soovisime.
Refleksioonidest lähtuvalt võib väita, et antud projektis osalenud tudengid said unustamatu kogemuse. On arusaadav, et andme- ja infoülekülluse käsitlus on vajalik ning ühiskonnas oluline. Seetõttu oleme veendunud, et tehtud töö on panuseks info ülekülluse leevendamisel TLÜ-s ja aluseks edasistele uuringutele.
Kontakt: sirvir@tlu.ee