Merena kohiseks mu hääl

Akrüül ja õli lõuendil 60 × 78,5 cm, 2024, juhendaja Kalli Kalmet. 

Ma tunnen, et mind painavad mingisugused sotsiaalsed eeldused ja ma mõtlen alatasa sellele, kuidas teised mind näevad. Mulle tundub nagu mult oodatakse, et ma oleksin kogu aeg ühte viisi ning sellepärast ma püüan ennast sundida teiste poolt seatud kategooriatesse, kuhu ma täielikult ei mahu. Tänapäeval, just eriti internetis, on väga palju vastandumist ja kategoriseerimist. Tundub nagu kõigil oleks oma kindel olemise viis, millest välja ei pürgita ja mis ei varieeru. Kuid nagu on öelnud ka Dostojevski: “Ärge uskuge inimese ühesust” ehk tegelikult on inimesed väga nüansirikkad ja sellepärast tunnen ka, et enda määratlemine trendide ja märksõnade järgi mulle ei sobi ning piirab mind. Ma mõtlen ka sageli sellele, kuidas teised mind näevad. Kasvõi valides millise t-särgi ma selga panen, mõtlen ma eelkõige sellele, mida keegi teine sellest võib arvata ja mitte kuidas see mulle endale meeldib. Eriti painab see kõik mind, kui ma pean valima, millisena ma ennast kellelegi esitlen. Ilmselgelt ei ole võimalik alati kõiki oma iseloomujooni näidata ja seega pean valima kindlates olukordades mis osa endast ma esile tõstan. Sellepärast mõtlen ma ka aktiivselt milline osa minust sobiks kõige paremini kindla olukorra või inimesega, mis oleks kõige lahedam ja jätaks minust parima mulje, mitte millist ma tähtsaimaks pean. Mind painab see, et ma mõtlen nii palju välisele ja füüsilisele. Ma sooviksin lihtsalt eksisteerida ilma surveta, et ma pean valima milline ma olen ja millisena ma ennast esitlen. Ma sooviksin olla mingi abstraktne vorm, et mulle ei seaks piire mu keha ja sellega kaasnevad mured. Ma tahaksin olla vesi. 

Mind võlub ja rahustab mere ääres käimine, lainete liikumise jälgimine ja merekohina kuulamine. See tekitab minus värsku tunde ja laseb mul hetkeks unustada need samad mured. Veel on nii vaba ja kergesti muutuv vorm, et see ei riiva enda voli. See priius, liikuda ja olla nii nagu vesi ise soovib, on see mida ma tahan saavutada. Ma tahaksin voolata välja nendest piiridest. Selle protsessi algust olen kujutanud ka oma teosel minu siluettist välja voolava veega.