Digitaalse identiteedi elukaar
Koostajad: Mirell Krain, Rene Maas
Koostajad: Mirell Krain, Rene Maas
õpilane mõistab identiteedi mõistet ja oskab seda kirjeldada;
õpilane oskab kirjeldada digitaalset identiteeti, selle tekkimist ja kujunemist ning oskab ära tunda isikuandmed;
õpilane mõistab, milleks digitaalset identiteeti vajatakse;
õpilane teab, kuidas kaitsta oma digitaalset identiteeti;
õpilane mõistab digitaalse identiteedi mõju oma kuvandile.
Selles õppetükis räägime lähemalt, mis jääb sinu tegevusest digitaalses maailmas maha. Kuidas luua ja hoida positiivne digitaalne identiteet, mida karta ja mida mitte. Alustame aga algusest.
Kõik, mis tekib digitaalselt, see ka enamasti jääb digitaalsesse maailma - terveks eluks. Päris ausalt, veel kauemaks. Vaatame näitena inimese elukaart.
Esmalt oled sa väike ja siis kasvad aina pikemaks ja jääd vanemaks. Nii juhtub ka sinu digitaalse identiteediga. Alguses on see väike, kuid elu jooksul kasvab ta aina enam, kuna andmeid tekib iga Interneti külastusega aina juurde.
Millest aga koosneb digitaalne identiteet?
Identiteet on inimese omaduste hulk, mis teeb ta eriliseks ja äratuntavaks võrreldes teistega. Nendeks omadusteks võib olla näiteks nimi, rahvus, sugu, vanus, sõrmejälg, elukoht, terviseandmed, kuulumine mõnda gruppi, kuulumine mõnda kollektiivi, kuulumine mõnda avalikku oragnisatsiooni. Nende tunnuste alusel saab isikut määratleda ja tuvastada, kas otseselt või kaudselt.
Isikuandmeteks loetakse kõiki andmeid tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta, mis väljendavad isiku füüsilisi, psüühilisi, füsioloogilisi, majanduslikke, kultuurilisi või sotsiaalseid omadusi, suhteid ja kuuluvust. Seega tuleb isikuandmetena käsitleda kõiki andmeid, mis kasvõi kaudseltki on füüsilise isikuga seostatavad.
Digitaalne identiteet on isiku peegeldus Internetis või selleks eraldi kujundatud kuvand endast. Peale selle kuulub sinna ka info, mille on teised tema kohta jätnud. Näiteks võib mõelda postitustele sotsiaalmeedias, aga ka infole, mis teie meelest ei ole avalik, kuid on kättesaadav vähemalt teatud inimestele. Näiteks erinev info riigi andmepankades. See oledki sina, aga digitaalselt lihtsalt.
Digitaalne identiteet võimaldab näiteks riigiga suhelda, enda isikut virtuaalmaailamas tuvastada ja erinevaid e-teenuseid tarbida.
Digitaalne jalajälg koosneb kõikvõimalikust informatsioonist, mida inimene on elu jooksul enda kohta Internetti maha jätnud. Digitaalset jalajälge on kahte tüüpi. Aktiivne jälg, mis on isiku enda tekitatud ehk inimene ise laeb ülesse endast informatsiooni. Teine aga passiivne jälg, mille tekitajateks on keegi teine ehk sõbrad, perekond, naabrid, organisatsioonid kuhu kuulud, töökoht, kool, kes laevad ülesse infot sinu kohta. Aktiivse jalajälje üle on inimesel endal kontroll ja ülevaade ning oluline on seda mõistlikult ja positiivselt kujundada.
Inimese kohta leiduva informatsiooni hulk Internetis võib olla üllatavalt suur. Internetis ei ole anonüümsust, kuigi vahel võib nii tunduda. Igast pildist, videost ja postitusest jääb alles jälg. Kui olla internetis liiga avalik, siis võib sattuda identiteedivarguse ohvriks.
Virtuaalseid identiteete võime luua ja kujundada iga päev.
Minu lemmiknäide selle kohta on üks rahvusvaheline idufirma, kelle nö tooteks paarikümne aasta pärast saaks olema nö virtuaalne surematus. Nende plaanis on koguda internetist inimese kohta käiv informatsioon ja selle järgi taastada inimese loomus nii täpselt, kui vähegi võimalik. Võttes arvesse seda, et internetis on tõesti olemas infot nii teie lähedaste kohta kui ka selle kohta, mida te hommikul sõite ei pruugi see üldse olla utoopiline.
Mingil määral kindlasti, kõige ekstreemsem lahendus on kohtu teel aga ka Google pakub võimalust teatud juhtudel võimalust võtta maha leheküljed, mis sisaldavad teie kohta privaatset infot. Kas see ka tegelikult maha võetakse, ei tea keegi. See tähendab lihtsalt seda, et info pole enam avalikult leitav. Seega on oluline mõelda, kuidas ja millise jälje sa endast maha jätad.
DIgitaalne informatsioon, mis näitab sind heas valguses. Näiteks positiivne kommentaar, kooli olümpiaadia võit, neutraalne pilt.
Digitaalne informatsioon, mis näitab sind halvas valguses. Näiteks mõnitav kommentaar, petturlus, ebasünnis pilt.
Nüüd tekib aga küsimus, et kuidas positiivset jalajälge suurendada?
Jalajälje positiivne suurendamine jätab sinust parema mulje tööandjatele, sõpradele ja uutele tuttavatele. Kogu info, mis sinu kohta Internetis leidub, nt mis auhinnad oled saanud, millistel olümpiaadidel osalenud, heategevus, loovad sinu kohta positiivse pildi, mida näeb kogu maailm.
Negatiivse jalajälje suurendamine - mõjutab samuti sinu igapäevaaelu ning ka tulevikku. Kõik negatiivne info, mis Google sinu kohta omab, jääb Internetti ning selle ära kustutamine on keerulisem kui arvata võid. Igasugune negatiivne info sinu kohta võib mõjutada sinu edasisi õpinguid, uute tutvuste loomist või tööle saamist. Selleks, et negatiivset infot ei tekiks nii palju, pead olema ise tähelepanelik ja rääkima oma tuttavatele ja sõpradele, et nad ei teeks sinu kohta ebasündsaid postitusi. Lisaks sellele pead olema ka teadlik Interneti turvalisusest ning ära määrama privaatsussätted sotsiaalmeedias, et võõrad ei näeks sinu konto sisu. Postitades pea meeles, et ka sinu vanemad on sotsiaalmeedias. Enne postitamist küsi endalt, kas nad tahavad näha selliseid pilte või arvamusi sinu poolt?
Oleme jõudnud arusaamale, et digitaalne jalajälg võiks peegeldada positiivset kuvandit sinust.
Kus parimad soovitused tekivad? Ikka läbi halbade kogemuste. Uuri lähemalt kuidas on digitaalses maailmas identiteet varastatud ja isikute andmed lekkinud.
Vahel läheb aga kõik ikka teisiti ja andmeid ei suudeta kaitsta. Nii on juhtunud näiteks e-poe andmetega, mis internetis kõigile nähtavaks said. Kuidas ennast selle eest edaspidi kaitsta, loe SIIT.
Juhtumeid digitaalse-identiteedi vargusega leiab veelgi. Üks lugu, mis räägib ,kui palju isikliku meilikonto vargusega kaasneb on SIIN.
Identiteedivargustest internetis koos näitega Eestist leiad aga veebilehe teisest (2) peatükist SIIT.
Kõik digitaalset jalajälge vähendavad näpunäited ei tule alati kohe meelde. Koosta nüüd meelespea põhipunktidest, mis aitavad vähendada digitaalset jalajälge. Neid võiks olla vähemalt 5.
Mõtle endamisi, milline on sinu digitaalne elukaar, kuidas see muutub elu jooksul ja milline osa muutub. Selle paremaks ilmestamiseks ole ise netidetektiiv ja kaardista oma digitaalne identiteet antud hetkel. Koostamisel kasuta järgmist malli.
Pea igal sinu digitaalsest tegevusest internetis jääb maha jälg.
Seda jälge on keeruline kustutada.
Pärsi negatiivse jalajälje ja soosi positiivse jalajälje tekkimist.
Jälge on lihtne taasnäha. Seda teevad tööandjad, uued tuttavad, kui ka ostjad, kui soovid midagi müüa.
Digitaalne identiteet ei lahku koos sinuga siit maailmast.
Oma isiku tuvastamisest digitaalses maailmas: https://sisu.ut.ee/autentimine/
Elu sotsiaalmeedias (video): https://www.youtube.com/watch?v=TrfsU-DFuu4
Kuidas Googlest ennast kustutada: https://policies.google.com/faq?hl=et
Suurimad andmelekked: https://www.visualcapitalist.com/worlds-biggest-data-breaches/
https://www.aki.ee/et/eraelu-kaitse/isikuandmed
https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/identiteet-ja-internet/
https://novaator.err.ee/258569/100-sekundi-video-digitaalne-jalajalg-ja-privaatsus
https://sites.google.com/site/digitaalnejalajaelg/home?authuser=0
https://www.getsafeonline.org/yourdigitalfootprint/
https://web.htk.tlu.ee/digitaru/kyberkaitse/chapter/andmed-ja-identiteet/