Iidmaa 1: Surmakarva

Linnumetsa maaisand Raudkäsn on saatnud laiali teate, et tema ülikkonda on ilmunud koletised, kes laastavad külasid ja tapavad inimesi ning maaisanda suuri lambakarju. Ta kutsub enesele appi kõiki, kes jaksavad loitsida või relvi kanda, et nad tuleksid elavmägesid hävitama.

Kuuldavasti olevat elavmäge viimati nähtud Pahapilli mõisa ümbruses. Kes on sinna läinud, need pole tagasi tulnud ja küllap on iidne Pahapilli mõis nüüdseks langenud elavmäe rüüstamise ohvriks…

Iidmaa 2: Habemete sõda

Sissejuhatus:
Linnumetsa isandad on olnud usinad. Kõvasti on kokku kraabitud igasugu vara ja rikkust, kuid seda kõike lihtrahva arvelt! Oli vaid aja küsimus, mil erinevad jõud kasutavad rahva rahulolematust kurjasti ära.

Mäss algas Kurisuust, kui üritati kehtestada habememaksu. Esialgne ülestõus suruti Hõbeda kaaskonna poolt veriselt maha, kuid see sütitas ülejäänud Linnumetsa riigi talupojad. Lahingmängu alguses oleme jõudnud konflikti haripunkti, mil otsustatakse Linnumetsa saatus.

Väljajuhatus:

Mäss kestab edasi! Kumbki sõdiv pool ei suutnud veristes lahingutes saavutada otsustavat edu ja Linnumetsa kuningriigi maad on endiselt jagunenud mässajate ja kuningriiklaste vahel. Mässajate kätte langesid lahingutes Pahapilli ja Kurisuu mõisad, mille mässajad enne ise maha põletasid ja millest nüüd pole järel muud kui suitsevad tukid. Sõnakuulmatuse ja kuninga seadustele vastuhaku eest kuulutati mässajate poolel sõdinud rüütlid ja nende suguvõsad lindpriideks. Seega pole isand Kõuekõnd enam isand, vaid tavaline Kuusekantsist pärit mats. 

Kuningas Raudkäsna varahoidja emand Vaskuss saatis pärast suuremate lahingute lõppu tema kõrgusele järgmised sõnumid.

#### Auväärt kuningas Raudkäsn! Annan teada, et sünnilt mats, kes laseb end kutsuda Sädeks, on hoidnud kõrgemalseisvate poole ning näidanud lahingus silmapaistvat tublidust ja vaprust. Soovitan kaaluda rüütliseisust, kuid tingimusel, et mõõgamaks saab tasutud. Sünnilt talupoeg on eiranud kuninga mõõgakandmise keeldu. 

#### Rüütel Ahjusein on olnud lahingus rüütlile kohaselt julge ja vapper ning tema valdustele võiks lisada Pahapilli mõisa. Siiski on Pahapilli langenud mässuliste kätte ja auväärt rüütli kohus on see tagasi saada. 

#### Teie Majesteet! Lahingus andis end näole Sutevärava sohik Hundinui. Soovitan kaaluda tema määramist Sutevärava ainsaks ja õiguspäraseks pärijaks. Poolvend Härmatis lahinguväljale ei ilmunud. Pealegi on ta kuuldavasti sant. 

Nende kirjade alusel suvatses kuningas Raudkäsn kuulutada, et tema kõrgus, Linnumetsa kuningas annetab talumees Sädele lahingutes üles näidatud vapruse eest isandaseisuse kohe, kui tema võlg riigikassasse on tasutud. Lisaks tunnistab tema kõrgus sohik Hundinuia kui Sutevärava isanda pärijat ja kinnitab nimetatud Hundinuia isanda seisusesse, annetades talle õiguse Sutevärava mõisale. Lisaks määrab tema kõrgus hea sõjateenistuse tasuna isand Ahjuseina omandisse Pahapilli mõisa. 

* 

Ent sõja taustal toimus ka muud kui ainult verevalamine ja tapelung ning maailm ei ole ainult hädaorg. Sutevärava mõisa keldrite kõige sügavamast sopist leidsid puhaste mõtetega iidmaalased valgust ja soojust, kui kohtusid lummutise Igavese Leegiga. Tema juhatusel loodavad nad tuua sellesse masendavasse maailma rõõmu ja headust.

Iidmaa 3: Seadus ei tunne surma

Loodi Maapäev, mis ühendas taaskord Linnumetsa ühtseks riigiks tagasi. Maapäeval võeti vastu mitmed seadused, mille täpset sõnastust teavad ainult Kuningas ja Lummutised. Kõik kohalolevad rüütlid olid muudatustega üksmeelselt nõus.

Keelati ära Igavese Leegi kultus. Tema järgijaid ootab avalik piitsutamine ja kui see ei mõju, siis jäsemete maha raiumine.

Mäss on likvideeritud ja mässu põhjustaja Kurisuu Hõbe on hukatud. Isand Kõuekõnd mõistis oma viga ja vandus Troonile truudust. 

Kuninga vasalliks sai suurisand Hommikutäht oma Varesepesa valdusega. 

Kuningriik on tugevam, kui eales varem.

Välispoliitikas on aga veidi teised tuuled. Saadeti pikalt Lainevee kuningriigi nõudmine maksta kahjutasu kadunud kaubalaeva eest. Seega on oodata avalikku konflikti ja seda ajal, mil kogu aur peaks kuluma valduste mässukahjustustest taastamisele. 

Mujal kuningriigis rüüstasid seiklejad elavmägede koopaid ja röövisid nende hinnalisi mune. Sellega ajasid nad elavmäed vihaseks ja kaks neist jõudsid Kütkesse välja. Linnumetsa elavmägede juhtelukas Põhjakonn ei ole sellega rahul, et nende pesasid rüüstatakse ja pisemaid tapetakse. 

Iidmaa 4: Mäng mõisa peale

Sissejuhatus:
Sutevärava Isand Hundinui kogus oma kaaskonna ja pistis põue värske mõisaomaniku tunnistuse ning asus teele, et uued valdused üle kaeda. Teel külastas ta Kassikannu kõrtsi, kuhu usina poliitikategemise käigus ei olnud jõudnud sisse astuda. Temasugusele kooljale ei olnud kõrtsil just palju pakkuda. Küll aga kuulis seal poole kõrvaga, mis häda on tabanud tema tulevast maavaldust. Nimelt ägada Sutevärava jõledate needuste küüsis ja mõisa keldritesse olla endale pesa teinud hordide viisi peletisi. Sutevärava lähedusse jõudnud, näris Hundinui paari kohalikku “ekslejat”, pärides nõnda nende mälestused ja kuuldused. Kõike seda seedides otsustas ta, et oleks hea nõu kutsuda Sutevärava lähedale Nõiapeksu kõrtsi liitlasi ja muid seiklejaid, et need aitaksid mõisa jõletistest tühjaks peksta. Ikka selleks, et lõpuks saaks isand Hundinui teha Suteväravast endale väärilise mõisakindluse.

Väljajuhatus:
Iidmaal, Sutevärava mõisa varemete juurde, kogunes isand Hundinuia kutse peale kokku nii rüütleid kui alamrahvast. Ühisel nõul ja vapral meelel tuldi selleks, et puhastada Sutevärava mõis kõiksugu jõledatest elukatest, kes olid sinna enestele pesa teinud, ning vabastada see paik taas inimeste käe ja korra alla.

Kuid Nõiapeksu kõrtsi ja Sutevärava mõisavaremete ümbruse puhastamine emand Härmarahe katsejäänukitest ning Habemete sõja jäetud laastamistööst osutus oodatust märksa keerulisemaks. Vapratel seiklejatel tuli rinda pista senitundmatu happekolli, iidsest soost pärit pantserkaru, Sutevärava keldrites luuravate kooljate ja rottidega ning Soometsa hõivanud mürgiseene-sireenidega. Mõisa maade puhastamine oli vaevaline ning alles öö hakul õnnestus hirmuäratavad olevused viimaks minema kihutada.

Rasket tööd ei teinud kergemaks ka inimeste endi vahel hõõguv vaen ja valelikkus. Aadlike ja pärijate hulgas sündis mitu reetmist ning isand Hundinui pidi tõdema, et valdust pärida on kergem kui seda päriselt enda käes hoida. Ometi saatis teda visa pealehakkamise järel edu: ta leidis viimaks mõisa peidetud paberite seast teateid perekonna kadunud aarde kohta ning keldritest saadi viimaks kätte ka mõisa võtmed. Nüüd ei jäägi muud üle kui rajada isandale vääriline kodukants ja anda reeturitele teenitud rooska.

Kui Nõiapeksu ümbrus oli kooljaikkest vabastatud, leiti mahti pöörata pilk ka teadmiste poole. Alkeemikud ja õpetlased asutasid ülikooli, mille kambrites hakkavad peagi sündima senitundmatud loitsud ja joogid ning valmima targad traktaadid.

Ent võitlusi ei peetud üksnes Sutevärava mõisa ümbruses. Kui Linnumetsa kuningriigi maaisand, kuningas Raudkäsn, jättis vastamata nõudele maksta hüvitist röövitud kaubalaeva eest, vihastas Lainevee kuningriigi maaemand, kuninganna Nülg ning läkitas oma väed Linnumetsa sadamalinnu rüüstama. Üht maaemand Nülgi palgasõdurite salka nähti viimaks liikumas koguni Sutevärava lähistel. Nõnda ähvardab maid, mis pole Habemete sõja mässust veel õieti toibunudki, taas langeda verevalamise ja sõjatule tallermaaks.

Samal ajal kogunesid Igavese Leegi kummardajad Linnumetsa seadusi trotsides suurele tuleriitusele. Seal saadi rohkelt õnnistusi oma lummutiselt ja kogeti tema imetegusid. Värske ohvrivere väes pühitseti sisse Igavese Leegi ordu, mille liikmed tõotasid kanda soojust ja valgust kõikjale üle Iidmaa.

Kolbakorjajale, kes püüdis Igavest Leeki aina uuesti Sutevärava keldrivõlvide alla suruda, sai seejuures koht kätte näidatud, tema preestreid põletati ja tapeti ning tema jüngritest Kolbarüütlite armee pillutati laiali. Nii kaotas ta oma võimu ja Igavese Leegi vägi aina kosus. Väljaspool oma Kolbatorni nähakse Kolbakorjajat seetõttu üha harvem. Need, kes oskavad surnutega kõnelda, on kuulnud sosinaid, et ta sepitseb tornis Igavese Leegi ja tema jüngrite vastu midagi iseäranis võigast, ent keegi ei tea veel täpsemalt, mis kujul see oht võib ilmneda.