4. klassis vastas 40 õpilast.
8. klassis vastas 33 õpilast.
Mõlemas vanuserühmas on digipädevuse tase tagasihoidlik — 4. klassil keskmine 1,40 ja 8. klassil 2,34 (skaalal 0–5). See tähendab, et enamik oskusi sooritatakse juhendite abil või suures osas juhendita, kuid mitte täielikult iseseisvalt.
Suurim areng 4. klassist 8. klassini on suhtlus ja koostöö valdkonnas (+1,20 punkti). Eriti silmapaistev on pilvesalvestuse kasutamine ja sisu jagamine, videokõned ning e-kirja koostamine.
Nõrgimad valdkonnad mõlemas vanusegrupis on digisisu loomine (4. kl 1,19 / 8. kl 2,12). Programmeerimine ja digitaalne õpimapp on kõige madalama tulemusega üksikoskused.
Probleemilahenduses eristub 8. klassis seadmete seadistamine (3,91) — see on kogu küsimustiku kõrgeim üksiktulemus, mis viitab igapäevasele kogemusele nutiseadmetega.
Digiturvalisuses on nii GDPR/andmekaitse kui ka digitehnoloogia keskkondlik jalajälg mõlemas rühmas väga madalad, mis näitab, et abstraktsemad teemad ei ole veel omandatud.