Õli

Rannas käimine on mulle alati meeldinud, kükitan enamiku ajast liivas ja otsin mereklaasi, mida lained on pikkade aastate jooksul siledaks lihvinud. Klaasikillud on koos plastikprügiga ühed suurimad merereostuse allikad.

Maalisin merd oma lemmiktehnikas, õlivärvidega. Lainetele lisasin UV vaiguga merevahu struktuuri ning täiendasin tööd rannast korjatud katkise inglikuju ja klaasikildude assamblaažiga. Minu töös sümboliseerib mereklaas igasugust mereprügi, olgu see siis klaas, plastik või kemikaalid, samas kui kildudeks purunenud kuldne ingel tähistab looduse puhtuse ja rahu rikkumist, mis on tingitud inimeste hoolimatust käitumisest. Kes nüüd merd kaitseb? Kes nüüd pühib mere pisarad?

Kogu elu on maailm minu jaoks olnud udune, nagu kuskil tundmatus kohas ekslemine. Võrreldes enamus inimestega on mul raske märgata väikeseid detaile oma ümber. Kõik, mida näen muutub justkui üheks suureks udupilveks. Kuid ka minu maailmas peitub ilu - valguse tekitatud säravad tähed. Nendel maalidel olen kujutanud maailma läbi oma silmade, läbi lühinägelikku inimese silmade.