Montbareili iluvaldkonna esimese kursuse õpilased ja ST24-PE rühma õpilased alustasid teisipäeval koolipäeva kell 09.00.
Külalislahked prantslased alustasid päeva jalahoolitsusega: tehti jalgade koorimine, raspeldati, kanti peale mask ning tehti lühike jalamassaaž. Hoolitsus kestis kokku ligi kaks tundi. Seejärel asusid ST24-PE õpilased pediküüri tegema.
Prantsuse õpilaste silmist oli näha siirast üllatust, kui meie õpilased end küünetangide ja rasplitega „relvastasid“ ning usinalt tööle asusid. Kahjuks jäi ajast veidi puudu, et kõik vajalikud protseduurid lõpuni teha, kuid kogemus oli mõlemale poolele kindlasti õpetlik ja meeldejääv.
Klassiruumide numbrid olid ilusti asjakohaselt disainitud. Pildl on näha kääre, kamme jne, järelikult on tegemist juuksuri klassiga.
Kui tund lõppes, algas lõunapaus ning saime koos õpilastega sööklasse sööma minna.
Pärast lõunasööki algas uus tund, kus ST24-PE õpilased said osa epilatsioonitunnist. Samal ajal sai Kaido Tiits näohooldust, mida tehti küll samas ruumis, kuid eraldatult liigutatavate vaheseinte taga.
Epilatsiooni teostasid Prantsuse õpilased sooja vahaga ja klassikalist vahatamise meetodit kasutades. Vaha kanti nahale metallist spaatliga, mis pakkus meie õpilastele võimaluse näha veidi teistsugust töövõtet ja võrrelda seda oma seniste kogemustega.
Prantusmaa ilukooli õpilased elavad kooli õpilaskodudes, kus on kokku 180 kohta kahes eri majas.
Prieuré õpilaskodu on mõeldud juuksuri eriala esimese kursuse ja esteetika eriala teise kursuse õppijatele. Noored elavad 3–4 kohalistes tubades, mis aitab kiiresti sisse elada, koduse tunde luua ning kursusekaaslastega lähedasemaks saada.
Montbareili õpilaskodu on mõeldud vanemate kursuste õppijatele: juuksuri eriala teise kursuse õpilastele, spetsialiseerumistunnistuse taotlejatele ning esteetika eriala esimese ja lõpukursuse õppijatele. Seal on 122 üheinimesetuba neljal korrusel, pakkudes mõnusat tasakaalu isikliku ruumi ja ühise õpilaselu vahel. Mõlemad õpilaskodud asuvad koolist vaid umbes 600 meetri kaugusel, nii et tundidesse ja kooli tegemistesse jõuab mugavalt ja kiiresti.
Õpilaskodu elu ei tähenda ainult õppimist. Vabal ajal on noortel võimalus koos aega veeta televiisori- ja DVD-toas ning ühistes puhkeruumides, kus saab mängida lauajalgpalli, lauamänge või isegi klaverit. Samuti pakutakse erinevaid sportlikke tegevusi, näiteks jõutreeningut, käsipalli, jalgpalli, korvpalli ja sulgpalli, lisaks ujumiskäike ning tantsutunde.
Aasta jooksul korraldatakse ka palju toredaid ühiseid ettevõtmisi, näiteks karaokeõhtuid, pimeteste, teematoiduga õhtusööke ja lauamänguõhtuid. Nii kujuneb õpilaskodust koht, kus lisaks õppimisele sünnivad ka head sõprussuhted ja ühised mälestused.
Hommikuti, umbes kella kaheksa paiku, liiguvad nad oma reisikohvrite ehk töökohvritega kooli poole. Nii algab nende päev igal hommikul.
Kooli väravas võtab õpilasi vastu administraator, kes seisab avatud jalgvärava juures. Päeva jooksul on värav lukus. Koolist välja saab igaüks nupuvajutusega, kuid sissepääs on kontrollitud.
Koolipäevad võivad seal kesta üsna pikalt – vahel isegi kuni kella 18.00-ni.
Montbareili kutsekeskkool ja õpipoisiõppe üksus UFA asub Guingampis, Côtes-d’Armori departemangus. Tegemist on katoliikliku õppeasutusega, mis on sõlminud lepingu riikliku haridusministeeriumiga ning võtab vastu ka õpipoisse tööõppe programmide raames.
Montbareil koolitab koostöös suurte professionaalsete kaubamärkidega õpilasi CAP-ist BTS-ini ilu ja heaolu valdkonnas, keskendudes juuksuri ning esteetika-kosmeetika-parfümeeria erialadele.
Õppeasutuses õpib 320 õpilast ja praktikanti, keda toetavad 50 õpetajat, koolitajat ja töötajat. Kogu õpikeskkond on pühendatud ilu- ja heaoluvaldkonnale.
Kahjuks sattusime Montbareili kooli just eksaminädalal, kuid sellest hoolimata jäi meile juba esimesest hetkest palju huvitavat silma.
Massaažiklassis, kus saab korraga töötada 18 õpilast teenindajana ja 18 modellina, valitses väga kindel ja läbimõeldud töökorraldus. Kotid tuli jätta sissepääsu juures oleva pika teeninduslaua alla ning telefonid koguti tunni ajaks eraldi karpi. Tunni ja 45 minuti jooksul ei olnud telefoni kasutamine lubatud – isegi siis mitte, kui helistab ema või saabub sõnum.
Seda ranget korda saime ka ise teisipäeval omal nahal kogeda, kui viibisime tunnis, kus õpilased tegid meile näohoolitsusi. Silma jäi, et töövahendeid ja materjale kasutati märksa heldemalt, kui meil Teko iluvaldkonna õppes tavaks on. Professionaalsed brändid olid suures osas samad, mida kasutame ka meie, kuid lisaks nägime ka kohalike tootjate tooteid.
Õpilaste liikumine klassis oli sujuv, vaikne ja enesekindel. Jalatsitena kanti töökingi ning üldine töömulje oli väga korrektne. Meie õpilastele avaldasid erilist muljet prantslaste töövormid, mis tundusid olevat ilusama lõikega, mugavamad ja paremini hingavad. Ka kliendi katmisel kasutati tavapäraste rätikute asemel saunakleiti, mis mõjus praktilise ja mugava lahendusena.
Kõigil õpilastel olid jalas mustad kingad ning seljas liibuvad tööpõlled sädelevate logodega. Samuti tuleb neil igapäevaselt kaasas kanda oma töö- ja hügieenivahendeid, mida kool neile ei võimalda. Nende hulka kuuluvad näiteks mitems suuruses käterätikud, atsetoon, vatipadjad ja palju muud vajalikku.
Hügieeni osas märkasime siiski ka mõningaid arengukohti. Enesekaitsevahendite kasutamine oli tagasihoidlik või puudus mõnes olukorras hoopis.
Pärastlõunal võttis inglise keele õpetaja ja projektijuht Audrey meid endaga kaasa ning suundusime linna samale õpperingkäigule, mille läbivad ka Montbareili õpilased oma õppetöö osana.
Selle käigus harjutavad õpilased ilupoodides klienditeenindust, tutvuvad toodetega ning arendavad oma müügioskusi. Meilgi avanes hea võimalus võrrelda toodete hindu. Näiteks võis kahes peaaegu kõrvuti asuvas poes sama või sarnase toote hinnavahe ulatuda lausa 10 euroni.
Samal ajal, kui osale meist tehti mõnusat massaaži, suundus teine pool juuksuriõpilaste juurde, kus saadi põhjalik ja tõeliselt professionaalne peapesukogemus – igati heas mõttes.
Päeva lõpetas Park Inn by Radisson Meriton Spa & Conference Hotel Tallinn spaa- ja spordiklubi juht Valeria Romanova-Veski ettekandega, kus ta tutvustas Eesti spaakultuuri.
Rõõm oli tõdeda, et mitmele prantsuse õpilasele ei olnud Eesti spaakultuur sugugi võõras, vaid tuttav juba varasemast praktikakogemusest Eestis.
Roz Marine Thalasso Spa asub Perros-Guirecis, otse Trestraou ranna ääres, kuulsal Roosa Graniidi rannikul. Tegemist on neljatärnihotelli ja thalasso-keskusega, kus kasutatakse hoolitsustes merevett, vetikaid ja teisi merega seotud heaolulahendusi. Keskuses on mereveebasseinid, hoolitsusteruumid, aurusaun, saunad ning erinevad keha- ja näohoolitsused.
Meie jaoks oli eriti huvitav näha, kuidas kogu spaakogemus on üles ehitatud mere ümber – vaade Atlandi ookeanile, soolane vesi basseinis ja thalasso traditsioon, kus merekeskkonda kasutatakse tervise ja heaolu toetamiseks. See sobis hästi kokku meie õpirände eesmärgiga: mitte ainult õppida koolis, vaid kogeda ka päris spaakeskkonda Prantsusmaa läänerannikul.
Kohaliku spaaetiketi juurde kuulus ka ujumismüts, mis oli basseinis kohustuslik. Meie jaoks pakkus see omajagu nalja, sest Eestis me sellise reegliga just väga tihti enam kokku ei puutu. Alguses tekitas mütside pähepanek elevust ja väikest vastupanu, aga lõpuks olime kõik viisakalt nagu üks korralik ujumisvõistkond rivis.
Põhjendus oli iseenesest väga praktiline – ikka selleks, et „karvarida“ pärast vees järele ei ujuks . Meie naljatasime muidugi, et kiilakatel võiks siis justkui erand olla:).
Roosa Graniidi rannik ehk Côte de Granit Rose on Bretagne’i üks tuntumaid loodusimesid. See on kuulus oma roosaka tooniga graniitrahnude poolest, mida meri, tuul ja aeg on vorminud väga erilise kujuga kivimoodustisteks. Perros-Guireci ja Ploumanac’hi vahel asuvad roosad graniidikaljud on maailmakuulsad ning mõned neist ulatuvad üle 20 meetri kõrgusele.
Meie imetlesime seda looduse vaatemängu Perros-Guirecis, Trestraou ranna ääres. Vaatepilt oli tõesti teistsugune: Atlandi ookean, roosakad kaljud ja rannajoon, mis mõjus korraga nii metsiku kui ka romantilisena. Pole ime, et seda piirkonda peetakse jalutajate ja loodusesõprade paradiisiks.
Natuke pani muigama ka mõte, et kui meil Eestis vaadatakse mere ääres enamasti liiva, kive ja vett, siis seal seisad lihtsalt roosade kivimürakate keskel ja mõtled, et loodusel on ikka hea kujundusmeel.
Täname Euroopa Liitu ja Erasmus+ programmi selle imelise õpirändekogemuse võimaldamise eest.
Suur tänu ka meie projektijuhile Astrid Maidlale, kelle töö ja toetus aitasid selle õppereisi teoks teha. See oli väärtuslik kogemus nii õpilastele kui ka kaasas olnud juhendajatele.