Meeskond

Klastrileidja

Karina Kert ja Sofia Rusak kavandasid tunnid, tutvusid gümnaasiumi õppekava ja õpilaste vajadustega, millele tuginedes koostasid tunnimaterjalid ning analüüsisid õpilaste tagasisidet. Eiliki Kumm kohandas ja täiendas tunnikava enne tundide läbiviimist ja nende käigus. Oliver Kalur koostas tundide interaktiivse õpilaste kaasamiseks ning tagasiside koostamiseks vajalikud internetilingid. Kaks 75-minutilist tundi gümnaasiumiõpilastega viis läbi Eiliki Kumm koos Oliver Kaluri assisteerimisega.

Refleksioonid

Sofia Rusak: Otsustasin valida just ELLE projekti selle interdistsiplinaarsuse tõttu. Varem pole kordagi osalenud projektis, milles ühendatakse keeleõpe ning it-valdkond. Projekti mõte luua tekstikogude analüüsil põhinevaid õppematerjale ning vaadata nende sobivust eesti keele tundides pakkus samuti huvi. Sain luua harjutusi koos oma kaastudengitega ja rakendada klastrileidja sobivust nendel tekstidel. Arvan, et arendasin kindlasti ka enda pädevust digiõppes. Tunnist saadud tagasisidest võib öelda, et minu grupi eesmärgid said saavutatud: klastrileidja sai õpilastele tutvustatud ning ülesanded sellega said edukalt tehtud, kuid ajapuuduse tõttu jäi rakendus õpilastele veidi segaseks.

Karina Kert: Valisin ELLE projekti, kuna olin andmepõhise õppega juba varem kokku puutunud, kuid see projekt andis mulle võimaluse teemaga rohkem süvitsi minna. Tehes tihedat koostööd programmeerijate ja filoloogide vahel, võimaldas see ka minul kaudselt rakenduse arengusse panustada. Ühtlasi aitas ülesannete koostamine rakenduse toimimist ja võimalusi paremini mõista. Arvan, et projekti peamine eesmärk tutvustada ELLE keskkonda ja testida selle võimalusi sai täidetud. Sellegipoolest, et saavutada paremaid tulemusi, vajaksid õpilased omaette üht koolitundi, mis oleks pühendatud rakenduse märgendite põhjalikumale selgitusele enne ülesannete lahendamist. Saadud tagasiside näitas, et nende mõistmisega oli õpilastel raskusi, mis takistas tulemuste interpreteerimist.

Eiliki Kumm: Tallinna Ülikooli ELU projekt ELLE andmepõhise keeleõppe raames oli väljakutset pakkuv ja sundis kõiki tiimi osalisi mugavustsoonist välja tulema. Kuna õppimine toimubki ebamugavuse piiril, leidsin sellest mitmeid arenguvõimalusi. Koostöö erinevate valdkondade inimestega tõi nii enda eriala avardamise võimalusi, kui ka teiste valdkonna paremat mõistmist. Samuti arusaama, et kui ükskõik missugused oma valdkonna spetsialistid enda teemas liiga jäigad on, ei saa koostööst head tulemust. Informaatika, filoloogia, pedagoogika ja aasia uuringute erialade spetsiifikat ei saanud antud projektis nii palju lõimida, kui oleks vajalik olnud, kuid sellegipoolest sai nende erialade kohta, mida projektis vaja läks palju uut teada. Pean suurimaks kasuks projektist kogemusi, mille sain koostööst programmeerijatega ning gümnaasiumiastmes tunde planeerides ja läbi viies. ELLE keeleõppe keskkonda arendadaes ja tutvustades sain andmepõhise keeleõppe metoodikat laiale õpilaste ringile katsetamiseks võimaldada. Kõige väärtuslikumaks kogemuseks pean vastutustundega kaasnevat pühendumust, kuna suurele hulgale gümnasistidele tõesti kasuliku tunni läbiviimine on väga vastutusrikas tegevus ja meeskonnaliikmed pühendusid sellele kohusetundlikult.

Kairi Käpa: Valisin ELU projekti “ELLE andmepõhise keeleõppe raames”, sest olin suvepraktika kaudu juba ELLE-ga tuttav ja tundsin huvi edasise koostöö vastu meeldiva tiimiga.

Kõige kasulikum kogemus, mille ELU projektist kaasa saan võtta, on mulle võõra koodi uurimine, selles navigeerimine ja paranduste tegemine. Klastrileidja oli oma stiili ja ülesehituse poolest mulle päris keeruline ja võõrapärane. Lõpuks, pärast paljusid katsetusi õnnestus mul siiski mõista, kuidas rakendus täpsemalt töötab, milles seisnevad ta peamised probleemid ja seeläbi ka kuidas neid probleeme lahendama asuda. Veel pean väärtuslikuks kogemuseks koostööd tiimikaaslastega ja üksteise toetamist läbi keerulisemate hetkede, sest julgem on õppida ja katsetada, teades, et sulle ulatatakse vajadusel abikäsi.

Taavi Kamarik: Valisin oma ELU projektiks "ELLE andmepõhise keeleõppe raames", kuna olin antud projektiga varasemalt suvepraktika raames kokku puutunud. Projekt andis hea tiimina töötamise kogemuse ning õpetas ka varasemalt kirjutatud koodi ning koodirepositooriumeid paremini tundma. Meie rühm tegeles eelkõige klasterdaja tööriista ümbertoomisega vanast EVKK keskkonnast uude ELLE keskkonda. Lisaks koostasin ka vahelehed kontaktidele ja varasematele töödele. Varasem kood oli kirjutatud keeles, millega ma polnud varem kokku puutunud ja selle muutmine oligi projekti üks kõige keerukamaid osasid. Lõpuks saime suure osa oma eesmärkidest täidetud ja jäime lõpptulemusega üsna rahule. Parim viis õppimiseks on läbi praktiseerimise ja antud projekti abil sain võimaluse töötada koos suure grupiga ühise projekti kallal. See kõik andis mulle aimu muredest ja probleemidest, mis võivad tavapäraselt antud valdkonnas töötades esineda.

Sõnaanalüsaator

Kaius Karon: Soovisin selles projektis osaleda, kuna projekti üks ülesannetest oli kasutajaliidese arendus ja kuna mul on varasemast arenduse kogemus olemas, siis tundsin, et siin saan ma kõige paremini panustada. Andmepõhisest õppest polnud ma varem kuulnud ja ka selle kohta sain töö käigus rohkem teada. Aitasin kaasa kasutajaliidese loomisele ja sain juurde React.js’ga töötamise kogemust. Minu arvates sai uus kasutajaliides väga hea ja selle kasutatavus võrreldes vanaga on kindlasti parem. Töö arendusega sujus hästi tänu toetavale tiimile.

Tiina Kaal: Projektiga liitudes minu ootusteks oli tutvuda eesti keele jaoks arendatud keeleanalüüsi vahendite kasutusvõimalustega ning aidata katsetada neid, viies läbi tundi kooliõpilastele. Mina andsin oma panuse tunni ettevalmistusega ja läbiviimisega koos kahe rühmakaaslasega. Suurema osa keelelise poole ülesannetest tegime koos kokku saades ja jooksvalt suheldes. Meil oli ühine fail, kuhu märkisime edasised ülesanded ning saavutatud edusammud. Mina hindan enda ning rühmaliikmete panust heaks. Me jõudsime valmis kõik vajaliku, et projekt sujuks ja eesmärgid lugeda saavutatuks. Mulle meeldis projekti mõte ja korraldus. See oli põnev väljakutse panna kokku materjalid, et viia läbi tund kasutades digivahendeid.

Georg Kivi: Liitusin just selle projektiga, sest keeletehnoloogia arenemine, ning nende vahendite kasutamine puudutab otseselt mu igapäeva tööd. Minu nägemuste kohaselt toob positiivsemaid tulemusi kooli projektide seostamine igapäevategevustega. Mõtted liiguvad paremini, isiklik huvi on suurem jne. Algul planeerisin liituda tehniliste grupiliikmete tööga, kuid seal oli juba piisavalt inimesi töötamas ning ülesandeid, mida täita ei olnud nii palju. Keelelises pooles oli samas palju tegevusi vaja teha, mis jagunes vähemate inimeste vahel. Seega muutsin oma plaane ja olin tiimile kasulikum keelelise grupi tegemistega liitudes. Raskuseid ega arusaamatusi ei olnud, kuna juhendajad selgitasid iga nädal, mis on vaja edasi teha ning suunasid tegevuste planeerimisega. Kõige vahvam kogemus oli gümnaasiumi vanustele õpilastele tundi läbi viia. Õpilased käitusid palju paremini, kui mina gümnaasiumi õpilasena, seega eeldasin, et tunni läbiviimine läheb keeruliselt, kuid mul on hea meel, et eksisin.

Stene Ilau: Valisin ELLE oma ELU projektiks, eeskätt selleks et ennast milleski uues proovile panna. Minu eriala ülikoolis hõlmab suuresti keeleõpet, mistõttu jäi “keeleõppe” projekt kohe silma. Andmepõhise keeleõppega ma varasemalt tuttav ei olnud ja projekti käigus sain palju uusi teadmisi nii selle kui ka üht-teist IT kohta. Osalesin õppematerjalide koostamises ja eesti keele tunni ettevalmistamises. Tunni läbiviimine oli põnevaim osa just tagasiside pärast, kus õpilased jagasid sõnaanalüsaatori kasutuskogemust ja kuidas nad kasutaksid seda koolitöid tehes. Jäin väga rahule enda tiimi ja sujuva koostööga.

Harli Kodasma: Põhjus, miks just selle projekti valisin, on väga lihtne - olin projekti alguseks juba üle aasta töötanud Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituudi keeletehnoloogia töörühmas, mis otseselt arendab nii ELLE keskkonda kui ka kõiki selle rakendusi. See andis väga tugevad algteadmised, et ELU projekt õnnestuks ja saaksime võimalikult palju ära teha. Lisaks sellele olin varasemalt osalenud ka kahel suvepraktika kursusel, kus kummaski ühe tööriista nullist ise valmis arendasime. Kõik see andis mulle iseeneslikult antud projektis tehnilise juhi rolli, mis aga tähendas, et oma grupi tööriista arendusse ma kuigi palju panustada ei jõudnud. Minu peamised tegevused kujutasid endast tehniliste ülesannete jaotamist liikmete vahel, probleemide lahendamist, nõustamist ja suunamist; koodi kvaliteedi kontrolli ja tagamist (nii palju, kui see oli piiratud aja jooksul võimalik), koodi sünkroniseerimist ja muid üldisi tehnilisi töid. Projekti jooksul tekkis korduvalt olukordi, kus samaaegsed ja kõigi tööd takistavad probleemid kuhjusid ühele ajahetkele ning tekkis mure, kuidas õigeks ajaks asjad korda ja tehtud saada. Koostöö ja pingutused viisid meid aga eduni ning kõik vajalik sai korrektselt ja õigeaegselt tehtud. Jäin isiklikult nii tulemusega kui ka teiste liikmete pealehakkamise ja töötahtega väga rahule.

Tekstihindaja

Carina Lants: Liitusin projektiga, sest projekt seob omavahel emakeeleõppe ja digitehnoloogiad. Pean seda oluliseks ajastus, kus digivahenditega suudame igapäevaelu ning ka õppimist üha lihtsamaks muuta. Samuti polnud ma varasemalt kokku puutunud andmepõhise õppega, mistõttu oli projekt hea viis sellega tutvumiseks. Meie rühm tegeles tekstihindaja tööriistaga. Panustasin tunni läbiviimisega ning olin õpilastele toeks, kui neil tekkis küsimusi tekstihindajat kasutades. Koostasin ka tagasiside küsimustiku ning kokkuvõtte tunnist, edastades probleemkohad ning ideed arendajatele. Koostöö grupiga sujus kenasti, tekkinud probleemid sai ühiselt lahendatud. Tekstihindaja vajab aga veel arendamist, sest server kipub suurema koormuse puhul kokku jooksma.

Reydan Ramon Niineorg: Valisin selle projekti, sest olin varem paljude liikmetega koostööd teinud ja olin varem arendanud selle koodi baasi jaoks.

Selle projekti käigus õppisin meeskonnas ülesannete, aja ja rollide paremat planeerimist. Näiteks, kui töökulg sõltub peale enda tempo ka teiste inimeste töövoost, on eriti oluline õppida koos toimima nii, et lõpptulemus valmiks õigeks ajaks. Lisaks õppisin ka koodi kirjutamist põhinedes mitte ainult oma ideedele, vaid ka kliendi soovidele. Samuti osutus kasulikuks kogemuseks võõra koodi parandamine ja muutmine.

Torm Erik Raudvee: Mind paelus projekt selle aktuaalsuse ja skaleeritavuse poolest. Tahtsin kinni haarata võimalusest, et saan panna käe külge sellisele suurele projektile millel on potensiaal olla suur osa tuleviku keeleõppest ja edendada eesti keele säilimist. Lisaks seoses erinevate muudatustega ühiskonnas on tekkimas palju uusi keeleõppijaid ja võimalus edendada potensiaalselt neile pakutavat õpikogemust valmistas mulle suurt rõõmu. Tänu sellele projektile sain esimest korda töötada nii suure mahuga koodibaasiga ning teha tööd vastavalt kliendi soovile. Projekti vältel esines ka mure kus kahjuks üks inimene lahkus tiimist, mis pani arendajatele rohkem raskust õlule, kuid minu arvates aitas see lihtsalt iseloomu kasvatada ja tõestada taaskord endale, et kõigega on võimalik toime tulla. Kui see viperus välja jätta jäin ma tiimikaaslaste pingutusega väga rahule ning oli hea meel teha koostööd teiste erialade esindajatega.

Alice Aaviksoo: Projektivaliku üks eesmärke oli leida praktiline väljund enda õppekaval uuritavale - haridustehnoloogia, ehk siis minu jaoks oli oluline leida projekt, kus saaks katsetada, mida annab hariduses juurde tehnoloogia kasutamine ja kuidas see sinna külge pookida nii, et tehnoloogia ei oleks eraldi eesmärk, vaid reaalne vajalik vahend õppesisuga tegelemiseks. Teine endale seatud eesmärk oli leida midagi just parasjagu keerulist ja natuke ehk ka tundmatut, et oleks päris vajadus mõelda teistmoodi ja saaks end proovile panna. Minu suurim ootus kogu projektile oligi see, mis ELU ainet tutvustades räägiti - eri valdkondade inimesed koos välja töötamas midagi, kus igaühe panusest sõltub tervitulemus. Tunnen, et minu roll meeskonnas oli oluline ja lõi nii sisu kui väärtust. Meie kuueliikmelises rühmas tegeles osa inimestest ELLE kasutajaliidese täiendamise ja arendamisega, minu endale võetud ülesanne oli välja mõelda, kuidas liidese “Tekstihindaja” rakendust koolis õppetöös kasutada, näidistund siis kavandada ja läbi viia. Meie grupitöö sujus hästi, ometi ei julgeks ma öelda, et kõigi panus oli võrdne. Enim hindan ma arendajate panust - reaalselt rakenduse toimima panemine ja tagasisidest ja täiendussoovidest lähtuvalt sellele “juurde ehitamine”. Kõige rohkem tekitas segadust, et meie rühmas oli liikmeid, kes ei leidnud endale rolli ega võtnud endale vastutusala. Ilmselt oleks siin kasuks tulnud koos rollide üle arutamine ja “otsijatele” rakenduse leidmine, kuid ma ei näinud selleks siis vajadust ega soovi. Olin meelestatud nõnda, et sellist laadi projektis otsibki igaüks endale ise selle rolli, kus ta näeb, et saab kasuks olla ja oskab väärtust juurde luua, et joonistuvad välja kohad, kus saab panustada ja tuleb ise võtta initsiatiiv tegutsemiseks. See segadusekoht ei jõudnud otsese vastuoluni. Meil oli kõigeks piisavalt aega ja selged juhised, nii et kui juhtuski, et keegi endale rolli ei võtnud ega lahendusi välja ei pakkunud, siis oli aega, et anda aega selle välja mõtlemiseks, või siis sujuvalt ette teatades anda märku iseenda soovist midagi juurde teha või puuduoleva tegemine üle võtta. Keegi ei vaielnud vastu, igaüks sai justkui teha või mitte teha, mida soovis. Õppisin, või ka veendusin, projekti käigus, et kõige olulisem millegi saavutamiseks on enda soov ja initsiatiiv. Et raskustest saab läbi nendes raskustes kaasa tehes, et ise on vaja küsida tagasisidet, sõnastada-näitlikustada-läbi proovida nii palju variante, kui vähegi suudad ja siis juba nende alusel edasi, või miks mitte ka tagasi, liikuda. Tuleb ise luua seoseid, näha lahendusi, päriselt põrkuda takistustega ja siis neid lahendama asudes ikakgi ise alati välja pakkuda, mida võiks või peaks või saaks teha, või mis on konkreetselt see, mis takistab edasi liikumast. Kõige väärtuslikum kogemus oli see, et meil oligi projekt, kus oli väga selgelt sõnastatud soovitud lõpptulemus, mis oligi meie ühiseks eesmärgiks. Tohutult aitas juhendajate igakülgne abi ja olemasolu, sisulised arutelud ja edasiviivad juhised, individuaalne lähenemine ja see, et kordagi ei kadunud silmist lõpp-tulemus ega muutunud häguseks eesmärk või selle olulisus. Leian, et see on juhendajate suurepärane töö. Isiklikult oli kõige raskem just sisuline pool. Mõistes projekti eesmärki ja oodatavat tulemust oli keeruline leida väärtus meie tiimi “Tekstihindaja” tükikeses. Uurides tekstihindaja võimekust oli esialgu raske aru saada, milleks see üldse hea või kasutatav on, ja kuidas see erineb kõige lihtsamatest automaatsetest tekstikontrollijatest. Samuti oli keeruline endale selgitada või end veenda selles, et teksti keeletaseme hindamine oleks kuidagigi vajalik eesti keelt emakeelena kõnelevate õppijate töövahendina. Suurima võiduna tooksingi välja just sellest raskusest üle saamise. Projekti käigus leidsin selle viisi, mis oleks potentsiaalselt sobiv ja kasumlik, ehk et kuidas rakendada “Tekstihindajat” õpilasele päriselt vajalikust aspektist. Projekti lõpusirgel on uhke tunne, et sai katsetades loodud midagi huvitavat ja vajalikku, lisaks ka hea tunne selles osas, et ma tõesti pingutasin ja panustasin ning et miski ei möödunud lihtsalt niisama. Siiski on lisaks ka tunne, et ilmselt oleks ikkagi saanud veel paremini, kasvõi selles osas, et missugune tund valmis või et ühe reaalse rakendusviisi asemel oleks neid võinud olla mitu. Tulevikuks tean, et võimalustest tuleb haarata, ja et edasiliikumiseks on suuremaks eesmärgiks endale iskilikud vahe-eesmärgid vaja seada.