Üks taim päevas

Bioloogia kui teadusharu võib suures osas jagada kaheks (või kolmeks või neljaks). Vastavalt siis kas valge ja roheline bioloogia või valge, roheline ja punane bioloogia või valge, roheline, punane ja sinine bioloogia. Kui valge bioloogia (molekulaar- ja rakubioloogia) tegeleb organismidega raku, organelli või molekuli tasandil, siis roheline bioloogia tegeleb peamiselt taimede või loomadega. Punast bioloogiat tuntakse eelkõige meditsiiniteaduse nime all ning sinine bioloogia tegeleb vee-elustikuga.

Käesoleva kursuse suunitlus on tegeleda valdavalt rohelise bioloogiaga, täpsemalt botaanikaga.

Kui varasemalt on olnud populaarsem eelkõige nn roheline bioloogia, siis viimasel ajal on pigem tõusnud valge bioloogia populaarsus ning rohelise bioloogia suund on jäänud tahaplaanile. Miks? Üheks võimalikuks vastuseks on inimeste kaugenemine loodusest ning taimepimedus.

Mis on taimepimedus?

Taimepimedus on… (Andres Kohv, 2022):

• võimetus näha või märgata taimi tema keskkonnas;

• võimetus aru saada taimede tähtsusest biosfääris ning nende seotusest inimestega;

• võimetus hinnata taimeriigi esteetilisust ning selle juurde kuuluvate eluvormide unikaalseid bioloogilisi tunnuseid;

• ekslik inimkeskne loomade suurem väärtustamine taimede ees.

Taimepimeduse temaatika on tõusnud esile eelkõige viimastel aastatel.

Loe lähemalt:

• ERRi Novaatori artikkel: Kuidas jälle taimi näha? Taimepimedus kui nähtus

• Magistritöö: Taimepimedus ning taimede märkamine Tartu linnalooduses (Andres Kohv, 2022)