Projekteerimise käik

Projekteerimisprotsess

1. Iga projekt algab sellega, et esmalt vahetatakse E-posti teel infot objekti kohta. Seejärel kohtutakse töö tellijaga ja käiakse objektil. Eelnevalt täidab tellija ankeedi, kus märgib oma soovid kujundusele vm tööle. Objektil käimine on tähtis, et hinnata olemasoleva haljastuse väärtust ja tutvuda miljööga.
   • Projekteerimiseks on vajalik mõõtkavas geoalus (alusplaan). Väljaprinditud geoalus võetakse objektil käies kaasa, et sinna märkmeid teha. Ilma geoaluseta on võimalik teha vaid sellist eskiisi, mis pole täpne.
2. Lepitakse kokku maksumus, tähtaeg jt lepingulised detailid (tellimiskiri või leping). Suuremate tööde puhul tehakse ettemaks 30%.
3. Järgmisl kohtumisel esitatakse tellijale: esialgne eskiis (kuni 3 eskiisi) projektlahendusest ning seda illustreeriv materjal (näidisfotod, joonistused). Tekstilise materjali puhul esitatakse dokumendi eelnõu läbivaatamiseks. Väljapakutud lahendusi arutatakse koos ja vajadusel käiakse uuesti objektil, et täpsustada ebaselgeid kohti. Kui väljapakutud lahendus sobib, saab tööd jätkata. Kokkulepitud lahendusi enam hiljem ei muudeta, vaid ainult täpsustatakse. Muidugi alati on võimalik tellida lisaeskiise.
4. Kui eskiis on tellija poolt heaks kiidetud, koostatakse olenevalt tellija soovist eelprojekti, põhiprojekti või tööprojekti täpsusega projekt (joonised+seletuskiri). Iga järgnev projekti staadium on eelmisest täpsem ja töömahukam. Tellijaga kokkuleppel on võimalik ka vahepealsest projektistaadiumist "üle hüpata" ning vormistada korrektselt vaid see täpsem ja töömahukam projektistaadium. Sel juhul oleks tellitavad variandid kas A, B või C:
   • A: Eskiisid+Põhiprojekt (tellija saab vaid ideelise lahenduse. Materjalivalik ja rajatiste täpne konstruktsioon jääb maastikuehitaja valida. Võimaldab ehitajal teha nn "säästuprojekte" ja asendada materjale oma suva järgi),
   • B: Eskiisid+Eelprojekt+tööprojekt (tellija saab täpsed tööjoonised ja maastikuehitaja saab ehitada/rajada kõik täpselt projekti järgi).
   • C: tööprojekti staadiumi üksik joonis, nt detailjoonis, istutusplaan või vertikaalplaneerimise joonis (juhul kui eel- või põhiprojekti joonised on juba olemas)
5. Kõik projektlahendused arutatakse koos läbi ning valmis projekt vormistatakse ja antakse tellijale üle, kui lahendus on tema poolt eelnevalt heaks kiidetud.
6. Projekti autoriga saab kokku leppida ehituse ajal teostatava autorijärelevalve üle. Autorijärelevalve ei taga küll 100%-liselt projekti järgi ehitamist, kuid ebaõigete materjalide ja võtete kasutamine avastatakse õigel ajal, mil tehtut on võimalik parandada.

Kuidas projektist aru saada

Kõik kujundusprojektid, sh aiakujundusprojekt koosnevad joonisest (joonistest) ja joonist täpsustavast tekstist ehk seletuskirjast. SELETUSKIRI ALATI TÄPSUSTAB JOONIST, juhul kui joonisest jääb midagi ebaselgeks. Joonisel kujutatakse maastikku sümboleid kasutades ning teatud mõõtkavasse vähendades. Sümbolite tähendus kirjutatakse joonise kõrvale. Värvilisi sümboleid kasutatakse eskiisi, eelprojekti või põhiprojekti täpsusega plaanil.Tööprojektis kasutatakse must-valget graafikat, sest neist on hea koopiaid teha. Joonisele märgitakse alati pealkiri (nt aiakujundusprojekt), projekti staadium (põhjalikkusaste), põhjasuund, mõõtkava, kujundaja nimi ja projekti üleandmise aeg. Joonise mõõtkava märgitakse kirjanurka või joonise allserva paremale.

JUHENDID:

1. Eesti Standard EVS 907:2010 „Rajatise ehitusprojekt“
2. Ehitusprojekti dokumentide digitaalne vormistamine. Kehtib kooskõlastust vajavatele projektidele (nt korterelamute haljastusprojekt, "Hoovid korda"-projekt, asendusistutustega seotud projektid jm)
3. EVS-EN ISO 11091:2000 "Construction drawings - Landscape drawing practice"