LOODUS

LOODUS MEIE ÜMBER

Maastikuliselt kuulub küla Põhja-Eesti lavamaa regiooni. Reljeef on tasane, mõningate kühmude, küngaste ja seljandikuga (Seli-Angerja servamoodustis). Osa piirkonnast kuulub Nabala karstialasse. Osa Järlepa rabast ulatub Pahklani, mistõttu võib seda ala pidada soomaastikuks.

Angerja-Pahkla küla läbib Angerja oja, mis saab alguse Järlepa järvest ja suubub Angerja-Pirita kanali kaudu Tuhala lähedalt Pirita jõkke. Aastani 1967 oli Angerja oja Vääna jõe ülemjooks, Pirita jõkke juhiti oja Tallinna veevarude suurendamiseks. Aastaid tagasi on olnud oja kala- ja vähirikas.

Ümbruskonnas on ülekaalus okaspuumetsad, mis kuuluvad omapärase liigilise koosseisuga taimestikuga loometsade hulka.

Piirkonnas asub Rahaaugu Natuuraala 529 hektaril, mille eesmärk on kaitsta looduslikke ja poollooduslikke elupaiku.

Karjäärid

Piirkonnas asub Alesti kruusakarjäär. Suviti kasutatakse vana karjääri osa üldtuntud ujumiskohana.

2007.a. rajati kümneks aastaks külarahva vastuseisust hoolimata 10 ha suurune Pahkla kruusakarjäär, kus kaevandatakse 1, 5- 3,6 m sügavuselt maaainest.

Kaitseliidu harjutus- ja laskeväljak

Külas on säilinud raketibaasi ehitiste varemed, mööda vanu teid matkates saab näha millises looduskaunis kohas sõjaväerajatis tegelikult asus ning millised ehitised sellises kompleksis asusid.

Kaitsealad

Kõige suuremaks ohuks külarahvale on Nabala karstialale kavandatavad paekaevandused, millest kaks peaksid tulevikus paiknema meie küla territooriumil.

Küla poolt tehti 2006.a. Kohila Vallavolikogule ja vallavalitsusele ettepanek kohaliku kaitseala moodustamiseks eesmärgiga kaitsta antud karstiala koos sinna kuuluvate karstijõgedega, kaitsealuste taimeliikidega, väärtuslike looduslike ja poollooduslike kooslustega. 2009.a. mais võttis volikogu vastu otsuse Pahkla maastikukaitseala loomise kohta. Kaitseala asub 678 ha suurusel maa-alal.

Angerja – Pahkla kandis on rohkelt vaatamisväärsusi nagu keskaegse Angerja vasall-linnuse varemed või varemeis Pahkla mõisaansambel või hulk kultusekive ja muistne hiiekoht oma allikatega või Põhjasõja-aegne palktee.

Eestimaa kivide kuningas

ehk Pahkla suurkivi. Pahkla Suurkivi lähedal asub veel 3 väiksemat, kuid samuti omapärast ja kohalike legendidega seotud kivi nagu Mari nutukivi, Mägrakivi, Ussi põllu suurkivi 17 ohvrilohuga jm

Pahkla park

8,2- hektariline Pahkla park on umbes 50 puu- ja põõsaliigiga. Loodusmälestistena tasub nimetamist veel Tõnsu kadakas, Reinu kasesalu, Murekünka tammed, Käharpea mänd, Angrerja põlispuud.

Möllu allikas

Sellest saab alguse üks Vääna jõe harudest.

Page updated

Google Sites

Report abuse