Digipädevus –
suutlikkus kasutada uuenevat digitehnoloogiat toimetulekuks kiiresti muutuvas ühiskonnas nii õppimisel, kodanikuna tegutsedes kui ka kogukondades suheldes;
leida ja säilitada digivahendite abil infot ning hinnata selle asjakohasust ja usaldusväärsust;
osaleda digitaalses sisuloomes, sh tekstide, piltide, multimeediumide loomisel ja kasutamisel;
kasutada probleemilahenduseks sobivaid digivahendeid ja võtteid, suhelda ja teha koostööd erinevates digikeskkondades;
olla teadlik digikeskkonna ohtudest ning osata kaitsta oma privaatsust, isikuandmeid ja digitaalset identiteeti;
järgida digikeskkonnas samu moraali- ja väärtuspõhimõtteid nagu igapäevaelus.
Allikas: PRÕK https://www.riigiteataja.ee/akt/129082014020?leiaKehtiv [02.05.2024]
I kooliastme
DIGIPÄDEVUSMUDEL
Allikas
https://docs.google.com/spreadsheets/d/1Gx43MRlFzW8MXFMdQw5p9QMlgtrpYIio/edit?usp=sharing&ouid=110093804880302427651&rtpof=true&sd=true
INFO- JA ANDMEKIRJAOSKUS
Andmete, info ja digisisu otsing, sirvimine ja filtreerimine
Õppija sõnastab oma teabevajaduse ja rakendab sobivaid infootsingu võtteid.
Õppija otsib, sirvib ja filtreerib eesmärgipäraselt andmeid, infot ja materjale digikeskkonnas.
Õppija:
1.1.3. valib sobivad võtmesõnad infootsinguks;
1.1.4. teeb vahet võtmesõnal ja veebiaadressil;
1.1.5. teeb vahet otsingukastil ja aadressiribal;
1.1.6. tunneb otsingumootori kasutamise võimalusi (tekst, pilt, video jne);
1.1.7. avab veebilehitsejas sobiva infoallika ja otsib vajaminevat teavet;
1.1.8. leiab allikast sobiva teabe, kasutades laua- või sülearvutis klahvikombinatsiooni Ctrl/Cmd + F ja nutiseadmes käsklust "Find on page";
1.1.9. leiab järjehoidjana salvestatud veebilingid järjehoidjaribalt;
1.1.10. skaneerib teabe nutiseadmesse ruutkoodi abil.
LÕK Õppija:
1.1.1. avab veebilehitseja ja otsingumootori;
1.1.2. valib koos juhendajaga sobivad võtmesõnad infootsinguks;
1.1.3. skaneerib teabe nutiseadmesse ruutkoodi abil.
Andmete, info ja digisisu hindamine
Õppija analüüsib, võrdleb ja hindab leitud andmeid, infot ja digisisu ning nende allikate usaldusväärsust.
Õppija:
1.2.2. tuvastab leitud allika autori;
1.2.3. teab, et veebis leiduv info ei pruugi olla usaldusväärne.
LÕK Õppija:
1.2.1. mõistab, et ekraanimeedias (nt multifilmides, videomängudes) kajastatu ei pruugi olla tõsielu.
Andmete, info ja digisisu haldamine
Õppija salvestab faile ja korrastab neid digikeskkonnas, kasutades kaustasid, kategooriaid ja täägimist.
Õppija töötleb ja analüüsib andmeid tabelarvutuse abil, esitleb tulemusi diagrammide ja skeemide abil.
Õppija:
1.3.2. kopeerib ja kleebib märgistatud teksti etteantud kohta;
1.3.3. salvestab seadmesse digisisu (tekst, pilt, video);
1.3.4. teeb nutiseadme ekraanil olevast kuvatõmmise;
1.3.5. otsib salvestatud sisu seadmest üles;
1.3.6. salvestab ja kustutab järjehoidjaid veebilehitsejas.
LÕK Õppija:
1.3.1. kopeerib ja kleebib märgistatud teksti etteantud kohta;
1.3.2. salvestab seadmesse digisisu (nt tekst, pilt).
SUHTLUS JA KOOSTÖÖ DIGIKESKKONNAS
Suhtlemine digitehnoloogia abil
Õppija suhtleb teistega, kasutades sobivaid digitehnoloogiaid, sh välksõnumeid (nt Messenger), e-posti, videokõnet (nt Skype), foorumit ja kommentaari.
Õppija:
2.1.4. kasutab teistega suhtlemiseks mobiiltelefoni põhilisi funktsioone (helistamist, sõnumi saatmist, sõnumi kustutamist, uue kontakti salvestamist);
2.1.5. kasutab juhendajaga suhtlemiseks kooli õppeinfosüsteemi;
2.1.6. osaleb juhendaja suunamisel videokohtumisel (Google Meet, MS Teams, Zoom);
2.1.7. on teadlik ohtudest, mis kaasnevad digisuhtluses tundmatute inimestega.
LÕK Õppija:
2.1.1. kasutab juhendaja abiga vanematega suhtlemiseks telefoni põhilisi funktsioone (helistamine, sõnumi saatmine).
Andmete, info ja digisisu jagamine
Õppija jagab teistega infot ja faile digikeskkonnas, valides selleks korrektse viisi ja sobiva vahendi.
Õppija:
2.2.2. jagab sisu (veebilinki, faili, tsitaati) juhendaja määratud digikeskkonnas;
2.2.3. teab, et internetti lisatud või jagatud infoga kaasneb vastutus.
Selle hindamiskriteeriumiga tegeletakse järgmises kooliastmes.
Kodanikuaktiivsus digikeskkonnas
Õppija kasutab kodanikuna kooli, kohaliku omavalitsuse, riigi ja ettevõtete digiteenuseid (sh e-päevikut, õpihaldussüsteemi, riigiportaali, raamatukogu- ja pangateenuseid).
Õppija kasutab sobivaid digitehnoloogiaid (nt ühismeediat, ajaveebi, videot) oma algatuste kajastamiseks ja teiste kaasamiseks ning teiste algatustes osalemiseks.
Õppija:
2.3.2. teab, et digitehnoloogiat saab kasutada erinevate asutustega suhtlemiseks (nt valitsus, pangad);
2.3.3. kasutab kooli õppeinfosüsteemi oma õpiinfo vaatamiseks.
Selle hindamiskriteeriumiga tegeletakse järgmises kooliastmes.
Koostöö digikeskkonnas
Õppija panustab meeskonna koostöösse digikeskkonnas, võttes erinevaid rolle ning osaledes ühises otsustamises ja digisisu loomises.
Õppija:
2.4.2. kasutab lihtsamaid juhendaja valitud veebipõhiseid ühistöövahendeid ja mobiilirakendusi, järgides kokkulepitud reegleid.
LÕK Õppija:
2.4.1 teeb digiseadet (sh robootika) kasutades või seda kaaslastega jagades koostööd.
Viisakas käitumine digikeskkonnas
Õppija tunneb digikeskkonnas kehtivaid suhtlus- ja käitumisnorme ning järgib neid, arvestades muu hulgas võimalike lugejate/kuulajate/vaatajate kultuuriliste, vanuseliste ja muude eripäradega.
Õppija:
2.5.3. nimetab internetis suhtlemise reegleid (netikett).
LÕK Õppija:
2.5.1. saab juhendaja selgituste abil aru, et internetis ja elus kehtivad sarnased käitumisnormid.
Digitaalse identiteedi haldamine
Õppija loob mitu digitaalset identiteeti ja haldab neid, piirates vajadusel ligipääsu oma andmetele.
Õppija analüüsib oma digitaalset jalajälge, jälgib ja kaitseb oma mainet digikeskkonnas.
Õppija:
2.6.3. teeb vahet füüsilisel- ja virtuaalmaailmal;
2.6.4. teab, et internet ei ole anonüümne;
2.6.5. teeb vahet reaalsel ja digitaalsel identiteedil;
2.6.6. teab, mis on kasutajaprofiil;
2.6.7. teab, millal kasutada oma päris- ja millal varjunime;
2.6.8. teab, mis on digitaalne jalajälg ja kuidas see kujuneb;
2.6.9. saab aru, kuidas tema digitaalne jalajälg võib olla nähtav teistele.
Selle hindamiskriteeriumiga tegeletakse järgmises kooliastmes.
DIGISISU LOOMINE
Digisisu arendus
Õppija loob ja toimetab digisisu erinevates formaatides.
Õppija:
3.1.5. loob, salvestab, sulgeb, avab ja muudab dokumendi;
3.1.6. loob, salvestab, avab, nimetab ümber ja kustutab kausta;
3.1.7. kasutab tekstitöötluse lihtsamaid funktsioone (sh tabeli loomist ja pildi lisamist);
3.1.8. joonistab arvutis, veebirakenduses ja nutiseadmes pilte;
3.1.9. teeb digiseadmega fotosid ja videoklippe;
3.1.10. loob lihtsamate sisuloomevahenditega digisisu (nt animatsioon, koomiks, audiofail);
3.1.11. vajadusel kustutab loodud failid seadmest.
LÕK Õppija:
3.1.1. pildistab ja filmib nutiseadmega;
3.1.2. vajaduse korral kustutab pildi nutiseadmest.
Digisisu kohandamine
Õppija muudab, sh täiendab, täiustab ja kombineerib olemasolevat digisisu.
Õppija:
3.2.2. redigeerib teksti ja pilti (lõikab, muudab suurust, kopeerib, kleebib);
3.2.3. koostab enda või teiste piltidest digitaalse kollaaži.
Selle hindamiskriteeriumiga tegeletakse järgmises kooliastmes.
Autoriõigus ja litsentsid
Õppija järgib digisisu luues ja kasutades autoriõiguse põhimõtteid ja litsentsitingimusi.
Õppija:
3.3.2. teab, et iga loomingu kasutamise õigus kuulub selle autorile;
3.3.3. viitab allikmaterjalile, lisades autori nime, teose pealkirja ja veebiaadressi.
LÕK Õppija:
3.3.1. teab, et tema ise on oma loomingu autor.
Programmeerimine
Õppija kavandab ja koostab sobival algoritmil põhineva programmikoodi, mis täidab etteantud lihtsama ülesande.
Õppija:
3.4.4. teab lihtsamaid põhimõisteid (nt algoritm, kood, programm, robot);
3.4.5. toob elulisi näiteid programmide kasutamisest;
3.4.6. mõistab käskude täpse järgimise vajalikkust;
3.4.7. koostab algoritmi ühest enda tegevusest;
3.4.8. juhib erinevad robootikaseadmeid;
3.4.9. selgitab etteantud lihtsa programmi sisu, leiab sellest vigu ning ennustab töö tulemit.
LÕK Õppija:
3.4.1. täidab samm-sammulist tegevusjuhist;
3.4.2. juhib lihtsamaid robootikaseadmeid.
DIGITURVALISUS
Digiseadmete kaitse
Õppija kaitseb oma digiseadet ja selle sisu.
Õppija mõistab digiseadet ähvardavaid ohte ning oskab neid vältida.
Õppija:
4.1.6. kasutab digiseadmeid (sh robootika) heaperemehelikult, järgides koolis kehtestatud reegleid;
4.1.7. puhastab vajadusel digiseadet sobivate hooldusvahenditega;
4.1.8. teab, mis on kasutajanimi ja salasõna;
4.1.9. teab mis on tugev ja nõrk salasõna;
4.1.10. loob, muudab ja kaitseb oma salasõna;
4.1.11. teab, et oma kontoga sisse logides tuleb sealt ka välja logida;
4.1.12. mõistab, miks ei tohi tundmatuid programme ja rakendusi digiseadmesse laadida;
4.1.13. seadistab oma isikliku digiseadme turvalisemaks (nt sõrmejälg, salasõna);
4.1.14. teab, et kõne tundmatult numbrilt võib olla ohtlik;
4.1.15. saab aru, kui talle saadetud sõnum (nt telefoni või suhtlusäpi kaudu) on kahtlane (nt lingid vms);
4.1.16. teab, mida teha, kui digiseade on kaduma läinud;
4.1.17. julgeb turvalisusega seotud probleemide korral abi küsida.
LÕK Õppija:
4.1.1. kasutab digiseadmeid (sh robootika) heaperemehelikult, järgides koolis kehtestatud reegleid;
4.1.2. julgeb turvalisusega seotud probleemide korral abi küsida.
Isikuandmete ja privaatsuse kaitse
Õppija rakendab turvameetmeid oma isikuandmete ja privaatsuse kaitseks digikeskkonnas.
Õppija veendub, kuidas mingi digiteenus tema isikuandmeid kasutab, lähtudes teenuse privaatsusreeglitest.
Õppija:
4.2.4. teab, mis on isikuandmed ja privaatsus;
4.2.5. teab, milliseid isikuandmeid jagada oma kasutajaprofiilis;
4.2.6. mõistab, miks ei tohi avaldada delikaatset teavet (enda ja teiste kohta) avalikus keskkonnas;
4.2.7. teab, et internetti jagatud infot on teistel kasutajatel võimalik kuritarvitada.
LÕK Õppija:
4.2.1. mõistab juhendaja selgituste abil, mis on privaatsus ja mis on isikuandmed;
4.2.2. mõistab, miks ei tohi avaldada delikaatset teavet (enda ja teiste kohta) avalikus keskkonnas;
4.2.3. teab, et kaaslaste pildistamiseks või filmimiseks tuleb luba küsida;
4.2.4. teab, et internetti jagatud infot on teistel kasutajatel võimalik kuritarvitada.
Tervise ja heaolu kaitse
Õppija on teadlik digitehnoloogia kasutamisega seotud vaimse ja füüsilise tervise riskidest ning oskab neid riske ennetada.
Õppija oskab küberkiusamist märgata ja sellele adekvaatselt reageerida.
Õppija:
4.3.5. teab, et liigne digiseadme kasutamine võib mõjutada tervist;
4.3.6. valib tehnoloogiat kasutades õige istumisasendi;
4.3.7. jälgib seadme kasutamise kestust ja kohta;
4.3.8. kohandab seadme vastavalt valgusele nägemist säästvalt;
4.3.9. teeb sobivaid harjutusi silmadele, kätele, rühile;
4.3.10. teab, mis on küberkiusamine ja oskab ennast selle eest kaitsta;
4.3.11. teab, kust saada abi küberkiusamise korral.
LÕK Õppija:
4.3.1. teab, et liigne digiseadme kasutamine võib mõjutada tervist;
4.3.2. valib juhendaja abiga tehnoloogiat kasutades õige istumisasendi;
4.3.3. teeb juhendaja ettenäitamisel sobivaid harjutusi silmadele, kätele ja rühile.
Keskkonnakaitse
Õppija on teadlik digitehnoloogia mõjust looduskeskkonnale.
Õppija:
4.4.3. teab, et digitehnoloogia kasutamine kulutab energiat;
4.4.4. teab, et vananenud ja katkine tehnoloogia ei ole olmeprügi.
4.4.5. teab, et on olemas digiprügi, mis kulutab samuti energiat.
LÕK Õppija:
4.4.1. teab, et vananenud ja katkine tehnoloogia ei ole olmeprügi.
PROBLEEMILAHENDUS
Tehniliste tõrgete lahendamine
Õppija tuvastab digiseadme lihtsama tehnilise tõrke põhjuse ja likvideerib selle juhendi abil.
Õppija:
5.1.6. avab ja sulgeb veebi-, mobiili- ja töölauarakenduse;
5.1.7. teab, mis on arvuti ja kuidas see töötab;
5.1.8. teeb vahet erinevat tüüpi arvutitel (nt sülearvuti, lauaarvuti, tahvelarvuti);
5.1.9. teab lihtsamaid arvutiga seotud mõisteid (nt riist- ja tarkvara, lisaseadmed, arvutiprogramm, veebi- ja mobiilirakendus);
5.1.10. tunneb kodus ja koolis kasutatavate digiseadmete nimetusi;
5.1.11. lülitab erinevaid digiseadmeid sisse ja välja, taaskäivitab neid;
5.1.12. teab, millal ja kuidas digiseadmeid laadida;
5.1.13. ühendab arvutiga erinevaid lisaseadmeid (nt kõrvaklapid, hiir);
5.1.14. kasutab arvutihiirt (nt vasak- ja paremklikki, topeltklikki, lohistamist), sülearvuti puuteplaati;
5.1.15. tunneb graafilise kasutajaliidese lihtsamaid funktsioone (nt oskab töölaualt või menüüst avada ja sulgeda rakendusi, helitugevust muuta);
5.1.16. tunneb klaviatuuri põhilisi klahve;
5.1.17. kasutab trükkimiseks nii füüsilist kui ekraanil kuvatavat (virtuaalset) klaviatuuri (sh tunneb teksti sisestamise reegleid);
5.1.18. teab, mis on internet ning oskab seadmes internetiühendust sisse ja välja lülitada;
5.1.19. küsib abi, kui digiseadmed ei tööta.
LÕK Õppija:
5.1.1. teab, mis on arvuti ja kuidas see töötab (teab, mida teevad hiir, klaviatuur, kõrvaklapid);
5.1.2. teeb vahet erinevat tüüpi arvutitel (nt süle-, laua-, tahvelarvuti);
5.1.3. lülitab erinevaid digiseadmeid sisse ja välja, taaskäivitab neid;
5.1.4. avab ja sulgeb mobiilirakenduse;
5.1.5. teab, millal ja kuidas digiseadmeid laadida;
5.1.6. küsib abi, kui digiseadmed ei tööta;
5.1.7. kasutab arvutihiirt (nt vasak- ja topeltklikk);
5.1.8. tunneb klaviatuuri põhilisi klahve.
Digitehnoloogiate valik
Õppija valib konkreetse ülesande lahendamiseks sobiva riist- ja tarkvara.
Õppija kohandab ja seadistab digiteenust või platvormi vastavalt vajadustele (sh erivajadused).
Õppija:
5.2.2. saab aru ja sõnastab, mille jaoks tal on digiseadet vaja;
5.2.3. valib ülesande lahendamiseks sobiva digiseadme.
LÕK Õppija:
5.2.1. valib koos juhendajaga ülesande lahendamiseks tuttava digiseadme.
Uuendused digilahenduste abil
Õppija disainib lahenduse mingi tegevuse tõhustamiseks või uuendamiseks digitehnoloogia abil.
Õppija sõnastab koostöös teistega ettepanekud probleemse tarkvara või teenuse parendamiseks.
Õppija:
5.3.2. kasutab eneseväljenduseks etteantud digitehnoloogiaid.
LÕK Õppija:
5.3.1. kasutab eneseväljenduseks etteantud digitehnoloogiaid.
Digipädevuse hindamine ja arendamine
Õppija analüüsib oma digipädevust, kaardistab puudujäägid ning arendab ennast.
Õppija toetab digitehnoloogia vähemkogenud kasutajaid.
Õppija:
5.4.2. mõistab, et oma digipädevust peab pidevalt ajakohastama;
5.4.3. sõnastab, mida ta oskab ja mida tahaks osata.
LÕK Õppija:
5.4.1. selgitab juhendaja küsimuste abil, mida ta digiseadmega teha oskab.