Digipädevused

1. kooliastmes

kooliastme digipädevused

Allikas https://digipadevus.ee/oppija-digipadevusmudel/

INFO- JA ANDMEKIRJAOSKUS

Andmete, info ja digisisu otsing, sirvimine ja filtreerimine
Õppija sõnastab oma teabevajaduse ja rakendab sobivaid infootsingu võtteid.
Õppija otsib, sirvib ja filtreerib eesmärgipäraselt andmeid, infot ja materjale digikeskkonnas.

Andmete, info ja digisisu hindamine
Õppija analüüsib, võrdleb ja hindab leitud andmeid, infot ja digisisu ning nende allikate usaldusväärsust.

Andmete, info ja digisisu haldamine
Õppija salvestab faile ja korrastab neid digikeskkonnas, kasutades kaustasid, kategooriaid ja täägimist.
Õppija töötleb ja analüüsib andmeid tabelarvutuse abil, esitleb tulemusi diagrammide ja skeemide abil.

SUHTLUS JA KOOSTÖÖ DIGIKESKKONNAS

Suhtlemine digitehnoloogia abil
Õppija suhtleb teistega, kasutades sobivaid digitehnoloogiaid, sh välksõnumeid (nt Messenger), e-posti, videokõnet (nt Skype), foorumit ja kommentaari.

Andmete, info ja digisisu jagamine
Õppija jagab teistega infot ja faile digikeskkonnas, valides selleks korrektse viisi ja sobiva vahendi.

Kodanikuaktiivsus digikeskkonnas
Õppija kasutab kodanikuna kooli, kohaliku omavalitsuse, riigi ja ettevõtete digiteenuseid (sh e-päevikut, õpihaldussüsteemi, riigiportaali, raamatukogu- ja pangateenuseid).
Õppija kasutab sobivaid digitehnoloogiaid (nt ühismeediat, ajaveebi, videot) oma algatuste kajastamiseks ja teiste kaasamiseks ning teiste algatustes osalemiseks.

Koostöö digikeskkonnas
Õppija panustab meeskonna koostöösse digikeskkonnas, võttes erinevaid rolle ning osaledes ühises otsustamises ja digisisu loomises.

Viisakas käitumine digikeskkonnas
Õppija tunneb digikeskkonnas kehtivaid suhtlus- ja käitumisnorme ning järgib neid, arvestades muu hulgas võimalike lugejate/kuulajate/vaatajate kultuuriliste, vanuseliste ja muude eripäradega.

Digitaalse identiteedi haldamine
Õppija loob mitu digitaalset identiteeti ja haldab neid, piirates vajadusel ligipääsu oma andmetele.
Õppija analüüsib oma digitaalset jalajälge, jälgib ja kaitseb oma mainet digikeskkonnas.

DIGISISU LOOMINE

Digisisu arendus
Õppija loob ja toimetab digisisu erinevates formaatides.

Digisisu kohandamine
Õppija muudab, sh täiendab, täiustab ja kombineerib olemasolevat digisisu.

Autoriõigus ja litsentsid
Õppija järgib digisisu luues ja kasutades autoriõiguse põhimõtteid ja litsentsitingimusi.

Programmeerimine
Õppija kavandab ja koostab sobival algoritmil põhineva programmikoodi, mis täidab etteantud lihtsama ülesande.

DIGITURVALISUS

Digiseadmete kaitse
Õppija kaitseb oma digiseadet ja selle sisu.
Õppija mõistab digiseadet ähvardavaid ohte ning oskab neid vältida.

Isikuandmete ja privaatsuse kaitse
Õppija rakendab turvameetmeid oma isikuandmete ja privaatsuse kaitseks digikeskkonnas.
Õppija veendub, kuidas mingi digiteenus tema isikuandmeid kasutab, lähtudes teenuse privaatsusreeglitest.

Tervise ja heaolu kaitse
Õppija on teadlik digitehnoloogia kasutamisega seotud vaimse ja füüsilise tervise riskidest ning oskab neid riske ennetada.
Õppija oskab küberkiusamist märgata ja sellele adekvaatselt reageerida.

Keskkonnakaitse
Õppija on teadlik digitehnoloogia mõjust looduskeskkonnale.

PROBLEEMILAHENDUS

Tehniliste tõrgete lahendamine
Õppija tuvastab digiseadme lihtsama tehnilise tõrke põhjuse ja likvideerib selle juhendi abil.

Digitehnoloogiate valik
Õppija valib konkreetse ülesande lahendamiseks sobiva riist- ja tarkvara.
Õppija kohandab ja seadistab digiteenust või platvormi vastavalt vajadustele (sh erivajadused).

Uuendused digilahenduste abil
Õppija disainib lahenduse mingi tegevuse tõhustamiseks või uuendamiseks digitehnoloogia abil.
Õppija sõnastab koostöös teistega ettepanekud probleemse tarkvara või teenuse parendamiseks.

Digipädevuse hindamine ja arendamine
Õppija analüüsib oma digipädevust, kaardistab puudujäägid ning arendab ennast.
Õppija toetab digitehnoloogia vähemkogenud kasutajaid.

Digipädevuse hindamiskriteeriumid

https://digipadevus.ee/oppija-digipadevusmudel/hindamiskriteeriumid/

NÄITED