Kursus „Graafika“ on loov valikaine 10.–12. klassi õpilastele. Kursusel õpitakse graafika kui kunstiliigi aluseid, arendatakse loovat mõtlemist ning saadakse kogemus illustratsioonide ja visuaalide loomisel.

"Visuaalne kunst", 8. klassid.
Graffiti stiilis portreed 2024/2025

"Tööd tušš-sulg tehnikas" 2024/2025

"Monotüüpia" 2024/2025

Makett Eesti mütoloogiast või legendist 2024/2025

Didenko Dajana

"Metsik"
Metsik peetakse metsa isandaks, kes hoiab korda ning kaitseb loomi ja taimi. See võib aidata neid, kes austavad loodust, kuid segadusse ajada või karistada neid, kes seda hävitavad.

Metsik seostatakse metsas sageli salapäraste nähtustega, nagu kummalised helid või ootamatult muutuv ilm.

Seda saab ka rahustada. Ta võib metsa tuua klaasi piima ja leiba, mis on kõige tõenäolisem, et ta saab valmis. varem tegid seda eesti inimesed, kes elasid metsa lähedal ja mõnikord märkasid seda.

Alisa Peetermann

“Metsavana”
Metsavana on metsavaim, kes valvab metsa rahu ja tasakaalu üle. Tema roll on kaitsta loodust, hoida inimesi metsas korralikult käituma ning õpetada austust metsa ja selle asukate vastu. Ta aitab neid, kes metsas eksinud on, kuid karistab neid, kes metsale kahju teevad või seal lugupidamatult käituvad.

Anastasia Mihhejeva

Paigutus põhineb kuradi pulma legendil.

Legend:

Ühe maja omanik oli väga vaene. Ühel päeval tuli tema juurde tundmatu inimene ja palus luba pidada oma pulmad selles majas. Võõras lubas palju raha, kuid seadis tingimuseks, et ülemistele korrustele ei pääse keegi enne hommikut. Omanik oli nõus.

Õhtul algasid pulmad. Ülevalt mängis vali muusika, maja värises, nagu tantsiks tohutu rahvahulk. Üks teenijatest ei suutnud oma uudishimu tagasi hoida ja otsustas pulma uurida.

Ta suri järgmisel päeval, kuid suutis naabritele öelda, et oli näinud kuratlikku pulma.

Anastasija Bilevich

Tallinna linna rajamine

Sadu aastaid tagasi elas Taanis kuningas, kelle poeg ja tütar armastasid teineteist keelatud armastusega. Kui kuningas sellest teada sai, kaotas ta rahu ja une. Ta süüdistas kõiges oma tütart, needis teda ja käskis ihukaitsjatel tütre kuningriigist välja saata. Printsessi pandi laevale, millel polnud ei purjesid ega rooli, ja lasti lainetel teda viia.

Varsti kandis meri laeva Eesti rannikule. Esimene asi, mis printsessi pilku köitis, oli kõrge ligipääsmatu mägi. See paik meeldis printsessile väga, ja ta otsustas sinna linna rajada. Oma kallite kodust kaasavõetud ehete eest andis ta käsu ehitada mäele kauni palee ning selle ümber väikese linnakese. Töö käis päevad ja ööd. Peagi kerkis uhke palee ja selle ümber kasvas asula.

Taani kuningas ei unustanud oma tütart. Ta saatis läkitusi maailma eri otstesse, et teda leida. Ühel päeval jõudsid temani kuulujutud, et tema tütar oli rajanud kauni linna. Kuningas käskis kohe oma kaaskonnal linna üles leida ja allutada see Taani Kuningriigile.

Kohalikud elanikud olid aga vaprad ega lubanud võõrastel end alistada. Taani printsess jäi linna täieõiguslikuks perenaiseks ja linna hakati kutsuma Taanilinnaks, mis tähendab „Taani linna“. Aja jooksul muutus nimi Taanilinn Tallinna.

Evgenia Kudryavtseva 12C

Vana Tallinna legend:

Üks Tallinna vanalinna maja Rataskaevu tänaval paistab teiste seas silma sellega, et ühte selle akendest katab igavesti eesriie. Tegelikult pole see päris aken – see on fassaadile maalitud, et varjata seda, mis kord seal aset leidis.

Mitmeid sajandeid tagasi elas selles majas noor mees, kes armastas pidusid ja luksust. Sageli jäi ta rahata ning mõtles isegi enesetapule. Ühel õhtul ilmus tema juurde rikkalikult riietatud võõras, kes soovis toa hommikuni üürida, et seal pidu korraldada. Peremees ei suutnud keelduda – võõras pakkus head hinda ja kalleid hõrgutisi.

Kui pimedaks läks, hakkasid maja juurde üksteise järel peatuma uhked tõllad ning majas kõlas vali muusika. Lustimine kestis hommikuni. Niipea kui esimene kukk laulis, jäi kõik vait, külalised kiirustasid lahkuma ja tõllad viisid nad minema.

Tühjaks jäänud tuppa astudes jäi peremees jahmunult seisma: toa seinad olid mustad tahmast ning siin-seal võis näha käpajälgi ja sõrgu. Toad keskel seisis kott, täis kuldmünte. Peremees puudutas kotti ja langes surnult maha. Kulddukateks osutunud mündid olid muutunud sõnnikuks.

Naabermajade omanikud sattusid paanikasse, kogusid kokku kõik, mis neil oli, ja müürisid selle toa uksed ja aknad kinni, et midagi sellist enam kunagi ei korduks.

Katrina Lissitõna

Lvova Ksenia

"Sipsik"
Eno Raua raamat "Sipsik" on lahke ja liigutav lugu sõprusest ja kujutlusvõimest. Sipsik on vallatu ja rahutu, satub alati mingitesse seiklustesse - kas ujub merre või eksib metsa ära või põgeneb põllule. Makeet idee kujutab endast tema seiklusi.

Maksim Nikiforov

"Miks Tallinn iial valmis ei saa?"

Ülemiste järvest alla linna väravasse üks väike mehike, kes küsib väravavahilt: „Kas linn juba valmis?“

Kui ta peaks vastuseks saama, et linnas enam midagi ehitada pole, siis langeks Ülemiste järv kogu oma veega Lasnamäelt alla orgu ja uputaks linna ära.

Seega ütleb väravavaht alati, et linn pole veel valmis.

Sest muidu ujutaks Ülemiste vanake linna veega üle.

suzee:

Oma maketis ma näitasin, mis juhtuks, kui keegi ütleks Järvevanale, et Tallinn on juba ehitatud. Kogu linn on varemetes, Oleviste kiriku värv on peaaegu minema uhutud. Mees ei tea veel, mida ta tegis, öeldes, et Tallinn on ehitatud, kuid niipea, kui ta ümber pöörab, on juba hilja.

Miron Atjunkin

Legend Gorhalli ja neljast muusikust

Kui 1976. aastal algas Gorhalli ehitus, märkasid töölised ja valvurid kummalist nähtust. Öösiti, kui ehitusplats vaikusesse vajus, hakkasid lõpetamata peasaalist äkki kostma vaikselt muusikahääled. Klaveri, viiuli, kontrabassi ja klarneti helid kajasid vastu külmadelt betoonseintelt, luues müstilise õhkkonna. Valvurid, kes ehitusel öövahti pidasid, vandusid, et need helid olid liiga tõelised, et olla vaid kujutlusvõime vili. Ühel ööl otsustas üks neist saali üle vaadata. Kuid lähenedes muusika allikale leidis ta ainult pimeduse, tühjuse ja pooleli olevad konstruktsioonid.

Tallinna vanemad elanikud hakkasid rääkima kuulujutte, et neli suurepärast eesti muusikut külastavad seda paika, kus mõne aasta pärast pidi valmima kultuuri ja kunsti sümbol.

Uljana Poleštšuk 10B

Hilisel ööl, vanalinnas, vaiksel tänaval seisis kaev. Igal ööl piilus sellest välja merineitsi, otsides üksildast inimest, keda enda juurde kaevu viia.

Majades põles valgus, kuid inimesed kartsid akendest välja vaadata, sest kui merineitsi neid märkab, viib ta selle inimese järgmisel ööl endaga kaasa.

Svetlana Fjodorova

“Kunksmoor”

Raamatu autor on Aino Pervik

Raamat on toredast ja heasüdamlikust nõiast nimega Kunksmoor, kes elab keset merd tillukesel saarel.

Taimi oma rohtude pruulimiseks käib Kunksmoor korjamas suurelt maalt, metsadest, soodest ja rabadest.. Temas on kogu maailma tarkus, aga ka üks plikatirts, kes armastab tuulistel öödel õhupalliga ringi lennata ja lorilaule jorutada.

Anastasia Plotnikova, 12.D

“Koit ja Hämarik” - Friedrich Robert Faehlmann, 1840

See on põhjamaa Koidu ja Hämariku armastuslugu, Kus Vanaisa usaldas Hämarikule loojuva päikese kustutamise ja Koidule valguseandja päikese süütamine. Ainult ühel ööl saavad Hämarik ja Koit kokku - ülatades valguseandja käest kätte.

Illustratsioonil on Hämarik, kes annab või võtab päike Koidu käest. Ta on kujutatud ööse taevase taustega ja on seljas tal on eesti rahva riided.

Nikol Konopliy

“Mardileib” – Jaan Kross

Sapihaige raehärra pidi arsti kohustusi täitvalt meister Johannilt saama tõhusat ja kõrge hinnalist rohtu mitridaatsiumi. Kuna meistril on nohu, ei saa tema seda ise teha. Tema õpilane Mart teeb tema õpetus sõnade järgi. Ta aga õiget rohtu ei taha teha ja paneb kokku ainult magusaid asju.

Kunstniku raamat 2023/2024

Laulude ja raamatute tõlgendused 2022/2023

Teosed teemal "putukad" 2022/2023

Nähtamatud linnad 2022/2023

Portree 2025/2026

Page updated

Report abuse