1.4. Pealdiste vormistus

Pealdis lisatakse illustratsioonidele, valemitele, tabelitele ja lisadele. Pealdis on nummerdatud silt, näiteks Tabel 1. Pealdis koosneb kohandatavast tekstist (nt sõnast tabel), millele järgneb järjenumber. Nii nummerdatakse tabelid, illustratsioonid ja lisad. Valemite nummerdamisel tekst peidetakse ja näidatakse vaid järjenumbrit, näiteks (1).

Illustratsioonide, tabelite, valemite ja lisade pealdised ja pealkirjad vormistatakse pealdise (Caption) laadiga kasutades järgnevaid seadistusi:

• arvutikirja tüüp Verdana;

• harilik püstkiri;

• kirjasuurus 10 punkti;

• teksti värv must;

• reavahe 1,5 rida.

Vt Joonised 6, 7 ja 8 allpool. 

Tutvu allpool videojuhisega pealdiste laadi seadistamisest. 

NB! Kvaliteetse videopildi kuvamiseks ava video uues aknas (nupp "Hüpikaken" videoakna paremas ülemises nurgas või täisekraani vaade, mida saab avada video alumises servas, kui see läheb käima). 

Järgnevalt on esitatud nõuded pealdise joondusele ja lõiguvahedele. Kuna pealdise vormistus eri tüüpi objektidel erineb, tuleb lõplik vormistus teha igal objektil eraldi.

Tabelite pealdised ja pealkirjad joondatakse tabeli kohale vasakule, lõiguvahe enne ja pärast lõiku on 0 punkti.

Illustratsioonide (sh programmikoodide) pealdised ja pealkirjad joondatakse illustratsiooni alla keskele, lõiguvahe enne lõiku on 0 punkti ja pärast lõiku 12 punkti.

Valemite pealdised (ainult ümarsulgudes olev number) joondatakse valemi kõrvale paremale lehe servale, lõiguvahe enne ja pärast lõiku on 0 punkti.

Lisade pealdised ja pealkirjad esitatakse rasvases kirjas ja joondatakse lisa kohale vasakule, lõiguvahe enne lõiku on 0 punkti ja pärast lõiku 12 punkti.