Raamatukogu ajalugu
1952. aastal sai raamatukogu ühe klassiruumi Teenuse 7-klassilise kooli käest, kuna kool läks 4- klassiliseks õpilaste arvu vähesuse tõttu. Ka raamatufond oli juba kasvanud ja raamatuid oli nelja kapi sees. Kuna raamatukogu ruumi kasutati ka valimisjaoskonna ruumina, siis tuli alati kõik raamatunäitused ja väljapanekud ära korjata. Sel ajal elas Teenuse rahvas täisverelist külakultuurielu. Töötas näitering, naisansambel, solistid. Mängiti Tšehhovi "Karu", "Õppetund tütardele" jne. Esinemas käidi Kullamaal, Liivil, Soonistes, Vigalas, Paekülas, Sipas. Rahvas oli väga aktiivne ja eriti keskkoolinoored Veinpalud, Riived, Mäepalud. Samuti kohapealsed noored ja kooliõpetajad. Raamatukogu korraldas suvel edukalt kirjandusõhtuid. Näiteks J.Smuuli, A.H. Tammsaare, A.Tšehhovi A.Haava jt. elust ja loomingust. Kirjandusõhtuid korraldati koos raamatute väljapanekutega ja bibligraafiliste ülevaadetega. Üks kirjandusõhtu oli Ed. Vilde 100. sünniastapäeva puhul. Samas oli Ed. Vilde teostest näitus. Samas tahaks öelda, et ei piisa üksi heast raamatukoguhoidjast külas, peab olema ka aktiivne ja järjekindel rahvamaja juhataja ja nende üksmeelne koostöö.
Teenuse raamatukogu asutati 1. juunil 1924. aastal, kui "Avalike raamatukogude seaduse" alusel moodustati igasse valda vähemalt üks raamatukogu. Esialgu kandis nime LUISTE VALLA AVALIK RAAMATUKOGU, mis moodustus 1921 - 1923. aastate paiku tegutsenud väikestest Luiste Haridusseltsi, Luiste Perenaisteseltsi ja Luiste Valla Demobiliseeritud Sõjaväelaste Liidu raamatukogudest, kes kinkisid oma raamatud avalikule raamatukogule. Tänu sellele oli raamatukogus kohe 350 köidet. Esimeseksraamatukogu juhatajaks valiti vallavolikogu poolt Jüri Algma, kes töötas sellel kohal 01.06.1924 kuni 01.04. 1938.
1. aprilli 1938 aastal viidi läbi väikevaldade liitmine. Luiste vald poolitati rahvahääletuse alusel Kullamaa ja Märjamaa valla vahel, kusjuures Luiste endine vallamaja jäi Märjamaa poolele, täpselt kahe valla piirile (Kullamaa valla alla koondati endised Jõgisoo, Vaikna, Koluvere-Kalju ja osa Luiste valda). Raamatukogu viidi üle Kullamaa poolele Luiste külasse, Kabli tallu, kus raamatukogu juhatajaks sai talu peretütar Amanda Pärimets.
1939. aasta septembris avati Teenuse Algkoolis raamatukogu laenutuspunkt. Selleks paigutati koolitoa ette koridori üks kapp, kus oli võimalik raamatuid hoida. Laenutama hakkas Valve Limpere, kes tõi Luiste raamatukogust korraga umbes 20 raamatut. Kui need olid läbi loetud, siis toodi Luistest jälle uued. Laenutuspunkti tegevus kestis 1941. aastani. Siis likvideeriti Luiste raamatukogu ja toodi kõik raamatud Teenusele, millega pandi alus Teenuse raamatukogule.
Suure Isamaasõja päevil lugemine ja laenutamine jäi soiku. Palju raamatuid läks ka kaduma, sest raamatukogul eraldi ruumi ei olnud, raamatukapp oli endiselt kooli koridoris. Raamatukogu avati uuesti pärast sõda, 30. oktoobril 1944.a. Raamatute laenutajaks oli Valve Limpere, kes töötas sellel kohal kuni 1948. aasta aprillini. Siis ta abiellus ja asus elama Vigalasse. Raamatukogus hakkas juhatajana tööle Hulda Kuresaar. 1949.aastal sai raamatukogu juba kahe kapi jaoks ruumi Teenuse Külanõukoguga ühte majja Teenuse kaupluse peale. Lugejateks olid Teenuse 7-klassilise kooli õpilased, õpetajad ja ümberkaudsete külade elanikud, umbes 80 - 100 lugejat aastas.
1966a. jaanuarist hakkas raamatukogu juhatajana tööle Teenuse kolhoosi esimehe abikaasa Milvi Eiche. Selleks ajaks oli raamatufond jõudsalt kasvanud: arvel oli 6672 raamatut, ajakirja ja brošüüri. Aasta kestel saadi juurde 675 nimetust uut kirjandust.1966.a. oli teeninduspiirkonnas 120 peret ja neist oli isiklike raamatukogusid 20 perel. Raamatukogus luges 59 peret, kusagil ei lugenud 13 peret. Tema töötas 09.07. 1973.a.
1971- 1992. puudub Teenusel kool. Raamatukogu asub Teenuse mõisas.
16.10.1973. a. - 10.04.1975.a. oli raamatukogu juhatajaks Riina Voosalu. Ta sai vähe aega raamatukogus töötada, kui sai tasuvamale tööle Loodna KülaTätevkomitee sekretäriks. Ja raamatukogu oleks jäänud suletuks, kui teade jõudis ühe inimeseni, kes oli varem teises raamatukogus juhatajat asendanud. Nii tehti raamatukogus inventuur.
01.04.1975. a. hakkas raamatukogus tööle Üvi (Mager) Helme. Olles väikese lapsega kodune, oli raamatukogu poole kohaga sobiv töökoht. Raamatukogu asus Teenuse mõisa ühes ruumis. Raamatukogu oli Rapla rajooni TSNTK Kultuuriosakonna alluvuses. Teenusel oli kolhoosi kontor, sidejaoskond, kauplus, algkool, kultuurimaja. Keldriruumides töötas kolhoosi söökla.
1990.a. – 1996.a. asus raamatukogu 8–korterilises korrusmajas, sest raamatukogu ruume vajas mõisas Teenuse Algkool. Mõisas tehti remont ja kool alustas 1991.a. septembris.
1996.a. kevadel lõpetas Teenuse Algkool oma tegevuse laste vähesuse tõttu ja sellest ajast on raamatukogu tagasi Teenuse mõisas.
Teenuse raamatukogu juhatajad läbi aegade:
1. Jüri Algma – juhataja 01.06.1924 - 01.04.1938
2. Amanda Pärimets – juhataja 01.04.1938 - 21.06.1941
3. Valve Limpere (Ervin) – laenutaja sept. 1939 - 01.04.1948
4. Hulda Kuresaar – juhataja 01.04.1948 - 17.01.1966
5. Milvi Eiche – juhataja 17.01.1966 - 01.11.1969
6. Sigrid Mursak – juhataja 01.11.1969 - 09.07.1973
7. Riina Voosalu – juhataja 16.10.1973 - 01.04.1975
8. Üvi (Mager) Helme – juhataja 01.04.1975 - 31.12. 2011 koondatud
Aastast 2012 ühendati kõik Märjamaa valla raamatukogud üheks valla allasutuseks Märjamaa Valla Raamatukogu ja Teenusel on nüüd haruraamatukogu