Embedded Files
Algab Helmut Joonuksi 100. sünniaastapäeva tähistamine
09.01.2024. RUBRIIK: Näitus
Sel nädalal algab kodu- ja kirjandusloolase ning õpetaja Helmut Joonuksi 100. sünniaastapäevale pühendatud ürituste sari.
Homme, 10. jaanuaril kell 17.00 toimub Rakke raamatukogus sündmus “Kodukandi suurkujud” ning laupäeval, 13. jaanuaril kell 13.00 avatakse Rakke kultuurikeskuses Helmut Joonuksi sünniaastapäeva puhuks näitus, mida saab vaadata märtsikuu lõpuni.
Juba möödunud aasta novembris seoses Helmut Joonuksi saabuva tähtpäevaga, ärgitas Viru Instituut koguma lugusid ja mälestusi Virumaa koduloo-uurijatest, et kaardistada ja jäädvustada Virumaa kohalikud uurijad, nii varasemast ajast kui ka praegu tegutsevaid.
Ürituste sarja mitmed sündmused toimuvad seekord just Rakkes, et tuua Helmut Joonuksiga seoses esile Rakke kooli ja endise Rakke (koduloo) muuseumi lugu. Kevade hakul leiavad aset digitalgud Rakke muuseumi fotomaterjali digiteerimiseks, et muuta Rakke piirkonna lugu rohkem nähtavaks ja kasutatavaks; toimub matk Emumäe piirkonnas. Helmut Joonuksi õpingupaigas Väike-Maarjas leiab septembris sarja viimase sündmusena aset Joonuksile pühendatud konverents.
Helmut Joonuksi 100. aastapäeva tähistamine leiab aset mitmete organisatsioonide ja asutuste koostöös. Sündmusi ettevalmistav toimkond kogunes möödunud aasta oktoobris. Sündmusi aitavad ette valmistada Rakke kool ja Rakke kultuurikeskus, Rakke Haridusselts ja Rakke raamatukogu, Väike-Maarja muuseum ja Väike-Maarja Muuseumisõprade selts, Väike-Maarja Gümnaasium, Väike-Maarja Vallavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna esindaja, MTÜ Viru Instituut, SA Virumaa Muuseumid, Muinsuskaitseameti Lääne-Virumaa esindaja
Info: Marju Metsman (tel 526 3831), Väike-Maarja Muuseumisõprade Selts, näituse koostaja
Tervet muuseumi II korrust hõlmav näituseruum 23. aprillil 2021.
20. augustiks 2021 valmis näituse vaheetapp - tehtud sai enamus värvimistöödest ja paigutatud sisustus.
NÄITUS “KOGUKONNAMÄLU”
täieneb etapiviisiliselt Pandivere päevaks,
1. juuniks 2024
10.07.2023. RUBRIIK: Näitus
Väike-Maarja Muuseumisõprade Selts on alates 30. aprillist 2021 etapiviisiliselt loonud Väike-Maarja Muuseumi II korrusele näitust, mille sisuks on Väike-Maarja kogukondliku mälu.
Näitus toob esile lood taludest, küüditamistest, repressioonidest ja metsavendlusest, väikeste kolhooside loomisest omaaegse võimsa Väike-Maarja kolhoosi kujunemiseni, sealt edasi esimeste ettevõtete asutamiseni taasiseseisvunud Eestis ning jõuab välja tänasesse päeva. Näituse üheks keskseks elemendiks on 1990. aastal valminud legendaarse kolhoosiesimehe Boris Gavronski kabineti sisustus. Asendamatuks näituse loomisel on olnud kohaliku omaalgatuse programmi tugi.
Näituse esimene etapp valmis 20. augustiks 2021, mil saime valmis ruumi värvilahendused ja paigutatud enamus näituse sisustusest. Teise etapiga hakkasime tegelema mais 2022. Koondasime audiomaterjali Väike-Maarja kolhoosist ja Väike-Maarja valla algusaastatest, Jaan Mere ja Kalju Kadaku 1970ndatel filmitud kaadrid. Väike-Maarja muuseumisse jõudis Väike-Maarja kolhoosi ja hilisema valla arhitekti Juta Haasma materjal, kus leidus jooniseid tänase Väike-Maarja kesksetest hoonetest ja nende sisustusest.
Eesti Rahvusringhäälingu arhiivist valisime välja audiolõigud, mille esitlemiseks võtsime kasutusele omaaegse Väike-Maarja kolhoosi maltoosatsehhi juhtimispuldi. Puldi ümberehitusel oli võimalik luua atraktiivne kuulatav pult, mille kaudu näituse külastajad saavad põneva elamuse osaliseks. Audiovisuaalsete kaadrite näitamiseks on 17" sisemäluga ekraanid. Jooniste eksponeerimiseks valisime roll-up lahenduse, kus joonised on trükitud ruloodele, et parimal moel ära kasutada näituseruum.
Näituse kolmanda ja viimase etapina saavad näitusepinna juurdeehituse kaudu seintele üles näitusepinnad ja omale kohale paigutatud ekraanid. Teemadega saab sisustatud Boris Gavronski kabineti massiivne kapp.
Käesoleva aasta Pandivere päeval, 1. juunil saame kutsuda külastajad juba lõplikult valminud näitusele.
Marju Metsman
näituse koostaja
Väike-Maarja muuseumis saab tuttavaks esivanemate aedadega
Laupäeval, Pandivere päeval, 3. juunil esines Väike-Maarja muuseumis ettekandega Eesti aiaajaloo uurija ja vabaõhumuuseumi aiakuraator Anneli Banner, kes on andnud välja raamatu "Eesti aia ajalugu".
Anneli Banner kõneles oma tunniajases ettekandes tarbe- ja iluaianduse ajaloost Eestis alates 13. sajandist. Ta tõi välja 1930. aastast Jaan Pordi ütluse: „Kaunis kodus kasvavad kaunid lapsed ja sirguvad häädeks inimesteks“. Huvitav on see ka seetõttu, et Jaan Port oli Eesti botaanik, keda peetakse üheks Eesti iluaianduse ja kooliaedade rajamise algatajaks, kuid aastatel 1910–1913 oli ta Väike-Maarja kihelkonnakooli õpetaja, õpetades ka Väike-Maarja muuseumi samas ruumis, klassitoas, kus toimus Anneli Banneri loeng.
Ettekandele järgnes näituse „Esivanemate aiad" avamine. Näituse koostasid MTÜ Väike-Maarja Muuseumisõprade Selts ja Väike-Maarja muuseum. Ekspositsioon käsitleb iluaiandust Väike-Maarja vallas. Sellel saab näha meie valla mõisaaedade plaane, näiteid nii vanadest taluaedadest kui ka spetsialistide kujundatud aedadest 1930. aastatel, kooliaedu meie valla nelja kooli näitel, aedu nõukogude ajal ja viimatise sajandivahetuse ajal, presidendilt Kauni kodu tunnustuse saanud aedu ning säilinud vanu ilutaimi tänapäeva aedades. Lastel on võimalik näitusel värvida oma lilleaed ning külastajad on oodatud osalusstendil jagama, mis kasvas nende esivanemate aias.
Koostajad tänavad kõiki, kes näituse valmimisele kaasa aitasid!
Ettekanne ja näitus said teoks projekti "Esivanemate aiad" raames, mida rahastasid siseministeerium kohaliku omaalgatuse programmi vahenditest ja toetas Väike-Maarja vallavalitsus.
Näitus jääb Väike-Maarja muuseumis avatuks 2023. a septembri lõpuni.
Heili Tammus
Väike-Maarja Muuseumisõprade Selts
Hanna Maran, Marili Martis ja Jaak Vettik kultuuripuu kohtumisel Väike-Maarja kooli 150. aastapäeval Väike-Maarja muuseumis 13. mail 2023. Foto Jüri Luht
Väike-Maarja valla kultuuripuu hakkab looma
Läinud aastal oli Pandivere päeva motoks „Kultuuripuu“ ja algatasime ühisteo „Väike-Maarja valla kultuuripuu loomine”. Aasta jooksul on kõik soovijad saanud Väike-Maarja muuseumis kasvatada kultuuripuud ehk märkida tervet seina hõlmavale Väike-Maarja valla kaardile nende inimese nimesid, kes kultuuripuusse kuulumist väärivad. Väike-Maarja valla teedevõrk, kui puu võra, on saanud päris tihedalt lehti täis.
Kuula, kuis kõnelen
Meie kultuuripuu osaks on Widemanni keeletammik ja eelmise aasta Pandivere päevaks valmis koostöös Väike-Maarja Gümnaasumi õpetaja Riina Põldmaa ja tema õpilastega Widemanni keeleauhinna laureaatide tuumakate mõtete tõrunäitus. Õpilased koos õpetajaga olid otsinud laureaatide kõnedest ja artiklitest välja kõnetavaid lauseid, meenutuseks oli ka lisatud, mille eest laureaat auhinna pälvis. Widemanni keeletammik kõneleb väga olulisel maastikul – mälumaastikul – hoidmaks eesti keelt ja meelt. Näitust oli lisaks Pandivere päevale võimalus nautida ka möödunud sügisesel Wiedemanni keelepäeval. Laureaatide kohtumisrõõm enda ja teiste puu istutanute mõtetega oli suur.
Kultuuripuu kohtumised
Möödunud valla aastapäeval alanud kultuuripuu kohtumiste sisuks on teemakohane vestlusring kahe-kolme Väike-Maarja vallaga seotud inimesega selgitamaks, kuhu asetuvad kohtumisel osalejad meie kultuuripuus, kuidas on siinne paik neid mõjutanud ja milline on nende tänane side Väike-Maarjaga.
Esimesel korral olid kohtujateks omavahel ja kohtumisele tulnutega näitlejad Johannes Richard Sepping ja Hendrik Toompere. Kohtumise lõpuks oli selge, et nemad on ilmselgelt Väike-Maarja valla kultuuripuusse naelutatud, side paikkonnaga on jätkuvalt tugev. Paide Teatris tegutsenud näitleja Johannes Richard Sepping on mänginud oma rollides iseennast – Väike-Maarjast sirgunud meest, kelle siin pakitud pagas kõnetab publikut. Hendrik Toompere Ärina – muutumatu ja energeetiline näidendite kirjutamise, maalimise paik – on juuripidi tema vanaisa Hermann Kruusenbergi ja Maie Toomperega siinsesse paika kinni seotud.
Väike-Maarja kooli aastapäeval kohtusid rekordiomanikud
Väike-Maarja kooli 150. aastapäeval kohtusid omavahel ja Väike-Maarja muuseumi klassituppa kogunenud osalejatega Väike-Maarja koolirekordite omanikud spordis: Väike-Maarja Gümnaasiumi vilistlased Jaak Vettik, Hanna Maran ja Marili Martis (Köster).
Kohtumisel tõdesime, nagu Väike-Maarja kooli laulgi ütleb – koolisõprus tundub meile püha. Alguses hõredatele ridadele lisandus klassituppa järjest juurde uuelt staadionilt tulijaid – teisi kooli spordirekordi endisi või praegusi omanikke, Jaak Vettiku õpilasi, koolikaaslasi, keda seob oma kooli tunne, ühine treenimine ja mälestused võistlustest, ühised eesmärgid ja saavutused, tartaankatte lõhn.
Klassituba sai täis lugusid innustamisest, motiveerimisest ja tunnustamisest, kui kartograaf ja geoinformaatik Hanna Maran, väikeloomade suuõõneekspert Marili Martis ja Lääne-Virumaa spordihing ja kergejõustikutreener Jaak Vettik vestlushoogu sattusid. Leiti, et spordiga (kergejõustikuga) tegelevatel inimestel on siiski midagi teistest erinevat – tugev sihile jõudmise tahe, mis aitab ka hilisemas elus fookust hoida.
Kultuuripuu seeme
Aasta jooksul olen kulturipuu teemal vestlenud paljude kultuuripuu täiendajate ja teemast huvitatutega. Mitmed neist on meenutanud paikkonnaga seotud tuntud inimestega kohtumisi mõned aastad tagasi toimunud Väike-Maarja Põllumeeste Seltsi õhtukoolis, mis toimus Sven Kesleri eestvedamisel aastatel 2016-2018. Kahe hooaja jooksul olid külalisteks Eesti Kosmosebüroo juht Väike-Maarja Gümnaasiumi vilistlane Madis Võõras; Pandiveres ja Väike-Maarjas koolis käinud strateegilise kommunikatsiooni ja meediaekspert Raul Rebane; Väike-Maarja Gümnaasiumi vilistlane keskkonnafüüsik ja atmosfääriuurija Tartu Ülikooli emeriitdotsent Eduard Tamm; lavastaja ja näitleja Toomas Suuman; kauaaegne Horisondi peatoimetaja, literaat ja rännumees Indrek Rohtmets; Ebaveres sündinud endine sumomaadleja Kaido Höövelson; Ärina külaga seotud lavastaja ja näitleja Hendrik Toompere; Hongkongist Virumaale jõudnud kontratenor Ka Bo Chan; Rakke valla aukodanik ja Rakke koduloomuuseumi eestvedaja Antti Ilomets, omaaegses Väike-Maarja Kultuurimajas töötanud pikaaegne kultuuritegelane Harry Veldi; Väike-Maarja Gümnaasiumi vilistlane fotograaf ja videoreporter Tiit Blaat; Koonu külaga seotud Eesti Vabariigi suursaadik Prantsusmaal Alar Streimann.
Kohtume 20. augustil!
Kultuuripuu kohtumiste sari jätkub Väike-Maarja valla kodukohvikute päeval, 20. augustil 2023 Väike-Maarja muuseumis. Tutvustame kultuuripuu esimest veebilahendust ja kohtume uute inimestega kultuuripuust.
Aitäh kultuuripuu senistele kasvatajatele ja kohtumistele kaasaaitajatele: Riina Põldmaa ja Su õpilased Väike-Maarja Gümnaasiumist, Mary Tammet, Marje Eelmaa, Edgar Tammus, Kristel Lehtme, Kristel Kitsing ja Maire Haava.
Marju Metsman
Kultuuripuu loomise eestvedaja
Projekt "Esivanemate iluaiad" kutsus valmistama taimedest kuivseadeid
Projekt "Esivanemate iluaiad" kutsus valmistama taimedest kuivseadeid
05.10.2022
Oktoobrikuu esimesel päeval valmisid Väike-Maarja muuseumis taimedest kuivseaded meisterflorist Tuuli Luiga juhendamisel.
Töötuba oli Väike-Maarja muuseumisõprade seltsi projekti "Esivanemate iluaiad" tegevus.
Projektijuht Heili Tammuse eestvedamisel viiakse projekti käigus läbi uurimus Väike-Maarja valla kodude iluaedadest, otsitakse vanut säilinud taimi, näiteid kohalikest mõisaparkidest. Uurimuse tulemusel luuakse 2023. aastal stendinäitus, mille avamist ilmestab Eesti Vabaõhumuuseumi teaduri Anneli Banneri ettekanne taluaianduse ajaloost.
Projekti läbiviimist toetavad kohaliku omaalgatuse programm ja Väike-Maarja Vallavalitsus.
Foto: Kristel Kitsing
Endisest kolhoosikeskusest Väike-Maarja Muuseumisse üle toodud Boris Gavronski kabinet. Foto: Kristel Kitsing
Väike-Maarja Muuseumi endine juhataja Ellu Moisa. Foto: Kristel Kitsing
Väike-Maarja Muuseumi endine juhataja, praegune Väike-Maarja Muuseumisõprade Seltsi eestvedaja Marju Metsman. Foto: Kristel Kitsing
Anna Pihl oma vanaisa Boris Gavronski töölaua taga. Foto: Kristel Kitsing
Vaade talutuppa. Foto: Kristel Kitsing
Väike-Maarja Muuseumi II korrus saab muuseumi 35. aastapäevaks uue kuue
Väike-Maarja Muuseumi II korrus saab muuseumi 35. aastapäevaks uue kuue
22.08.2021
Eesti taasiseseisvumispäeval, 20. augustil oli üle mitme kuu uuesti võimalus külastada Väike-Maarja muuseumi II korrust. Väike-Maarja Muuseumisõprade Seltsi ja Väike-Maarja muuseumi koostöönäitus “Kogukonna mälu” on valmimise poolel teel, sihiks on detsembrikuus aset leidev Väike-Maarja Muuseumi 35. aastapäev.
Kolhoosi näituse uuendamisest unistati kaua
Juba aastal 2004 unistasid Väike-Maarja muuseumi töötajad maja ülakorrusel asuva kolhoosinäituse kaasaaegsemaks muutmisest, atraktiivsuse suurendamiseks plaaniti Väike-Maarja kolhoosi esimehe Boris Gavronski kontorinurgakese sisustamist, muuseumi asutajal Ellu Moisal mõlkus meeles koguni Boris Gavronski vahakuju.
Omal ajal tuli Ellu Moisal ja Ene-Riina Ruubelil Väike-Maarja muuseumi esimene püsinäitus valmis saada pooleteise aastaga. Muuseum asutati 15. detsembril 1986 ja II korruse näitus avati 2. aprillil 1988. Kuigi näituse seemneks olid Eduard Leppiku ja tema õpilaste poolt Väike-Maarja Keskkooli muuseumisse kogutud kolhoositeemalised esemed ja dokumendid, töötasid Ellu ja Ene-Riina väsimatult, et koguda kohoosi ajalugu, käia, magnetofon kohver-käruga kaasas, küla-külalt läbi kolhoosi asutajaliikmed, salvestada neid ning fotograafeerida, koguda asutajaliikmetelt fotosid, aukirju, medaleid, dokumente ja esemeid. Fotosid tehti ka kolhoosi erinevatest tootmisharudest koos sealsete töötajatega. Näituse omaaegne kujundusplaani telliti Tallinnas ARSi kujunduskunstnik Marika Lareteilt.
Kui 2011. aastal asusin Väike-Maarja muuseumi juhatajana tööle, tutvustas tol ajal turismikorraldajana töötanud Ellu Moisa kolhoosi näituse uuendusplaani. Mu töö muuseumis oli aastatel 2011-2018 aga sedavõrd intensiivne kogude korrastamise ja digiteerimise, muuseumi majas toimunud küttesüsteemi renoveerimise ja I korruse põrandate ehitusest tingitud kolimiste, projektide elluviimise, giidiprogrammide läbiviimise, sündmuste korraldamise ja trükiste koostamise tõttu, et püsinäituste täielikule uuendamisele ei olnud võimalik pühenduda.
Muuseumi ja muuseumisõprade koostöö
Näituse “Kogukonna mälu” ettevalmistused algasid 2020. aasta lõpus, kui Väike-Maarja Muuseumi praegune juhataja Edgar Tammus kutsus koostama Väike-Maarja muuseumi uue ekspositsiooni kontseptsiooni ning lahti kirjutama kahe korruse teemade sisulist ja vormilist osa. Näituse kunstilise kujundaja otsingul tuli esimesena mõttesse Mary Tammet ja õnneks oli ta nõus sellesse ettevõtmisse oma aega panustama. Sisearhitekti pilguga tuli appi Väike-Maarja valla ehitusnõunik Heli Aade. Ruumide kaupa uuendamise järjekorra valik langes lõpuks II korrusele: teemadele taludest, kolhoosidest tänapäevani.
Tänavu kevadeni oli Väike-Maarja muuseumi II korruse püsiekspositsioon oma põhiosas säilinud muutumatuna - nii nagu see oli 1988. aastaks valminud. Kunagise kolhoos “Kevade” asutamise tuppa ja “Kiire” kolhoosi esimehe (Boris Gavronski) töökabinetti oli paigutatud ruuminappusel hoidla ning II korruse väikesesse näitusetuppa kolisime seoses I korruse põrandate vahetusega 2013. aastal talutoa. Ed. Vilde nimelise kolhoosi tislerite poolt valmistatud raamistik hoidis kindlalt koos Eestis ainulaadset näitust - Väike-Maarja kolhoosi 40. aastapäevaks valminud ekspositsiooni.
Uue püsinäituse ettevalmistamise käigus oli üks kindel teadmine - omaaegne väga põhjalikult koostatud näitus tuleb säilitada. Siin aitas meid üliprofessionaalne fotograaf Jaan Krivel, kes pildistas näituse üks ühele üles, et see “paigutada” hiljem kompaktselt suurte raamatutena uue näituse osaks. Massiivse statsionaarse stendinäituse lahtivõtmisel oli asendamatuks abiks Väike-Maarja valla majandusosakonna meeskond.
Missioon - päästa Gavronski kabineti mööbel!
Muuseumi juhataja Edgar Tammus mõtiskles Väike-Maarja kolhoosi esimehe Boris Gavronski kabineti mööbli äratoomisest muuseumi. Pärast Väike-Maarja Õppekeskuse tegevuse lõppemist endises kolhoosi keskuses oli kabineti mööbel saanud katuse läbijooksude tõttu kahjustada ning nägi trööstitu ja väsinud välja.
Leidsime, et muuseumi II korruse vabad ruutmeetrid võimaldavad vabalt tuua kogu kabineti sisustus muuseumisse üle ja muuta Boris Gavronski kunagine kabinet II korruse kolhoosiosa näituse keskseks elemendiks. Mööbli lahtivõtmisel, parendamisel ja ülespanekul muuseumisse tuli appi Peitel ja Pliiats OÜ meeskond - Aivo Urbas ja Alar Krull. Mööbli transportimisel ja kabineti lae paigaldamisel osutasid asendamatut abi Väike-Maarja Haldusteenuste meeskond.
Kogukonna näitus kui südameasi, mis ei sünni iseenesest
Muuseumi II korruse terviklik näitus “Kogukonna mälu” idee on ühendada Väike-Maarja, kogukondliku mälu, tuues esile lood taludest, küüditamistest, repressioonidest ja metsavendlusest, väikeste kolhooside loomisest omaaegse võimsa Väike-Maarja kolhoosi kujunemiseni ning sealt edasi kuni esimeste ettevõtete asutamiseni taasiseseisvunud Eestis, Väike-Maarja valla loomise ja kestmise lugu. Tänasetel kogukonnaliikmetel on näituse temaatikaga otsene suhe, kuna sellesse ajaperioodi jäävad elu, töö ja kogemused.
Kõnetavat näitust vaadatakse ka üksi, kuid üksi koostatakse seda harva. Näituse kogukonna mälu põhikoostajad on Marju Metsman Väike-Maarja Muuseumisõprade Seltsi eestvedajana ja Edgar Tammus Väike-Maarja muuseumi juhatajana, näituse kujundaja on Mary Tammet, sisekujundajana hoiab silma peal Heli Aade. Väike-Maarja Muuseumisõprade Seltsi liikmed Heili Tammus, Tiiu Maran, Kristel Lehtme ja Annika Michelson on seni andnud asendamatu panuse näituse tekstide toimetamisel, näitusekeskkonna ehitusel ja lastele mõeldud tegevuste ettevalmistamisel panustamisel. Südamest on abi osutanud muuseumi perenaine Mare Laane.
Kõik kaasaaitajad leiavad detsembris oma nime muuseumis asuvalt näituse tänutahvlilt.
Tänaseks on näituse “Kogukonna mälu” koostamist rahastanud kohaliku omaalgatuse programm, Eesti Kultuurkapitali Lääne-Virumaa ekspertgrupp ja Väike-Maarja vald.
Töötame edasi kogukonnamuuseumi, Väike-Maarja Muuseumi 35. aastapäevaks detsembris 2021!
Marju Metsman
Väike-Maarja Muuseumisõprade Seltsist
Lääne-Virumaa metsavendluse ajaloo päeval taasavati ka Lebavere metsavennapunker!
Lääne-Virumaa metsavendluse ajaloo päeval taasavati ka Lebavere metsavennapunker!
2020. aasta oktoobrikuu viimasel päeval leidis aset Lääne-Virumaa metsavendluse ajaloo päev. Väike-Maarja kirikus avati mälestustahvel kõigile Lääne-Virumaa metsavendadele, taasavati Lebavere metsavennapunker ja toimus konverents Väike-Maarja Seltsimajas. Eesti Mälu Instituudi juhatuse liige Martin Andreller, kõneles teemal „Kogemustest metsavendluse uurimisel, välitöödel, ja ohtudest, mis puudutavad selle teema uurimist", Väike-Maarja Muuseumi juhataja Edgar Tammus rääkis metsavendlusest Lebavere metsades ja lähemalt Martin Tamme punkrist; Eesti Mälu Instituudi nõukogu liige Raul Rebase teemaks oli „Oma lugu ja selle säilitamine“ ning Eesti Endiste Metsavendade Liidu juhatuse liige Heiki Magnus pidas ettekande teemal„Mälestuste hoidmine, kandmine ja edasi andmine“.
Väike-Maarja Muuseumisõprade Seltsi liige Heili Tammus pälvis Eesti Endiste Metsavendade Liidu (EEML) teenetemedali metsavendluse mälestuse jäädvustamise eest meile ja tulevastele põlvedele. Tema algatusel taastati Lebavere metsavennapunker, rajati puhkeala ja paigaldati infostend.
Sündmuse peakorraldaja oli Eesti Endiste Metsavendade Liit, kaaskorraldajad Väike-Maarja Muuseumisõprade Selts ja Väike-Maarja Vallavalitsus.
Info saamiseks ja metsavennapunkri külastamiseks koos matkajuhiga võtta ühendust tel 5340 5718 (Heili Tammus).
E-RAAMATUNA ON VALMINUD ESIMENE OSA MÄRT MEOSE KÄSIKIRJADEST.
E-RAAMATUNA ON VALMINUD ESIMENE OSA MÄRT MEOSE KÄSIKIRJADEST.
E-raamatuna avaldatud Märt Meose käsikirjade esimene väljaanne on koostatud Väike-Maarja Gümnaasiumi 100. aastapäevaks.
E-raamat on leotav keskkonnas ISSUU.
Käsikirjade esimese osa toimetamist ja e-raamatu valmimist on toetanud KULKA Lääne-Virumaa ekspertgrupp.
Töökeskkonna "Pandivere pärand" kaudu saab iga huviline kaasa aidata külade ajaloo koondamisel.
Google Sites
Report abuse