Foto: Kristel Kitsing
Endisest kolhoosikeskusest Väike-Maarja Muuseumisse üle toodud Boris Gavronski kabinet. Foto: Kristel Kitsing
Väike-Maarja Muuseumi endine juhataja Ellu Moisa. Foto: Kristel Kitsing
Väike-Maarja Muuseumi endine juhataja, praegune Väike-Maarja Muuseumisõprade Seltsi eestvedaja Marju Metsman. Foto: Kristel Kitsing
Anna Pihl oma vanaisa Boris Gavronski töölaua taga. Foto: Kristel Kitsing
Vaade talutuppa. Foto: Kristel Kitsing

Väike-Maarja Muuseumi II korrus saab muuseumi 35. aastapäevaks uue kuue

Eesti taasiseseisvumispäeval, 20. augustil oli üle mitme kuu uuesti võimalus külastada Väike-Maarja muuseumi II korrust. Väike-Maarja Muuseumisõprade Seltsi ja Väike-Maarja muuseumi koostöönäitus “Kogukonna mälu” on valmimise poolel teel, sihiks on detsembrikuus aset leidev Väike-Maarja Muuseumi 35. aastapäev.

Kolhoosi näituse uuendamisest unistati kaua

Juba aastal 2004 unistasid Väike-Maarja muuseumi töötajad maja ülakorrusel asuva kolhoosinäituse kaasaaegsemaks muutmisest, atraktiivsuse suurendamiseks plaaniti Väike-Maarja kolhoosi esimehe Boris Gavronski kontorinurgakese sisustamist, muuseumi asutajal Ellu Moisal mõlkus meeles koguni Boris Gavronski vahakuju.

Omal ajal tuli Ellu Moisal ja Ene-Riina Ruubelil Väike-Maarja muuseumi esimene püsinäitus valmis saada pooleteise aastaga. Muuseum asutati 15. detsembril 1986 ja II korruse näitus avati 2. aprillil 1988. Kuigi näituse seemneks olid Eduard Leppiku ja tema õpilaste poolt Väike-Maarja Keskkooli muuseumisse kogutud kolhoositeemalised esemed ja dokumendid, töötasid Ellu ja Ene-Riina väsimatult, et koguda kohoosi ajalugu, käia, magnetofon kohver-käruga kaasas, küla-külalt läbi kolhoosi asutajaliikmed, salvestada neid ning fotograafeerida, koguda asutajaliikmetelt fotosid, aukirju, medaleid, dokumente ja esemeid. Fotosid tehti ka kolhoosi erinevatest tootmisharudest koos sealsete töötajatega. Näituse omaaegne kujundusplaani telliti Tallinnas ARSi kujunduskunstnik Marika Lareteilt.

Kui 2011. aastal asusin Väike-Maarja muuseumi juhatajana tööle, tutvustas tol ajal turismikorraldajana töötanud Ellu Moisa kolhoosi näituse uuendusplaani. Mu töö muuseumis oli aastatel 2011-2018 aga sedavõrd intensiivne kogude korrastamise ja digiteerimise, muuseumi majas toimunud küttesüsteemi renoveerimise ja I korruse põrandate ehitusest tingitud kolimiste, projektide elluviimise, giidiprogrammide läbiviimise, sündmuste korraldamise ja trükiste koostamise tõttu, et püsinäituste täielikule uuendamisele ei olnud võimalik pühenduda.

Muuseumi ja muuseumisõprade koostöö

Näituse “Kogukonna mälu” ettevalmistused algasid 2020. aasta lõpus, kui Väike-Maarja Muuseumi praegune juhataja Edgar Tammus kutsus koostama Väike-Maarja muuseumi uue ekspositsiooni kontseptsiooni ning lahti kirjutama kahe korruse teemade sisulist ja vormilist osa. Näituse kunstilise kujundaja otsingul tuli esimesena mõttesse Mary Tammet ja õnneks oli ta nõus sellesse ettevõtmisse oma aega panustama. Sisearhitekti pilguga tuli appi Väike-Maarja valla ehitusnõunik Heli Aade. Ruumide kaupa uuendamise järjekorra valik langes lõpuks II korrusele: teemadele taludest, kolhoosidest tänapäevani.

Tänavu kevadeni oli Väike-Maarja muuseumi II korruse püsiekspositsioon oma põhiosas säilinud muutumatuna - nii nagu see oli 1988. aastaks valminud. Kunagise kolhoos “Kevade” asutamise tuppa ja “Kiire” kolhoosi esimehe (Boris Gavronski) töökabinetti oli paigutatud ruuminappusel hoidla ning II korruse väikesesse näitusetuppa kolisime seoses I korruse põrandate vahetusega 2013. aastal talutoa. Ed. Vilde nimelise kolhoosi tislerite poolt valmistatud raamistik hoidis kindlalt koos Eestis ainulaadset näitust - Väike-Maarja kolhoosi 40. aastapäevaks valminud ekspositsiooni.

Uue püsinäituse ettevalmistamise käigus oli üks kindel teadmine - omaaegne väga põhjalikult koostatud näitus tuleb säilitada. Siin aitas meid üliprofessionaalne fotograaf Jaan Krivel, kes pildistas näituse üks ühele üles, et see “paigutada” hiljem kompaktselt suurte raamatutena uue näituse osaks. Massiivse statsionaarse stendinäituse lahtivõtmisel oli asendamatuks abiks Väike-Maarja valla majandusosakonna meeskond.

Missioon - päästa Gavronski kabineti mööbel!

Muuseumi juhataja Edgar Tammus mõtiskles Väike-Maarja kolhoosi esimehe Boris Gavronski kabineti mööbli äratoomisest muuseumi. Pärast Väike-Maarja Õppekeskuse tegevuse lõppemist endises kolhoosi keskuses oli kabineti mööbel saanud katuse läbijooksude tõttu kahjustada ning nägi trööstitu ja väsinud välja.

Leidsime, et muuseumi II korruse vabad ruutmeetrid võimaldavad vabalt tuua kogu kabineti sisustus muuseumisse üle ja muuta Boris Gavronski kunagine kabinet II korruse kolhoosiosa näituse keskseks elemendiks. Mööbli lahtivõtmisel, parendamisel ja ülespanekul muuseumisse tuli appi Peitel ja Pliiats OÜ meeskond - Aivo Urbas ja Alar Krull. Mööbli transportimisel ja kabineti lae paigaldamisel osutasid asendamatut abi Väike-Maarja Haldusteenuste meeskond.

Kogukonna näitus kui südameasi, mis ei sünni iseenesest

Muuseumi II korruse terviklik näitus “Kogukonna mälu” idee on ühendada Väike-Maarja, kogukondliku mälu, tuues esile lood taludest, küüditamistest, repressioonidest ja metsavendlusest, väikeste kolhooside loomisest omaaegse võimsa Väike-Maarja kolhoosi kujunemiseni ning sealt edasi kuni esimeste ettevõtete asutamiseni taasiseseisvunud Eestis, Väike-Maarja valla loomise ja kestmise lugu. Tänasetel kogukonnaliikmetel on näituse temaatikaga otsene suhe, kuna sellesse ajaperioodi jäävad elu, töö ja kogemused.

Kõnetavat näitust vaadatakse ka üksi, kuid üksi koostatakse seda harva. Näituse kogukonna mälu põhikoostajad on Marju Metsman Väike-Maarja Muuseumisõprade Seltsi eestvedajana ja Edgar Tammus Väike-Maarja muuseumi juhatajana, näituse kujundaja on Mary Tammet, sisekujundajana hoiab silma peal Heli Aade. Väike-Maarja Muuseumisõprade Seltsi liikmed Heili Tammus, Tiiu Maran, Kristel Lehtme ja Annika Michelson on seni andnud asendamatu panuse näituse tekstide toimetamisel, näitusekeskkonna ehitusel ja lastele mõeldud tegevuste ettevalmistamisel panustamisel. Südamest on abi osutanud muuseumi perenaine Mare Laane.

Kõik kaasaaitajad leiavad detsembris oma nime muuseumis asuvalt näituse tänutahvlilt.

Tänaseks on näituse “Kogukonna mälu” koostamist rahastanud kohaliku omaalgatuse programm, Eesti Kultuurkapitali Lääne-Virumaa ekspertgrupp ja Väike-Maarja vald.

Töötame edasi kogukonnamuuseumi, Väike-Maarja Muuseumi 35. aastapäevaks detsembris 2021!

Marju Metsman

Väike-Maarja Muuseumisõprade Seltsist


Lääne-Virumaa metsavendluse ajaloo päeval taasavati ka Lebavere metsavennapunker!

2020. aasta oktoobrikuu viimasel päeval leidis aset Lääne-Virumaa metsavendluse ajaloo päev. Väike-Maarja kirikus avati mälestustahvel kõigile Lääne-Virumaa metsavendadele, taasavati Lebavere metsavennapunker ja toimus konverents Väike-Maarja Seltsimajas. Eesti Mälu Instituudi juhatuse liige Martin Andreller, kõneles teemal „Kogemustest metsavendluse uurimisel, välitöödel, ja ohtudest, mis puudutavad selle teema uurimist", Väike-Maarja Muuseumi juhataja Edgar Tammus rääkis metsavendlusest Lebavere metsades ja lähemalt Martin Tamme punkrist; Eesti Mälu Instituudi nõukogu liige Raul Rebase teemaks oli „Oma lugu ja selle säilitamine“ ning Eesti Endiste Metsavendade Liidu juhatuse liige Heiki Magnus pidas ettekande teemal„Mälestuste hoidmine, kandmine ja edasi andmine“.

Väike-Maarja Muuseumisõprade Seltsi liige Heili Tammus pälvis Eesti Endiste Metsavendade Liidu (EEML) teenetemedali metsavendluse mälestuse jäädvustamise eest meile ja tulevastele põlvedele. Tema algatusel taastati Lebavere metsavennapunker, rajati puhkeala ja paigaldati infostend.

Sündmuse peakorraldaja oli Eesti Endiste Metsavendade Liit, kaaskorraldajad Väike-Maarja Muuseumisõprade Selts ja Väike-Maarja Vallavalitsus.

Info saamiseks ja metsavennapunkri külastamiseks koos matkajuhiga võtta ühendust tel 5340 5718 (Heili Tammus).

E-RAAMATUNA ON VALMINUD ESIMENE OSA MÄRT MEOSE KÄSIKIRJADEST.

E-raamatuna avaldatud Märt Meose käsikirjade esimene väljaanne on koostatud Väike-Maarja Gümnaasiumi 100. aastapäevaks.

E-raamat on leotav keskkonnas ISSUU.

Käsikirjade esimese osa toimetamist ja e-raamatu valmimist on toetanud KULKA Lääne-Virumaa ekspertgrupp.