Nandu

Rhea americana, Rhea pennata

Nandude puhul on siis tegemist nö. Lõuna-Ameerika jaanalindudega. Tegelikult esineb neid seal koguni kaks erinevat liiki, kes kuuluvad ühisesse Rheidae perekonda, mis on omakorda suguluses Aafrika jaanalindudega. Arvatav arenguteede lahknemine toimus muistse Gondwana mandri jagunemise järel. Eesti keelde (ja ka mõnedesse teistesse keeltesse) on tulnud sõna nandu hispaania keelest, kuid ingliskeelses maailmas tuntakse nandut ladinakeelse nimetuse- rhea järgi.

Nagu eespool mainitud, on nandusid kahte erinevat liiki.

Ameerika nandud (Rhea americana) elavad Argentiina kirde- ja Brasiilia kaguosas ning nad ongi tegelikult Ameerika kõige suuremad sulelised. Pikkust ehk kõrgust on neil seistes umbes 150 cm ja kaaluvad nad kuni 30 kg.

Darwini nandud (Pterocnemia pennata), kes on ameerika nandust mõnevõrra väiksemad (kõrgus 90-100 cm), elavad aga mandri lõunaosas Patagoonia ning Andide tasasematel aladel.

Nandude sulestik on enamast hallikaspruun koos vähese valge ja mustaga. Sabasuled nandudel puuduvad, kuid tiivasuled on üsnagi suured ning need aitavad jooksmisel manööverdada. Kolme varbaga jalad on tugevad ja võimaldavad nandudel joosta kiirusega kuni 60 km/h.

Nandud elavad tasasematel rohumaadel või hõreda metsaga aladel, pesitsusperioodidel kogunevad nad aga jõgede, järvede või soode lähedusse. Söömisharjumustelt on nandud omnivoorid ehk kõigesööjad. Enamasti söövad nad küll rohtu, taimi, seemneid või puuvilju, kuid vastumeelne pole neile ka mitmesuguste putukate või väiksemate loomade, nagu konnade ja sisalike söömine.

Talvekuudel elavad nandud 20-30 liikmelistes karjades, mis koosnevad emastest, isastest ja tibudest. Kevadel moodustavad emased väikesed grupid ja isased elavad üksikult. Pesitsusperioodil, augustist jaanuarini, kaitseb isaslind territooriumi, millel ta koos mitme emaslinnuga pesitsema asub. Pärast paaritumist ehitab isaslind pesa, milleks on madal lohk pinnases, ümbritsetud taimede ja rohukõrtega. Iga emane muneb pesasse 12- 30 muna, mis on kreemikaskollase värvusega ja kaaluvad umbes 600g. Isane haudub üksinda kõik munad, mida võib pesas olla kokku isegi kuni 60. Emased linnud aga liiguvad edasi teiste isaste juurde. Tibud kooruvad 6 nädalase haudumise järel. Täiskasvanud linnu suuruse saavutavad nad kuue kuu jooksul, kuid paaritumisvõimeliseks saavad kaheaastaselt.

Nandusid kütitakse liha ja naha pärast, kuid farmerid hävitavad neid ka sellepärast, et nandud kahjustavad mitmeid põllukultuure.

Põhjalikumat ingliskeelset infot siit.