Kris
Fireside Flowery Fay *Kris*
See oli väga oodatud sündmus...
22.augustil 1992 kell 19.55 sündis Emmal esimene kutsikas - tricolour emane. Ja seejärel tulid teised. Kokku oli kenasid elujõulisi kutsikaid 5. Kuid - oodatut ei sündinud... Oodatu pidi olema emane ja soobel, kuid ainus emane oli tricolour ja kõik ülejäänud olid sooblid ja - isased. Isaks Moorland Black Diamond.
See oli viimane pesakond kennelnimega Fireside.
3.oktoober 1992
foto: Kaja Raudoja
Moorland Black Diamond
Nii juhtuski, et Riti sai omale uue kaaslase kasvatada... Kutsika, kes oli nagu väike kass - isepäine ja ennast täis. Nii ta alguses oligi Kiisu, suuremaks saades aga muutus - Krisiks. Alguses oli raske leppida, et kutsikas "vale värvusega", kuid hiljem olen aru saanud, et - ju siis oli vaja õppida ka tricolour-värvust nägema.
Oli selles kutsikas alles uhkust!
Näitustel polnud vaja ka häbeneda - kui ta vaid oli valmis esitajaga koostööd tegema, mitte - püksisäärt hammastega haarama ja kohtuniku laua ees lihtsalt klähvima.... Kutsikaklassis tuli EKL esimeselt rahvusvaheliselt näituselt lausa BIS3 koht. Juuniorklassis aga oli Pärnus näituseringi järel võimalik koos isa Moorland Black Diamond'iga pildil poseerida.
Riti oli Krissule kannatlik kasvataja, kuigi vanust oli tal juba omajagu.
Riti surmast oli vaevalt 3 kuud, kui oli Krissu paaritus Soomes, pildil on paaritusest möödas 3 nädalat ja peagi polnud ka Kris enam ainus collie kodus.
5,5 aastane uhke Kris, 1998. aasta kevadises kodupargi ülastemeres.
Nii nad jooksid mereranna kevadisel viimasel lumel, Kris ja Maasikas ja Triinu, aastal 1999.
kõik fotod: KarinPõiklägu
Aeg läheb kiiresti - Kris trotsib vanust! 13 aastase koera olek kiirgab uhket elutarkust. Pulgajooksudest ei ole ta ikka veel nõus loobuma...
fotod: Kaja Raudoja
22.08.2006
22.augustil 2006 sai Kris 14 aastaseks! Jalg kipub töntsiks ja lihased on kuivetunud. Kuid silm seletab, kõrv kuuleb ja vaim pole veel sugugi väsinud! Kui vaid võimalik, siis kasse on alati valmis taga ajama ja haukuma. Tõeline super-collie! Iga järgmine hetk koos Krissuga on nagu kingitus...
27.novembril 2006
Krissu on 14 aastat 3 kuud ja 5 päeva vana...
....ja mis loeb vanus - kui Krissu sõna maksab!
12. jaanuar 2007
30.jaanuar 2007
Tali ei jäänudki taevasse!
Päevane päike ja kiiskav lumi pimestavad vanakest.
22.veebruaril 2007 tuli suure haukumisega ajada ära ligitikkuvat hulkuvat koera...
...et saaks pärast teha nägu - "ja mis siis oli?"
Kris sai täna 14 aastat ja 6 kuud vanaks
24.02.2007
Vanakese jalg on juba tönts, trepist alla ei luba ma tal juba mõnda aega minna - võib kukkuda. Ka ülesminekul kasutab ta "kandja" abi, välja arvatud hommikul peale jalutuskäiku - siis on samm vägagi reibas - vaja ruttu sööma saada! Trepist üles astub ta ise vaid siis, kui on selgelt näha, et samm selleks klapib.
27.veebruari hommikul oli ilus lumesadu - võimalik, et selle lumevaese talve viimane.
8.märts 2007 oli päikeseline päev, õhus oli tunda kevadet.
12.märts 2007 - udune ja pilvealune
ja 13.märts kevadiselt päikeseline...
22.märts 2007.
Eile hakkas kevad ja täna sai Krissu 14 aastat ja 7 kuud vanaks....
.... vanus hakkab tasapisi tervisele - on paremaid päevi ja on halvemaid päevi. Paremad päevad on enamasti kuivad ja päikeselised, ja siis on tuju ja tahtmist ka vareseid taga ajada. Halvemad päevad oleme veel üle elanud....
31.märts 2007 - kevadine ja päikeseline.
15. aprill 2007 - kodupargi üleastemeres
22.august 2007 - Krissu on 15 aastane!
22.augusti õhtupoolikul sain kaamera oma kasutusse, võtsin juubilari kaasa ja läksime üle pika aja kahekesi koos mere äärde. Minul sooviks saada mõni kena pilt täpselt 15 aastasest koerast, Krissul olid aga hoopis omad plaanid.... Kuna meil on mereranda saamiseks vaja minna alla järsust nõlvast, pole Kris enam tükk aega sinna saanud - eks aeg on oma töö teinud ja jalg pole nii kerge, et sellist ronimist ette võtta. Nii pidingi nüüd mina appi tulema...
Mererannas ei õnnestunudki saada kena seisupilti - Krissu arvates ei käida mere ääres mitte seismas, ikka nuuskimas! Seepärast läksin juba veidi hämarduvas õhtus uuesti korraks koduparki, et ehk vanadaam nõustub pildi jaoks ka seistes poseerima
26.augusti hommikul ärgates on Krissu ühele küljele kõveras ja silmad tõmblevad. Äkki on maakera hakanud liiga kiiresti pöörlema... Õnneks olin juba varem lugenud vestibulaarsündroomist! Ja nii ei kiirustanud ka loobumismõtetega. Vitamiinidest on abi! Kahe päeva pärast püsivad silmad juba paigal. Kuu aega läks peahoiaku otseks saamisega ja kergelt jäigi pea viltu hoidma. Sellest ajast on Krissul raskusi rihmast lahtiselt otse edasi liikumisega - ikka kipub viltu vedama. Aias aga võibki ringi tatsata, kuid pargiringidele saab sellest ajast peale vaid rihma otsas. Tali oli õnneks vana koera hoidev.
Kevadeks on selge - see on Krissu elu viimne kevad. Tasapisi on ta üha nõrgemaks jäänud ja silmanägemine hakanud kaduma, kuid elutahe on ikka veel uskumatu.
22.aprillil 2008 täitus 8 kuud üle 15 aasta. Hanna-Maria Zeilanova püüdis Krissu tema väärika sünnipäeva õhtupoolikul oma kaamerasse.
Juunis halveneb Krissu tervis kiiresti, liiga hakkavad tegema insuldid. Tugev süda ja imetlusväärne elutahe hoiavad teda ikka veel meiega. Kuid nüüd lisanduvad juba ka valud. Insuldi tõttu taas viltu hoidva peaga on raskusi toidukausist söögi kättesaamisega, kuid näpuvahelt lihasöömiseks on isu hea.
20.juuni 2008.a.
Veel eelmisel päeval käisime pargis väikesel jalutuskäigul ja ikka veel oli huvi lõhnamärkide vastu. Kuid jalad ei taha enam sõna kuulata ja enesetunne halveneb silmnähtavalt. 20. juuni hommikul jalad enam ei kanna ja insuldist on kael krampis. On aeg aidata.... Süsti abil uinub ta mu süles rahulikult - igaveseks.
foto: 15.03.2007
...ja nii ta läheb - üks uhke ja isepäine hingeke.
Pikk terve ja aktiivne elu seljataga. Aitäh, et tulid mu ellu - õpetasid mulle palju ja panid mind hindama väärtusi, mida enne ei osanud märgatagi.
foto: 22.08.2007
Aastalõputervitusi läbi aegade.
© Kaja Raudoja
