Vanavanemate päeva puhul kutsusime lasteaeda vanaemad, vanaisad, emad ja isad. Lapsed esinesid lauludega, hoovialal oli üles seatud fotonurk ning terrassidel toimus tõeline pannkoogipidu. Maha said uued lillesibulad, mida kevadel ühiselt nautida saab.

Metsarahvapäeva puhul sai teoks ammune unistus ning lasteaia hooviala täiendamiseks sai loodud informatiivsed infostendid puude kohta. Igal rühmal oli oma puu, mida metsarahvapäeva tähistamiseks teistele tutvustati kas vahva mängu, luuletuse või mõistatuste kaudu.

Üheskoos avasime pidulikult kaheksa stendi - männi, kuuse, kase, pihlaka, tamme, vahtra, sarapuu, kastan.

Kuna hoovialal olnud vahtrapuu oli välja läinud, siis istutasime ka uue vahtra, mille kasvamist üheskoos jälgida saame.

Seekord viis muuseumipedagoogika kunstiõpetaja juhtimisel meie koolieelikute rühm Rakverre, kus käiditeatris vaatamas etendust "Karlsson katuselt" ning osaleti muuseumitunnis Rakvere linnuses. 

Kõrvitsataim jõudis meieni üsna juhuslikult keskturult ja tema sorti me ei tea kahjuks. Lasteaias istutasime selle põhuhunnikusse, kus ta terve suve on hoogsalt ja mühinal kasvanud. Eraldi ei ole teda kastetud ning lisatoitaineid ta ei saanud. Hämmastav on ka see, et kuigi kogu põhuhunnik toitis terve suve Hispaania teetigusid, siis ükski teetigu meie kõrvitsataime ei tahtnud ega puutunud. Lisaks suurele 44 kg kõrvitsale oli taime küljes veel mitmeid väiksemaid punne, mille edasi kasvamist jälgime ja loodame, et öökülmad neid veel ära ei võta. Kõrvitsa jagasime kuueks, nii sai iga rühm omale kõrvitsalõigu, millest kokkamist proovida. Valmisid kõrvitsamoos-, kook-, küpsised-, sai-, supp ja pirukas. Mõned seemned panime ka tulevaks aastaks ootele.