Õppeaastat alustasime vahva mullipeoga. Õueala täitus mullitajatega ning kätt sai proovida ka hiigelmuulide tegemisel. Majatagune korvpalliplats sai seebivahuga puhtaks pesutd ning uue õppeaasta mängud alguse.
Vanavanemate päeva puhul kutsusime lasteaeda vanaemad, vanaisad, emad ja isad. Lapsed esinesid lauludega, hoovialal oli üles seatud fotonurk ning terrassidel toimus tõeline pannkoogipidu. Maha said uued lillesibulad, mida kevadel ühiselt nautida saab.
Läänemere päeva puhul katsetasime, kuidas õlireostust veest puhastada – abiks lusikad, salvrätid, suled ja palju põnevust!
Lapsed õppisid, kui oluline on hoida meri puhtana ja kui raske on seda pärast puhastada. Tegevus leidis aset UNESCO ühendkoolide võrgustiku tegevuskava raames, mille liikmed alates sellest õppeaastast oleme.
Lisaks on kogu septembrikuu jooksul meil avatud Läänemere näitus ja tegevuskeskus, kus on võimalik tutvuda läänemere kaladega, kalastamisega ning kõigega, mida oma kodurannast leidnud oleme.
Õppeaasta algusega alustas ka keskkonnatöörühm, mis sel aastal on fookusesse võtnud linnud. Sügist alustasime lindude pesakastide puhastamisega. Puhastamise käigus uuriti, millest linnud oma pead teinud on. Puhastatud pesakastid viis iga esindaja oma rühma ning ühiselt koos rühmaga otsiti neile hoovialale hea koht paiknemiseks.
Metsarahvapäeva puhul sai teoks ammune unistus ning lasteaia hooviala täiendamiseks sai loodud informatiivsed infostendid puude kohta. Igal rühmal oli oma puu, mida metsarahvapäeva tähistamiseks teistele tutvustati kas vahva mängu, luuletuse või mõistatuste kaudu.
Üheskoos avasime pidulikult kaheksa stendi - männi, kuuse, kase, pihlaka, tamme, vahtra, sarapuu, kastan.
Kuna hoovialal olnud vahtrapuu oli välja läinud, siis istutasime ka uue vahtra, mille kasvamist üheskoos jälgida saame.
Rühmad suundusid hoovialale ja lasteaia ümbrusesse, et koristada loodusesse sattunud prügi ja väikeprahti.
Seekord viis muuseumipedagoogika kunstiõpetaja juhtimisel meie koolieelikute rühm Rakverre, kus käiditeatris vaatamas etendust "Karlsson katuselt" ning osaleti muuseumitunnis Rakvere linnuses.
Juba teist aastat leiavad sügise algul tee meie juurde Narva Kolledži üliõpilased, et kuulda meie kogemusi programmidega "Lähme arvumaale" ja "Samm-sammult". Lisaks jagame oma kogemusi ka Montessori rühmas toimetamisel.
Kõrvitsataim jõudis meieni üsna juhuslikult keskturult ja tema sorti me ei tea kahjuks. Lasteaias istutasime selle põhuhunnikusse, kus ta terve suve on hoogsalt ja mühinal kasvanud. Eraldi ei ole teda kastetud ning lisatoitaineid ta ei saanud. Hämmastav on ka see, et kuigi kogu põhuhunnik toitis terve suve Hispaania teetigusid, siis ükski teetigu meie kõrvitsataime ei tahtnud ega puutunud. Lisaks suurele 44 kg kõrvitsale oli taime küljes veel mitmeid väiksemaid punne, mille edasi kasvamist jälgime ja loodame, et öökülmad neid veel ära ei võta. Kõrvitsa jagasime kuueks, nii sai iga rühm omale kõrvitsalõigu, millest kokkamist proovida. Valmisid kõrvitsamoos-, kook-, küpsised-, sai-, supp ja pirukas. Mõned seemned panime ka tulevaks aastaks ootele.
Lisaks toimus kogu sügisperioodi meil majas ka kõrvitsate kogumise kampaania, mille raames annetasime kõrvitsaid ja muid köögivilju Tallinna Loomaaiale.
Muusikapäeva raames külastasid lasteaeda Tabasalu Muusika- ja Kusntikooli muusikaosakonna õpilased. Ette kanti lood kitarril, klaveril, akordionil ja plokkflöödil.
Õpetajate päeva raames külastasid meie õpetajad Tallinna Loomaaeda koos Mati Kaalu juhendamisega. Jlutasime läbi loomaaia õhtusel ajal, kui loomad olid aktiivsemad ja nägime ning kuulsime nii mõnegi huvitava looma kohta infot. Maiustasime valla toodud tordiga ning osalesime vallavanema vastuvõtul, kus jagati tunnustusi.
Sügisene inspiratsioon jõudis Pangapealse Lasteaeda. Koostöös peredega loodi igasse rühma sügisandide näitus, mis pani proovile perede loovuse ja nutikuse.
Leivapäeva tähistamiseks sai lasteaeda loodud leivakeskus, kus oli võimalik tutvuda toorainega, millest leiba tehakse. Vilja teekonnaga jahuks ning leiva teekonnaga jahust-leivaks. Katsetasime kolme erinevat leiva küpsetamise viisi, maitsesime erinevaid leibu ning valisime oma parima ja sõime hommikuks, lõunaks ja õhtuks palju leiba.
Loodusklasside päeval liiguvad kõik meie maja lapsed lasteaiast välja õppima. Sel korral külastati Keila-Juga, metsa, vabaõhumuuseumi ja lasteaia ümbrust. Hilisemal teadmiste laadal tutvustatakse teistele, mida loodusklasside päeval kogeti ja õpiti.
Õiglane kaubandus ei ole laste seas veel kuigi populaarne teema ning teadlikkus sellest on väike. Meie pöörame sellele teadlikult tähelepanu, sest õiglane kaubandus ei saa olla vaid ühekordne teema. Alustasime Fairtrade’i märgise tutvustamisest – uurisime, millistel toodetel seda näeb ja vaatasime infomultikat banaani teekonnast. Lapsed said aru, et rõõmsat banaani on poest osta hoopis teine tunne. Perede poolt toodud pakendid leidsid poeletil oma koha ja poemäng läks lahti. Juba teame, et kui valid õiglase kaubanduse märgisega toote, toetad tootjaid, kes saavad oma töö eest õiglase tasu ja hoolitsevad keskkonna eest. Õiglase kaubanduse kuu lõpetasime rännates. Polina Tšerkassova muusikalised muinasjutud viisid meid Aafrika kakaopõldudele ja Lõuna-Ameerika banaanipuude alla — sinna, kus kõik algab.
Rahvusvahelisel õuesõppepäeval läksime kogu lasteaiaga õue õppima. Iga rühm oli loonud punkti, kus toimetada ning tegevusi leidus palju erinevaid. Oli meisterdamist, tunnetamist, joogat, aga ka seiklemist. Kogu tegevuse vältel saatis meid päike ja mõnus sügisilm.
Isadepäeva tähistamiseks kutsusime kõik lasteaia isad saali akrojoogasse. Koos lastega veedeti alguses saalis mõnus joogatund, kus sai katsetada mitmeid trikke ning peale joogat sai iga rühm tähistada isadepäeva veel rühmaruumis tubase pikniku ja ühiselt koos veedetud ajaga.
Mardi- ja kadripäeva tähistamine on meie lasteaias au sees hoolimata uute pühade lisandumisest. Igal aastal rühmad neid oma tegemistes kajastavad ja traditsioonilised kostüümid ning laualud ka meedle tuletavad. Sel aastal jõuti kadripäeva kavaga külla ka Tabasalu Pihlakodu eakatele.
ÜRO teaduse ja arengupäeva tähistamiseks kerkisid Pangapealse Lasteaeda neli huvitavat ja põnevat teaduspesa - heinamaa, putukamaa, metsamaa ja ilmajaam, kus sai uurida, toimetada, arutada ja mõtiskleda.
Sallivuspäeval asetasime laste värvilised käejäljed ühiselt SALLIVUSPUUle, kuhu igaüks lisas oma hea soovi. Vaatasime muusikalist muinasjuttu “Edev koerapoiss”, mis tuletas meelde, et tõeline sõprus sünnib siis, kui võtame üksteist vastu just sellisena, nagu oleme.
Lõpuks tegime väikese salli-teema arutelu: erinevus rikastab, mitte ei lahuta.
Uudishimupäeva tähistamiseks tutvusime uue huvitava väljapanekuga uudishimukeskuses - Mesilased. Uurida ja uudistada on seal palju ja lastel on võimalus interaktiivsel näitusel ise nuusutada, katsuda ja katsetada meega seonduvat.
Harku valla Laste Ühendkogu teine hooaeg algas esimese kogunemisega Vääna raamatukogus. Teemaks -Igal lapsel on õigus raamatule, õigus lugemisele ja õigus avastada maailma läbi lugude. Koos lasteaia direktori Kairi ja arendusjuhi Hannelaga uuris ühendkogu raamatuid, otsisid läbi lugude, millised õigused lastel on.
“Mul on õigus magada.”
“Mul on õigus lõbutseda.”
“Mul on õigus kosmosesse mõelda ja unistada.”
“Mul on õigus õppida.”
“Mul on õigus veeta aega oma perega.”
“Mul on õigus mängida.”
“Mul on õigus olla nunnu.”
Tutvusime raamatukogusüsteemiga, mis aitab lastel raamatuid veel lihtsamalt ja turvalisemalt leida.
Mälumängule Mõttelind tulid kokku head sõbrad lähedalt ja kaugelt. Traaditsiooniliselt kutsus öökull jälle mõtisklema ja võistlema oma teadmistega. Mõttelinnul osalevad koolieelikute rühmad meie lasteaiast, Vääna-Jõesuu Lasteaiast, Rannamõisa Lasteaiast ja Keila lasteaiast Rukkilill. Sel korral viis Mõttelinnu karika koju Keila lasteaed Rukkilill.
Sel aastal toimus meie majas neljas Töörõõmu konverents - "Töörõõmu tööriistakohver". Töökohvrisse lipsasid avalik esinemine- Inga Lunge, FOMO- Jaanika Reinmann, kehakeel- Ülli Kukumägi, zogan- Cadrin Lokotar, visuaal- Kati Orav, liikumisnipid- Siim Tõnisson, energiaröövlid- Evelyn Soidla. Üllatuskülalisena jagas meile oma mõtteid Rahakratt.
Jõuluootuses tähistasime kogu lasteaiaga igat adventi esmaspäeviti. Iga nädalaga muutus lasteaia keskkond jõulusemaks ja hubasemaks, rühmade aknad said kaunistatud, rühmadesse ilmusid kuused, ehted. Saal oli kaunistatud tuledega ja kuusega, et jõulumeeleolus olla. Advendihommikud tõid meid kokku ühiselt koos advendi tähendust mõtestama ning ühiselt koos lasteaiaperega koos aega veetma.
Ühel reede hommikul külastas meid Eve Tobias, kes rääkis meile elust loomade varjupaigas. Kuidas loomad sinna satuvad ja mis tegevusi seal tehakse enne uude koju minekut. Kuidas loomade varjupaigast looma endale saada ja mida selle juures arvestada. Oli huvitav ja silmi avav hommikupoolik.
Jõulude tähistamine sel aastal toimus veidi teisiti. Hommikul külastas kõikide rühmade muusikatundi üllatuseks jõuluvana, kes koos lastega laulis, tantsis ja hiljem ka kinke jagas. Sel aastal tõi jõuluvana kõikidele lastele Päkapiku võlukrõpsud, mis lastes suurt elevust tekitasid. "Kas me muutume ka päkapikkudeks või saame neid süües nende võluvõimed?" olid laste peamised küsimused. Õhtul muutus lasteaia ringgalerii ja saal kohvik-kontserdi paigaks. Koos vanematega katsime kohvikuletid hea ja paremaga ning avasime õdusa filminurga, õnneloosi ja loovtöö "Minu imeline aasta 2026" mida kogu õhtu jooksul said kõik külalised ja lapsed täiendada. Kontserdil kõlasid kõikide rühmade esituses laulud ja luuletused, mida koos vanematega ühiselt saime nautida.
Juba 11. korda kogusime lasteaiaga annetusi Tallinna Loomade Varjupaigale. Eelnevalt arutles meie abiõpetaja lastega selle üle, mida loomad vajavad, mis on neile oluline. Meid külastas endine Tallinna Loomade Varjupaiga juhataja Eve Tobias, kes jagas meile kuidas loomad varjupaika satuvad, mis seal tehakse ja kuidas looma varjupaigast koju saab võtta ning mida siis arvestama peaks. Annetustega kogusime kokku palju tekke, toitu, mänguasju ja pesuvahendeid, mis koos lastega sai kohale viidud enne jõulupühi.