Meie eesmärgid digipöörde lõpuks:

IT tegevusplaan on vaja selleks, et tagada Tallinna Humanitaargümnaasiumi infotehnoloogilise infrastruktuuri jätkusuutlik areng eelkõige e-õppe vajadustest lähtudes ning muuta e-õpe igapäevase koolitöö loomulikuks osaks, kujundades õpetajates positiivset suhtumist. Põhikooli riiklikust õppekavast võime lugeda, et õpilane peab suutma kasutada uuenevat digitehnoloogiat toimetulekuks kiiresti muutuvas ühiskonnas nii õppimisel, kodanikuna tegutsedes kui ka kogukondades suheldes. Leida ja säilitada digivahendite abil infot ning hinnata selle asjakohasust ja usaldusväärsust. Osaleda digitaalses sisuloomes, sh tekstide, piltide, multimeediumide loomisel ja kasutamisel. Kasutada probleemilahenduseks sobivaid digivahendeid ja võtteid, suhelda ja teha koostööd erinevates digikeskkondades, olla teadlik digikeskkonna ohtudest ning osata kaitsta oma privaatsust, isikuandmeid ja digitaalset identiteeti; järgida digikeskkonnas samu moraali- ja väärtuspõhimõtteid nagu igapäevaelus.

Kuidas? Selleks, et edukalt täita õppekavaga seatud ülesanded on esmalt vaja välja arendada digitaristu, mida saab õpetaja kasutada igapäevases õppetöös.

• Tallinna Humanitaargümnaasiumi õpetajad omavad positiivset hoiakut digitegevuste integreerimiseks oma igapäevasesse õppetöösse.
• Kõikide õpetajate digipädevuste tase on tõusnud (lähtuvalt õpetajate haridustehnoloogiliste pädevuste hindamismudelist).
• Õpilane on teadlik digitehnoloogia harivate võimaluste kasutamisest.
• Lapsevanem mõistab digipädevuse rolli õpilase üldises arengus ja õpitegevuses, selle vajalikkust kaasaegses ühiskonnas edukaks tegutsemiseks.
• Tallinna Humanitaargümnaasiumi digitaristu on kaasaegne, igapäevases õppetöös kasutatakse digiseadmeid, multimeediavahendeid.
• Koolil on 2 tipptehnoloogial põhinevat nutiklass+robootika- ja tehnoloogiaklass.
• Erinevate õppevormide (e-õpe, õppekäigud, uurimuslik õpe, veebinarid jne) rakendamiseks vajalike ressursside planeerimine ainekavades ja kooli eelarves.
• Rakendada õppimisel ja õpetamisel kaasaegset digitehnoloogiat ja parandada õpetajate, kooli töötajate ja õpilaste digioskusi ning tagada ligipääs kaasaegsele digitaristule.

E-õppe rakendamisega alustamine:

● Kehtestatud on e-õppetegevuskava ja läbi on viidud õpetajate digipädevuste kaardistamine ning kooli digiküpsuse hindamine (digipeegel).

● Korraldatud on koolisiseseid e-õppe koolitusi.

● Õpetajatele on tutvustatud õpetajate digipädevuste hindamise standardit ja enesehindamismaatriksit.

● Õpetajatele on tutvustatud õppijate digipädevuste standardit ja hindamismudelit.

● Digipädevuse kui üldpädevuse õpetamise plaani väljatöötamine meeskonnatööna põhikoolile ja gümnaasiumile (õpetajad lepivad kokku, kes milliseid digioskusi õpetab).

● Kaasaegse ning uuendusliku õppevara soetamine.

● Koolil on kaasaegne digitaristu.

● Ainevaldkondades on kasutusele võetud digilahenduste õppeprotsessi kasutamise juhised.

● Uuenduslike tegevuste toetamine digilahenduste lõimimiseks õppesse ja õppekavasse.

● Õpetajate digipädevuse arendamine ja haridustehnoloogilise toe tagamine.

● E-hindamise metoodika arendamine ja rakendamine.

● Kogu kooli olemasoleva digitaristu väljavahetamine.

● Koolil on olemas vajalik tarkvara (Adobe Connect Meetings vms) sünkroonõppe ja veebinaride korraldamiseks.

Soovime, et 2018. aastaks oleks kõikidel õpetajatel ja kooli õppetööd toetava personali käsutuses (sh. tugisüsteemi töötajatel) uued sülearvutid, kuna sülearvutid on kõige parema mobiilsusega. Sülearvuti võimaldab tööd praktiliselt kõikjal, sh ka õuesõppel. Selleks kasutame õpetaja töökohal ehk klassis seadet „dokkˇi“, mille külge saab hõlpsasti ja mugavalt ühendada erinevad tööks vajalikud lisad. Seega näiteks sellised lisaseadmed nagu hiir, klaviatuur, teine monitor, printer, skänner, akulaadija, võrgujuhe vms, mida võib arvutiga tööks vaja minna, ühendataksegi doki mitte arvutiga. Seejärel arvutit ennast dokiga ühendades ühenduvad arvutiga ka kõik eelpool nimetatud lisaseadmed. Nii muutub arvuti dokki ühendades sisuliselt lauaarvutiks.

Tavaarvuti on sobiv õpetaja töökohana, kus mobiilsust ei vajata või ei ole selle pakkumine võimalik. Selleks saame kasutada olemasolevaid vanemaid arvuteid.

Õpetaja töökoht võiks olla varustatud eelistatult mobiilsust võimaldava arvutiga, mida on võimalik kasutada õppematerjalide ettevalmistamisel ka väljaspool kooli. Õpetaja töö on üldjuhul liikuva iseloomuga. Kasutusel on erinevad metoodikad, mis nõuavad tehnoloogia kasutamist paindlikul moel. Arvestama peab, et õpetaja teeb olulise osa oma tööst väljaspool ainetunde ning tegeleb ainetundide ettevalmistamisega.

Statsionaarsete õpetajate töökohtade korral on mõistlik kasutada kaabeldatud võrguühendust, mis tagab stabiilsema ühenduse ja võimsusvaru mahukate multimeedia failide mängimisel.

Arvutites peaks kasutama Windows ja MS Office tarkvara lisaks Libre Officile. Kõik arvutid peavad olema ühendatud kooli sisevõrku, mille kaudu on kättesaadavad Internet ja failiserveri teenused.

Koolile on vaja vähemalt 60 tahvelarvutit, mida saavad õpilased kasutada digiõppena ja õpetajad oma tundides kasutada.