Õppematerjal ja -ülesanne

SISSEJUHATUS

Igapäevase söömise eesmärk on hoida aktiivne eluvõime ja kindlustada hea emotsionaalne toonus.  Selle tagab  tasakaalustatud, mitmekesine, mõõdukas ja vajadusi arvestav toitumine.  Hästi koostatud eine korral püsib täis kõht järgmise söögikorrani. 

Tervisliku suurköögieine kokkupanemiseks on vaja: 

1. Tunda  suurkööki sobilikke toite 

2. Teada einekorra koostamise kuldreeglit

3. Teada einekorra planeerimise meetodit

TEEMAGA SEOTUD MÕISTED 

Toidurühmad ehk roarühmad on nt salatid, võileivad, supid, praed, pastaroad, vormitoidud jne.

Toidukäigud ehk roakäigud on eelroad (külmad ja kuumad eelroad), pearoad (kalast, lihast, köögiviljadest) ja magustoidud.

Kahekäigulise einekorra tavapärased kombinatsioonid on:

• eelroog ja pearoog

• pearoog ja magustoit

Eelroogadeks suurköökides on tavaliselt kuumad või külmad salatid, munatoidud ja supid (peamiselt püreesupid).

Pearoogadeks on praed või pearoasupid.

Magustoitudeks suurköökides on puuviljasalatid, magusad supid, kissellid, tarretised, keedetud ja toorvahud, kreemid ning vormiroad. Harvem on soojad magustoidud nt pannkoogid.

3. EINEKORRA PLANEERIMINE

Einekorra planeerimist alustatakse valgulise tooraine valikust. Seejärel valitakse pearoa kuumtöötlemismeetod: aurutamine, keetmine, hautamine, küpsetamine või praadimine. Harvem grillimine, vokkimine.  Siis järgneb põhilisandi ja  köögiviljade valik. Köögivilju peab soovituste alusel ühes einekorras olema vähemalt 3 erinevat. Viimasena valitakse magustoit. Magustoidu valik sõltub pearoa kaloraažist ja kuumtöötlusmeetodist. Rammusale pearoale valitakse juurde kerge magustoit ja lahjema pearoa korral võib magustoit olla kaloririkkam. Samuti pearoa supile ei sobi järgnema magus supp või kissell.

Kuna Eestis on tavaks juua piima või keefiri roa kõrvale, siis selle arvelt võib planeeringus piimatoote osa ära jääda. Juhul aga, kui inimesed piimatooteid ei saa või ei soovi juua, siis piimatoode peab tasakaalustatud menüüs olema esindatud nt juustuna.