Embedded Files
Litosfäär koosneb väga paljudest keemilistest elementidest. Levinumate kivimite koostisosadeks on räni (Si) ja hapnik (O).
Mineraal - looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, mis esineb iseloomuliku kuju ja kindla struktuuriga kristallina.
Mineraal - looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, mis esineb iseloomuliku kuju ja kindla struktuuriga kristallina.
Maalt on leitud umbes 4500 liiki mineraale. Mineraalid tekivad looduses aine tahkestumise ehk kristalliseerumise teel gaasidest ja vedelikest.
Kõige kõvem mineraal on teemant ja väga pehme grafiit. Mõlemad koosnevad süsiniku aatomitest, olles erineva kristallistruktuuri, välimuse ja omadustega.
Pildi allikas: https://www.flickr.com/photos/jsjgeology/53285256708
Grafiidi kristallivõres paiknevad süsiniku aatomid kihtidena ja on omavahel nõrgalt ühendatud.
Pildi allikas: https://picryl.com/media/glass-piece-broken-c751f8
Teemandi kristallvõres on süsiniku aatomid seotud tugevate kovalentsete keemiliste sidemetega (ühine elektronpaar aatomite vahel) kolmemõõtmelisse võrku.
Mineraalide ümberkristalliseerumine - kõrge temperatuuri ja rõhuga tingimustes (rõhk üle 50 000 atmosfääri ja temperatuur üle 1000 C ) kristalliseerub grafiit vahevöös ümber teemandiks.
Kivimid on geoloogilistes protsessides tekkinud kindla koostisega kompaktsed mineraalide kogumid.
Kivimid on geoloogilistes protsessides tekkinud kindla koostisega kompaktsed mineraalide kogumid.
Valdav osa kivimitest koosneb mitmest mineraalist, harvem ühe mineraali kristallidest.
Maakoores levinuimad kivimid on graniit ja basalt, maapinnal settekivimid.
GRANIIT - magmast kristalliseerunud punavärviline kaaliumpäevakivirikas kivim. Täiskristalne, heledavärviline, sõltuvalt päevakivide värvusest halli, punaka või roosaka varjundiga. Graniite liigitatakse mitmel moel nii kristallide suuruse kui ka iseloomuliku või kivimis sisalduvate mineraalide alusel. Graniit koosneb punaka kaaliumpäevakivi, valkja naatrium- ja kaltsiumpäevakivi, halli kvartsi ning vähestest musta vilgu ehk biotiidi kristallidest.
Graniit on Eestis üheks kõige levinumaks kivimtüübiks nii kristalses aluskorras kui ka rändkivide seas (ligi 80% rändkividest on graniidid). Graniit on looduses laialt levinud süvakivim, kohati leidub teda laialdaselt maakoores. Kilpidel paljandub graniit tihti maapinnal.
Rabakivi (graniidi erim)
Rabakivi nimetus tuleneb kivimi rabedusest ja tavalise graniidiga võrreldes suhteliselt kergest murendatavusest.
BASALT - peeneteraline kuni klaasjas harilikult musta värvi vulkaaniline kivim. On tardunud ränivaesest magmast. Ookeanilise maakoore tüüpiline kivim levinuim kivim maakoore ülaosas.
KONTROLLI TEADMISI
KONTROLLI TEADMISI
Page updated
Report abuse