Jätka haridusteed Hiiumaa Gümnaasiumi kaugõppes!
Võtame vastu õpilasi 7. - 12. klassini mittestatsionaarsesse õppesse kogu õppeaasta jooksul.
Õppetöö toimub Suuremõisa lossis kord nädalas
esmaspäeviti kell 8:15 - 17:05.
Kooli astumiseks esita dokumendid kooli kanseleisse või saada need digiataalselt aadressil kantselei@hiig.edu.ee
isikut tõendav dokument (pass või ID kaart);
haridust tõendav dokument (tunnistus, hinneteleht jne);
2 passipilti ja avaldus (täidetakse kohapeal või digitaalselt allkirjastatud).
Pühapärva, 5. juuni 2022, hommikul suundusime Kassari saarele. Plaan oli minna Vaemla parki ja Kassaris külastada kirjanikega seotud kohti. Eesti keel eõpetaja Anu Hülg jagas õpilastele ülesanded, tutvuda ühe või mitme kirjaniku eluloo ja kirjandusega ja seda tutvustada kogu rühmaga. Puudujate ülesanded tuli täita õpetajatel.
Alustasime Vaemla mõisapargist kus on mälestuskivi Johann Kölerile. Õpetaja Loopalu andis ülevaate Köleri elust ja loomingust.
1863.-1864. aastal külastas Johann Köler Hiiumaad, peatus Vaemla mõisas mõisaomaniku Karl Jakob Rudolf von Gerneti kutsel. Kunstnik tegi siin viibides visandeid mitmetele maalidele, “Hiiu naised kaevul”, “Hiiu talumees kirvega”, “Õnnistav Kristus” või "Tulge minu juurde" Teada on, et Kristuse modelliks oli kunstnikule Hiiumaa talupoeg Villem Tamm.
Vaemla mõisas on sündinud ja kasvanud helilooja, koorjuht ja muusikapedagoog Ado Velmet.
Vaemla mõisa ajaloost ja pargist andis ülevaate Rasmus.
Kassari kabeli ajaloost andis ülevaate õpetaja Anu Hülg. Ta tutvustas ka Maria Underi ja Debora Vaarandist elulugu, kirjandust ja rääkis nende sidemetest Kassariga.
Õpilane Urmas Härma tutvustas kirjanikku Vjatšeslav Ivanovitš Palmani, kelle teos "Ersoti kraater" ilmus eesti keeles 1960 aastal. Kirjaniku vanemad pärinesid Kassarist. Tema isa Juhan Bollmann võeti 1877 tsaariarmeesse ja nimi muutus Ivan Palmaniks. Isa langes punaarmee ridades aga perekond jäi Venemaale.
Saime teada et Maria Underi ja Vjatšeslav Palmani vanaisa ja vanaema olid õde- venda.
Aino ja Oskar Kalda maja juures andis Rasmus ülevaate nende eluloost ja loomingust, samuti rääkis ta Ott Arderist. Kassaris oli nende suvekodu, algselt nad suvitasid seal, aga hiljem ostsid oma suvekoduks.
Parimad ajad Aino Kalda elus on seotud Kassariga, seal kirjutas ta Reigi õpetaja", "Hundimõrsja" ja "Püha jõe kättemaks"
Praegu kuulub maja Arderite suguvõsale, kes 1960. aastast seal suvitavad.
Kassaris suvitasid Silvia Rannamaa ja Harald Suislepp. Aino ja Oskar Kalda maja juurest jalutasime mööda metsateed edasi ja vaatasime nende suvemaja. Ülevaate nende elust ja tegevusest andsid Anni ja Mait.
Rannamaa loomingust teatakse "Kadrit" ja selle järgi tehtud filmi "Naerata ometi"
Kassari mõisas rääkis Simon Pansost ja tema tegemistest Kassaris. Õpetaja täiendas tema juttu värvikate näidetega ja rääkis veel lisaks suvehiidlastest, need olid Ellen Niit, Jaan Gross, Ernst Enno.
Kassari on seotud väga paljude loominguliste inimestega.
Tegime kokkuvõtte päevast ja lõpetasime ühise lõunasöögiga.
Infotund "Täiskasvanute tagasitoomine tasemeõppesse"
Kava:
10:30 Kogunemine ja tervituskohv
11:00 Hiiumaa Gümnaasiumi ja Hiiumaa Ametikooli direktori tervitus
11:10 Õppimisvõimalused täiskasvanuna Hiiumaa riigikoolides
11:30 Kokkuvõte ESFi poolt rahastatud projektidest Hiiumaa Gümnaasiumis
12:00 Kutsevaliku õppekava rakendamine koostöös Hiiumaa ametikooliga
12:30 Kuidas kaasata madalama motiveeritusega inimesi?
13:00 Lõunasöök
Õpilased, õpetajad ja külalised kogunesid Suuremõisa lossi ülemisse saali. Infotund oli mõeldus info jagamiseks mittestatsionaarse õppe õpilastele, kutsutud olid ka Hiiumaa koolide direktorid, sotsiaaltöötajad ja valla haridusega ja sotsiaaltöööga seotud inimesed.
Kahel Hiiumaa riigikoolil on ühine direktor, ta tervitas kohaletulnuid ja andis lühikese ülevaate Hiiumaa riigikoolides õppimise võimalustest. Ta kutsus mittestatsiomaarse õppe õpilasi õppima ka ametikooli.
Põhjalikuma ülevaate Hiiumaa Ametikooli õppekavadest andis Pille Kaups. Sügisel pidi avatama Kutsevaliku aasta pooleaastane kursus. Ametikool palus reklaami tegemiseks mittestatsionaarse õppe õpilast, kes oli sellega nõus. Õpe oli sobilik neile kes ei tea mida edasi õppida, samuti on sobilik mittestatsionaarse õppe õpilastele kes ei käi tööl.
Projektist "Jätka õpinguid" tegi ülevaate Külli Jesmin. Ta rääkis tehtust ja veel tulevatest tegevustest. Plaanis oli lõpetada projekt Kassari kirjanduslikel radadel.
Lõpuks oli ühine vestlusrin, arutleti kuidas kaasata õppima madala motiveeritusega inimesi. Vastus jäi saamata. Arvati et motivatsioon peab omal olema aga hea on kui sõprade toetus.Lõunalauas läks arutelu edasi.
Tallinnas läksime kokkulepitud ajaks Paksu Margareeta muuseum-külastuskeskusesse. Meie giidiks oli hiidlasest meremuuseumi teadur Teele Saar. Ta andis ülevaate hoone ajaloost. Hoonet on mitu korda ümber ehitatud, nägime vanade müüride varemeid .
Muuseumis nägime kõige vanema kaubalaeva vrakki ja selle juurest leitud esemeid.
Kohtume kell 9:00 Kärdlas Pikas Majas.
10:30 sõidame Suuremõisa
11:00- 13:40 tunnid
14:00 -16:00 Infotund koos jõululõunaga Padakonnas
20. detsembri hommikul kogunesime kell 9:00 Kärdlas Pikas Majas. Muuseumis võttis meid vastu teadusdirektor Helgi Põllo.
Pikk Maja on Hiiumaa Muuseumi peamaja 2014 aasta 1. novembrist. Maja on ehitatud 1830-1840 aastatel ja kuulus Kärdla kalevivabriku direktoritele. Vabrik hävis Teises Maailmasõjas. Nõukogude ajal asusid selles majas erinevad riigiasutused.
27. augustil 2021 kell 18:00 infotund Roograhu sadamas
3.-4. septembril 2021 õppe- ja karjäärireis Pärnusse ja Haapsallu
Vaata suuniseid õppeaastaks
3. septembri hommikul algas sõit mandrile. Meie esimeseks peatuskohaks oli Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool. Koolis võttis meid vastu direktor (Enn Roosi) ja õppedirektor Evelin Tamm näitas õppehooneid, tutvustas erialasid. Huvi pakkuvateks erialadeks olid sepatöö, autodiagnostika ja -maalritööd ning kondiitri eriala.
Järgmiseks külastuskohaks oli Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž. Meid võttis vastu turundusspetsialist Sandra Peegel, ta tutvustati meile kooli ajalugu, näitas auditooriume ja tutvustas erialasid.
Seejärel läksime hotelli ja valmistusime teatrisse minekuks. Vaatasime Endla teatris etendust "Arktilised mängud" mille on kirjutanud Leea ja Klaus Klemolal. Etendusel saime naerda ja pani ka mõtlema.
Hommikul läksime Baltikumi ühte moodsamasse ajaloomuuseumisse, Pärnu Muuseumisse. Giid rääkis huvitavalt Pärnu ajaloost ja arengust.
Lisaks püsiväljapanekule on muuseumis ajutiste näituste saal, kus oli näitus viimase 150 aasta kuurordimoest.
Peale Pärnu muuseumi külastust alustasime tagasiteed kodu poole. Enne praamile minekut käisime Haapsalu Linnuse muuseumis.
Giid andis ülevaate Haapsalu ajaloolisest kujunemisest. Linnus on hiljuti restaureeritud ja giid rääkis väga huvitavalt.
14. juuni hommikul kogunesime Tuuru majja, kohtusime Hiiumaa Arenduskeskuse juhataja Liis Remmeliga, kes andis ülevaate majas toimuvast.
Hiiumaa Arenduskeskus kuulub Maakondlike Arenduskeskuste võrgustikku, kokku on seal 15 keskust. Arenduskeskustes pakutakse ettevõtlusalast nõustamisteenust mis on suunatud ettevõtluse kasvu ja leviku suurendamiseks. Samuti on võimalik saada projektide kirjutamiseks konsultatsioone ja nõuandeid.
Hiiumaa arenduskeskuses toimuvad samuti koolitused.
Järgmiseks sihtpunktiks oli Kärdla Lennujaam. Seal ootas meid Allar Mäll. Saime ülevaate lennujaama ajaloost ja tänapäeva võimalustest.
1932. aastal pöördus Kärdla alevivalitsus teedeministeeriumi poole palvega regulaarse lennuliikluse sisseseadmiseks Tallinna ja Hiiumaa vahel. Hiiu saar oli talviti kehvade ilmade tõttu muust maailmast isoleeritud, kohati puudus laevaühendus. Teedeministeerium ei täitnud palvet maandumisraja puudumise tõttu.
Regulaarse lennukiühenduse sai saar alles 1945. aasta juulikuus. Esimene liinilennuk maandus Putkaste lähistel ja esialgu vedas lennuk ainult posti.
1964. aastast asub lennujaam Hiiessaares.
Lennujaamast sõitsime edasi Käina Elamuskeskusesse Tuuletorn.
Giid andis ülevaate elamuskeskusest, ta tutvustas Tuuletorni ja ütles et seda võib võtta kui muuseumit, teaduskeskust või siis laste mängumaailm, väga populaarne on ronimissein.
Alumisel korrusel saab näha Hiiumaa veealust maailma, teisel korrusel nägime hiidlaste eluolu, lood saare elust, argi- ja pühapäevast, köögist, poest ja saunalavalt. Õppisime juurde hiiukeelseid sõnu.
Kolmandal korrusel tuleb on võimalus aeg maha võtta ja puhata. Hiiumaa tundest räägivad saarega seotud heliloojad, näitlejad, sportlased ja teised gurud. Võrkkiiges lesides saab vaadata Hiiumaa loodust. Seintelt võib lugeda Paul-Eerik Rummo, Ernst Enno, Ave Alavainu ja teiste armastatud poeetide ning poetesside Hiiumaast inspireeritud luuletusi. Neljandal korrusel on taevane Hiiumaa. Siin saavad lapsed hüpata ja ronida järgmisele korrusele. Avastamiseks on Tahkuna tuletorn ja ilmastikunähtused. Viimasele korrusele viib keerdtrepp ja ja sealt on ilus vaade Käinale ja Käina lahele.
Kella kolmeks jõudsime Suuremõisa lossi, meie koolimajja. Pandeemia tõttu ei olnud me märtsikuust alates seal käinud, tunnid toimusid veebis ja konsultatsioonid toimusid Hiiumaa gümnaasiumis. Lõpuklasside eksamid toimusid samuti Kärdlas-
Restos Padakonn lõunastasime ja lõpetasime kooliaasta. Kutsutus olid lisaks õpilastele ka õpetajad ja juhtkond.
Tegime kokkuvõtte õppeaastast, jagasime tunnistusi, kiitsime tublisid ja tegime uueks õppeaastaks plaane. Õpilased tänasid õpetajaid. Kõigi arvamus oli, et kontaktõpe on vajalik.
Peale maitsvat lõunat saime läksime Hiiumaa Ametikooli aeda. Juhtõpetaja ja aednik Merje Suitsu tutvustas Hiiumaa Ametikooli erialasid ning kutsus õppima. Tegime ringkäigu kooli aias, käisime uues kasvuhoones. Saime endale soetada taimi ja annetusega toetada ametikooli arengut.
2020. aasta sügisel asus Hiiumaa Gümnaasiumi mittestatsionaarselt õppima 16 õpilast. 2020/2021. õppeaastal avasime ka 8. klassi. Tänavu kevadel lõpetas kaugõppes 12. klassi neli õpilast, üks neist neljade ja viitega, põhikooli tunnistuse sai üks lõpetaja.
Mida arvavad koolist lõpetajad?
Karoliine: Olen väga rahul, et otsustasin Hiiumaa Gümnaasiumis sooritada riigieksamid, mis aastaid tagasi tegemata jäid. Alguses olid kahetised tunded, kas tunda piinlikkust või olla uhke, et jälle ree peale sain. Tegelikult ei ole üldse põhjust piinlikkust tunda, elu teinekord lihtsalt läheb teistmoodi, oluline on, et saaksid edasi minna. See on nii tore, et Hiiumaa Gümnaasiumis on mittestatsionaarne õpe. Kooli õpetajad on väga mõistvad ja toetavad. Kindlasti leiad uued sõbrad, kellega koos see teekond läbida. Ma olen väga tänulik oma klassiõdedele, kellega sai muresid ja rõõme jagada. Viiruse tõttu kahjuks koolis kohapeal palju käia ei saanud, kuid kevadel, kui piiranguid leevendati, tegime siiski väljasõidu Hiiumaa ettevõtetesse. See oli tõeliselt põnev üritus, teada sai palju uut! Täiskasvanuna oskad taolistest ettevõtmistest ammutada palju rohkem. Ka koolipingis istudes saad aru, et ei õpi kellegi teise jaoks. Innustan kõiki, kellel on haridustee pooleli jäänud, seda Hiiumaa Gümnaasiumis jätkama. Sind ootavad ees toredad õpetajad ja meeldejääv seiklus, mida terve elu mäletada!
Monika: Olen väga tänulik, et Hiiumaal on võimalik lõpetada pooleli jäänud koolitee. Mind tõukas tagant poeg Romet, kes läks kümnendasse klassi, ma ei saanud ju temast maha jääda. Sel aastal lõpetasime koos Hiiumaa Gümnaasiumi.
Kui rääkida õppimisest, siis muidugi on raske, müts maha nende inimeste ees, kes tulevad kooli väikeste laste ja töö kõrvalt. Muidugi oli ka minul raske, aga selle eest superkogemus ja äge seltskond. Õpetajad on toredad ja aitavad alati, kui oled hädas, aga abi küsida tuleb ikka endal. Proovikiviks sai meile muidugi pandeemia aeg, kui olime distantsõppel. Nägime õpetajaid ja klassikaaslasi vaid läbi ekraani. Õnneks enne eksameid võisime siiski kokku saada.
Kui kooli õppima asusin, sai kool rahastuse Euroopa Liidu projektist, mis on mõeldud keskhariduseta täiskasvanute tagasitoomiseks tasemeõppesse, tänu sellele saime teha huvitavaid väljasõite ning muuta õpetajate ja õpilaste kollektiivi ühtsemaks.
Kahjuks jäi sel õppeaastal planeeritud väljasõit mandrile ära, hea meelega oleksin tahtnud külastada ülikoole ja nendega lähemalt tutvuda. Eelmistel aastatel käisime ikka mandril nii kutse- kui ka ülikoole kaemas. Boonuseks saime külastada teatrit ja muuseume. Need olid nagu klassiekskursioonid, väga vahvad, nendest hakkan puudust tundma, ja muidugi ka õpetajatest. Ma sain endale ka kaks ägedat klassiõde, kellega loodetavasti jääme suhtlema. Saime ju need hirmsad eksamid koos üle elatud!
Tulge kindlasti õppima, kui kool on jäänud pooleli, see on uus kogemus, mis annab juurde enesekindlust ja pole üldsegi nii hull!
Mait: Kui koroonaviirus levis, vähenes mul töökoormus ja hakkasin mõtlema tulevikule. Kool oli jäänud pooleli ja abikaasa soovitusel otsustasin asuda õppima Hiiumaa Gümnaasiumi mittestatsionaarsesse õppesse. Esmaspäevane koolipäev sobis, poole aasta pärast jäin töötuks ja märtsikuust olime kõik distantsõppel. Õppisin koos lastega, kodu oli koolimajaks, probleemiks interneti kasutamine.
Õppetöö oli paindlik, vajadusel sai õpetajatega veebis kohtuda, esmaspäeviti enne tunde oli kõigiga videokohtumine. Õnneks piiranguid leevendati ja kooliaasta saime lõpetada ühise ringreisiga Hiiumaal. Reisi lõpp-punkt oli oma koolimajas, Suuremõisa lossis, Padakonna restos, kus mind üllatati aasta õppija tiitliga. Päeva lõpetas ringkäik Hiiumaa Ametikooli aias, sealt sain soetada endale mustasõstrataimi. Selgus, et aiast saabki taimi osta ja niimoodi aia arengut toetada.
Jätkan kindlasti õpinguid, see annab uusi võimalusi tööturul kandideerimiseks ja edasisteks õpinguteks. Väga paljudes töökohtades nõutakse keskharidust.