Sürrealismi kõrgaeg on I MS (1914-1918) ja II MS ( 1939-1945) vahelisel ajal

Mõistmaks sürrealismi moekunstis tuleb vaadelda temale iseloomulikku kunstis laiemalt.

Sürrealism tuli maailma kultuuripilti prantsuse ideoloogi ja kirjaniku Andre Bretoni eestvõttel, liikumise moodustasid sõjas ja ühiskonnas pettunud kunstiinimesed, keskusega Pariisis, kes soovisid purustada reaalsust surrealisme tähendab prantsuse keeles üleloomulikku reaalsust.

Laiem eesmärk oli lõpetada mõistuse, moraali ja loogika valitsusaeg, luua kunsti, mis ei vastaks moraali ega esteetika põhimõtet

Algselt tuginesid kunstnikud psühhoanalüüsi rajaja S. Freudi õpetusele, andes rohelise tule spontaansele, alateadlikule eneseväljendusele

• Mõistusevastased seosed ja abstraktsioonid

• Optilised petted, hallutsinatsioonid.

• Allegooria - näed üht, aga mõte on sügavam.

• Unenäolisus ja fantaasiarohkus

• Reaalsus seguneb ebareaalsusega

• Värvirohkus

• Alateadvuse otsingud

• Ei tunnista piire, ka mitte kunstiliikide vahel

Kunstimaalilmas peetakse kõige tuntumaks sürrealistiks Salvadore Dalid, kuid moemaailmas on julgeim sürrealist Elsa Schiaparelli, Itaalia päritolu moelooja.

Elsa Schiaparelli oli Dali kaasaegne ja nende koostöös sündis palju väljakutsuvaid, omas ajas avangardistlikke rõivaid.

Elsa Schiaparelli esimene, kes disaini ja kunsti vahe ebaoluliseks muutis. Ta oli ka esimene, kes ei peitnud rõivaste kinnitusdetaile ning lukkudest ja erikujulistest nööpidest sai oluline osa tema rõivadisainis.

• Kingakujulised kübarad

• Telefonikujulised käekotid

• Jõllitavad homaarid rõivastel