Alkoholiseadus

Jaemüük - müügiks pakkumine, müük või mis tahes võlaõigusliku lepingu sõlmimine või mis tahes õiguslikul alusel majandustegevuse raames kättesaadavaks tegemine või üleandmine tarbijale tarbijakaitseseaduse tähenduses.

Hulgikaubanduse, jaekaubanduse või toitlustamise tegevusalal tegutseva asutuse müügikohas ja selle juurde kuuluvas laos või muus kauba hoiuruumis on keelatud hoida või ladustada alkoholi sõltumata selle alkoholi hoidmise või ladustamise eesmärgist, kui selle tegevuskoha  majandustegevuse registri registreeringus puudub märge vastava alkoholi müügiõiguse kohta.  Ei kohaldata alkoholi suhtes, mida kasutatakse toorainena toidu valmistamisel, välja arvatud alkoholisegu valmistamisel.

Käitlemiseks lubatud alkohol

• Peab vastama kehtestatud nõuetele;

• olema kantud riiklikku alkoholiregistrisse;

• olema alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduses sätestatud juhtudel maksumärgistatud.

Alkoholi saatedokument 

Alkoholi hulgimüük ja eksport tuleb vormistada paberkandjal saatedokumendiga, mis võimaldab kaupa ja selle partiid identifitseerida. 

Saatedokumendile peab lisaks muudele õigusaktis sätestatud nõuetele olema kantud:

• alkoholi määratlus (liik, nimi, tootja, müügipakendi maht, etanoolisisaldus, tootjapoolne partii tähistus); 

• käideldava alkoholi registrikande number ja kuupäev, kui see alkohol on kantud riiklikku alkoholiregistrisse

Alkohoolse joogi jaemüük on lubatud vaid eelnevatele nõuetele vastav saatedokument.

Alkohoolse joogi müügihind:

• peab olema alkohoolse joogi jaemüügil avaldatud;

• ei ole lubatud avaldada selliselt, et tarbijale on samaaegselt nähtavad alkohoolse joogi algne ja uus müügihind.

Alkoholi jaemüük on lubatud:

• müügisaaliga müügikohas, mis on jaekaubandusega tegeleva kaupleja valduses ning kus pakutakse ja müüakse kaupa (edaspidi kauplus);

• toitlustusettevõttes;

• majutusettevõttes;

• etendusasutuse, rahvamaja või muuseumi ruumides või territooriumil;

• sõitjateveo teenuse osutamisel kasutatavas vee- või õhusõidukis;

• reisirongi restoranvagunis;

• müügikohtadest moodustuval marsruudil liikuvas kauba jaemüügiks kohandatud sõidukis; 

• avalikul üritusel;

• kutseõppeasutuse ruumides või territooriumil asuvas õppurite praktikakohana kasutatavas müügikohas tulenevalt õppeasutuse õppekavast; 

• algkooli, põhikooli, gümnaasiumi ja kutseõppeasu-tuse ruumides ning territooriumil,  kui seal toimub õppetöövälisel ajal täisealistele suunatud üritus; 

• e-kaubanduse korras ettevõtjale kuuluva kaupluse või toitlustusettevõtte kaudu, kui registri registreeringus on märge vastava alkohoolse joogi kohta .

Alkohoolse joogi jaemüük on keelatud:

• lasteasutustes (v.a…)

• tervishoiuteenuse osutaja; 

• hoolekandeasutus;

• kinnipidamisasutustes;

• kaitseväeosas;

• aktsiisilaos;

• sõitjateveo teenuse osutamisel kasutatavas mootorsõidukis;

• kandekaubandusena (jaemüük käest, kärust, käsikorvist, kandelaualt või -kastist);

• lastele suunatud ürituse toimumise paigas selle ürituse toimumise ajal. 

• müügisaalita müügikohas;

• joobnud olekus isikule;

• alaealisele;

• avalikus kohas v.a paigas, kus teostatakse alkohoolse joogi jaemüüki kohapeal tarbimiseks, kui alkohoolne jook on omandatud selles müügikohas.

Joobeseisundile viitavad tunnused

Sotsiaalministeeriumi määruse alusel on isiku võimalikule joobeseisundile viitavad tunnused:

•   isiku välimus;

•   aeglustunud reaktsioon;

•   häirunud kõne;

•   aja, isiku ja koha tajumise häired;

•   teadvuse seisund;

•   mäluhäired;

•   koordinatsioonihäired;

•   käitumishäired. 

Lisaks võib alkoholi tarvitamisest põhjustatud alkoholijoobe korral olla tunnuseks alkoholilõhn väljahingatavas õhus.

Joobeseisundile viitavate tunnuste tuvastamine

Joobeseisundile viitavate tunnuste esinemist saab kaupluse müüja tuvastada vaatluse alusel. Kaupluses tuleb arutada läbi, kuidas tegutseda, kui joobeseisundile viitavate tunnustega klient tahab osta alkohoolseid jooke, ning kuidas müüja saab kassasse vajaduse korral abi kutsuda.

Korrarikkumise või probleemolukorra puhul peab kassatöötajal olema võimalus kutsuda kohale abi.

Esmajoones peab müüja hoolitsema klientide ja omaenda turvalisuse eest.

Joobes inimesele alkoholi müügist keeldumine

Joobes inimesele alkoholi müügist keeldumine võib osutuda keeruliseks, allpool on toodud mõned abistavad laused, mida müüja olukorra selgitamiseks ja enese kehtestamiseks kasutada saab.

Alaealine ja alkohol

• Alaealisel on alkohoolse joogi tarbimine, omamine ja valdamine keelatud 

• Alkohoolset jooki ei tohi teadvalt võõrandada või üle anda isikule, kes võtab alkohoolse joogi vastu selle alaealisele pakkumise või üleandmise eesmärgil 

• Alaealist ei tohi rakendada töödel, mis on seotud alkoholi käitlemisega, välja arvatud ladustamisel või edasitoimetamisel kaubanduslikul eesmärgil, kui on tagatud, et alaealine puutub selle käigus kokku üksnes avamata pakendis alkoholiga.

Alkohoolsete jookide vahendamine, lubamatu üleandmine ja kuritarvitamine 

Alkohoolseid jooke ei tohi müüa, kui on põhjust kahelda, et neid vahendatakse või antakse üle isikutele, kellele neid kaupluses muidu ei tohi müüa (alla 18-aastased isikud, joobeseisundile viitavate tunnustega isikud). Alkohoolseid jooke ei tohi müüa näiteks järgmistel juhtudel: Kui on kahtlusi, et alkohoolseid jooke vahendatakse, peab müüja alati kliendilt küsima, kellele jaoks jooke ostetakse. Kui müüja kahtlustab, et neid jooke vahendatakse väljaspool kauplust, peab ta sellest teatama alati kaupluse juhatajale. Kaupluse juhataja informeerib juhtunust näiteks turvafirmat ning palub, et see sekkuks asjasse. 

Loe lisaks

Pood jäi alaealisele alkoholi müümisel viiendat korda järjest vahele