Hinnakujundus on osa vabast kaubandustegevusest, mis tähendab, et kauplejal on õigus otsustada, milliste hindadega ta tarbijatele kaupu või teenuseid müüb. Muu hulgas on kauplejal õigus otsustada, millised hinnad kehtivad uutele, kasutatud ja kahjustatud (pakendiga) kaupadele. Hinna avaldamise reeglid teenivad selguse huve ega piira kaupleja õigust määrata kaubale mis tahes hinda.
Hinnakujunduse aluseks on sisseostuhind, sellele lisatakse kaupluse juurdehindlus. Juurdehindlus sisaldab hankekulusud (nt kauba transport, ruumide rent, töötajate palgad, kommunaalkulud jne) ja kaupluse loodetavat kasumit. Enamasti ei ole juurdehindlusprotsent ühine kõikidel kaupadel (näiteks leival-saial on väiksem juurdehindlus kui maiustustel). Kõige viimasena pannakse juurde veel käibemaks (alates 01. jaanuarist 2024 on käibemaksumäär Eestis üldjuhul 22%).
Näide 1:
Kauba sisseostuhind on 42 eurot. Kaupluse juurdehindlus on 40%. Arvuta müügihind.
Sisseostuhind on tervik ehk protsentides väljendatuna 100%, kui lisame 40% juurdehindlust saame 140%, mis on kümnendmurruna väljendatuna 1,4.
Saadud koefitsenti korrutame sisseostuhinnaga: 42 * 1,4 = 58.80.
Saadud hinnale tuleb lisada ka veel käibemaks 22%: 58.80 * 1,22 = 71,736 ~ 71.75
Kui juurdehindlus on eraldi osadena välja toodud (kulud, kasum), lisatakse esmalt kulud ning siis kasumimarginaal ja lõpuks käibemaks. Erinevad kulud võib omavahel kokku liita.
Näide 2:
Ostetakse õunu hinnaga 0.60/kg. Transpordikulud on 11%, muud kulud 27% ja kasumimarginaal 20%. Leia müügihind.
Kulud kokku on 11% + 27% = 38%
Lisame sisseostuhinnale kulud 0,6 * 1,38 = 0,83
Lisame saadud hinnale loodetava kasumi 0,83 * 1,2 = 0,99
Lõpuks lisame käibemaksu 0,99 * 1,22 = 1,208 ~ 1.20
Et lõppsumma oleks võimalikult täpne ei ümardata vahepealseid tulemusi, vaid ainult lõppsumma, mida klient tasub.