Embedded Files
Digitehnoloogiate kasutamine võib vaimsele tervisele avaldada nii positiivset kui negatiivset mõju.
Uuringud näitavad siiski, et noored tunnevad sageli, et nende tegevus digimaailmas ei ole toetatud. Oma netielu korraldamine võib olla nende jaoks keeruline.
Et saada teada, mida noored ise arvavad, rääkisid Suurbritannia ja Norra teadlased ySKILLS’i projekti käigus noortega, kellel on olnud vaimse tervise probleeme.
Siin on mõned nõuanded, kuidas toetada noori oma digielu juhtimisel.
1.
Noored teevad suuri jõupingutusi selle nimel, et nende internetikogemused oleksid positiivsed. Nad püüavad õppida uusi oskusi, vältida negatiivset sisu ja luua internetis enda jaoks toetavaid kohti. Nad tunnevad uhkust, kui õpivad toime tulema ja arendavad säilenõtkust.
- Tunnustage nende jõupingutusi ja näidake üles siirast huvi.
- Küsige neilt, mida nad arvavad mõnest hiljutisest internetimaailmaga seotud loost – see on hea „jäämurdja“.
- Paluge neil soovitada kohti, kuhu internetis minna, ja püüdke saada sel moel aimu, mis nende internetimaailmas päriselt toimub.
2.
Internetis midagi halba või kahjustavat kogenud noored ei räägi tihtilugu juhtunust mitte kellelegi. Neil võib olla häbi, nad võivad tunda süüd või karta negatiivseid reaktsioone või tagajärgi.
- Suhtuge noore vastustesse hinnanguvaba huviga ja kinnitage, et võtate neid tõsiselt.
- Kui arutate keerulisi kogemusi, tooge konkreetseid näiteid, et aidata neil end mugavamalt tunda.
3.
Noored ei tea sageli, kust leida tuge internetis tekkinud probleemide korral. Kui spetsialistid väldivad noortega nende digielust rääkimist, võib see võimendada noorte muresid internetis kogetavate raskuste pärast.
- Noored ei oota, et täiskasvanud oleks eksperdid digiplatvormide alal, ja nad hindavad seda, kui nende digielu kohta küsitakse.
- Kui teile teeb muret tunne, et internetis juhtus midagi probleemset, siis tooge vestluses välja, mille põhjal te seda oletate, ja küsige noorelt otsesõnu juhtunu kohta.
- Probleemsete kogemuste kohta hoolivalt ja otsesõnu küsimine võib näidata noorele, et te soovite aidata.
4.
Noortel võib olla raske leida usaldusväärseid internetiallikaid. Nad võivad jälgida kedagi või suhelda kellegagi, kes käitub parima sõbrana, kuid samas jagab äärmuslikku või probleemset sisu.
- Kui kuulete noore keerulistest kogemustest, püüdke mitte väljendada tugevaid emotsioone ega näida šokeerituna.
- Selle asemel püüdke aidata tal leida usaldusväärseid infoallikaid, mis aitavad mõelda kriitiliselt selle üle, mida ta internetis nägi või kuulis.
- Julgustage teda olema avatud erinevate vaadete suhtes.
5.
Digimaailmas osalemine võib olla vaimse tervise probleemidega noortele oluline. Nad väärtustavad seda, et saavad veebis suhelda sarnaseid raskusi kogevate inimestega, pääsevad juurde kasulikule infole või leiavad võimalusi keerulistelt olukordadelt tähelepanu kõrvale viimiseks.
- Noorega rääkides on kõige parem hoida vestluse sisu tasakaalus – arutleda võiks nii positiivsete kui negatiivsete tahkude üle.
- Abiks võivad olla küsimused selle kohta, millal noored internetti kasutama hakkasid, mis neis põnevust tekitas ning mis tegevused neile internetis meeldivad.
- Seejärel küsige, kas midagi on muutunud, ja kui on, siis millal ja miks.
6.
Isegi kui noortel inimestel on head teadmised ja digioskused, ei kaitse see neid kõige eest. Nad võivad ju teada, et mingit fotot on töödeldud, kuid see ei takista neil ennast sellega võrdlemast ja nende enesekindlus võib väheneda.
- Rääkige noortega viisil, mis aitab neil probleemi sõnastada ja mis samas tekitab neis tunde, et neid mõistetakse ja väärtustatakse, ja paneb neid iseennast positiivsemas valguses nägema.
- Küsige neilt, mida enda jaoks kasulikku nad on internetist leidnud ja mida nad saavad soovitada teistele, kes tuge vajavad.
7.
Digirakendused võivad noortele internetis probleeme tekitada. Näiteks võivad automaatselt sisu soovitavad süsteemid näidata kahjulikku sisu ilma, et noor oleks seda soovinud. Või siis võivad noored leida end ekstreemsetest olukordadest.
- Jälgige hoolega oma sõnakasutust, et te noori ei arvustaks ega peaks neid vastutavaks asjade eest, mis ei allu nende kontrollile.
- Küsige, kuidas probleemid internetis üldse tekkisid – sageli võib sel olla pikk eellugu.
- Te võite soovitada noorel sihilikult otsida ja aktiivselt kasutada positiivset sisu, mis omakorda muudab seda, mida algoritmid talle edaspidi ette söödavad. Kuid andke märku, et te ei tea, kuivõrd see aitab, sest olukorrad ja digiteenused on erinevad.
8.
Kui osa noori muretseb oma internetiprobleemide ilmsikstuleku pärast, sh vanemate, kooli või koguni politsei jaoks, siis teised ei pruugi olla teadlikud riskidest ega isegi sellest, mis on ebaseaduslik. Kui risk ilmsiks tuleb, võivad nad end äkitselt tunda paljastatuna ja häbistatuna.
- Ärge laske noorel end tunda ainsa inimesena, kes on sarnast probleemi kogenud.
- Toetage noort inimest viisil, mis aitab tal tunda, et tema kontrollib olukorra lahendamist.
9.
Kõigil noortel ei ole ligipääsu seadmetele ja veebivõimalustele, mida nad sooviksid või mis teistel on olemas. Digitaalses ühiskonnas võib see mõjutada nende enesehinnangut ja sotsiaalset staatust.
- Rõhutage, et noored on teadmiste ja tehnoloogia kasutamise oskuste poolest erinevad, et nad ei tunneks survet olla igas asjas eksperdid, kes oskavad kõigega toime tulla.
- Ärge pidage enesestmõistetavaks kallist tehnoloogiat või head Wi-Fi-ühendust, sest need ei pruugi olla kõigi noorte jaoks kättesaadavad.
LISAINFO
LISAINFO
Need nõuanded on koostatud Euroopa Liidu rahastatud projekti “Noorte digipädevused” (ySKILLS) intervjuu-uuringu tulemuste põhjal.
Norra ja Suurbritannia teadlased rääkisid 62 noore inimesega (vanuses 12– 22), kellel on erisuguseid vaimse tervise probleeme.
Uuringutulemuste ja soovitustega saate lähemalt tutvuda siin: zenodo.org/record/7372552.
Vaadake ka vaimse tervise ja digioskuste teemalisi tulemusi, mis sõnastati koos noortega.
Nende tulemuste ja nõuanneteni jõudsid teadlased noorte inimeste abiga. Kui soovite teada, kuidas nad seda tegid, lugege ingliskeelset blogipostitust: https://bit.ly/mentalhealth8.
Projekti kohta saate lugeda siit: https://yskills.eu.
Piltide autoriõigus: storyset (Freepik).
Page updated
Report abuse