Moduli 225

Moduli 225 on konstruktsioonisüsteem, mis on välja arendatud arhitektide Kristian Gullichseni ja Juhani Pallasmaa poolt aastatel 1968-1974. Ehitise põhielemendid on kiirelt kombineeritavad, võimaldades luua hoone, mis vastab erinevatele tingimustele. Ehitussüsteem põhineb posti-ning-tala raamistikul, mis ümbritseb 75x225 cm suurusega paneele(mahutab 3x paneele alati), mis võivad endast kujutada nii aknaid, täisseinu, võresid jne, vastavalt vajadusele: soov näha enam välja-või sissepoole, vastavalt valitsevatele ilamstikutingimustele jne.

Moodulsüsteemi loomises Soomes esirinnas olev projekt loodi, et lahendada esinevaid rendipindade probleeme. Moodulite valmisdetailidest süsteem laseb moodustada mitmesuguseid kombinatsioone, põhinedes grid-tugedele ning sellesse paigutatavatele paneelide valikutele. 1969 ja 1973 aasta vahel ehitati kuuskümmend elumaja Moduli süsteemi järgides. Esimene valmis hoone rajati suvehoonena Kristian Gullichsen'i tarbeks Helsingi linnapiirist välja. Kuigi Moduli 225 süsteem võimaldas hoonet konstrueerida kõigest kahe päevaga, ei saanud see kunagi piisavalt majanduslikult efektiivseks ning projekt jäeti aja möödudes kõrvale.

Post ning tala ühenduvad omavahel, kasutades alumiiniumtuge, mis ühenduse luues peitub puidu sisse ning laseb seda teha kiiresti. Vundamendiks, et sobituda erisuguse maasitku peale, on raudbetoonist toed, mis on kõrguselt muudetavad. Moodulid kasutavad lamekatust, mis on ehitatud elementidest, kasutades kahte kihti puitpaneele, mille vahele on paigutatud soojusisolatsiooniks klaasvilla kiht. Paneelid toetavad talasid ning vahetavad oma suundi. Katuse läbilõige on suurem kui seinapaneelidel, omades ka lisaühendusi, et vahed sulgeda ning asetada sinna vee äravoolu süsteemid.

Anna Kaila magistritöö käsitles uurimust Moduli 225 ehitiste kohta ning saades infokillu professori Aino Niskanen'i käest, viis see ta saarestikku Hanko lähedal Soomes, kus ta leidis Moduli süsteemis ehitatud kuuest moodulist konstrueeritud sauna 1970ndatel aastatel. Selle omanik oli valmis hoonet eemaldama ning pakkus magistrandile, kas too sooviks seda endaga ühes võtta, peale suurt huvi üles näitamast, millega ta muidugi nõustus. Seejärel pühendati järgnevad neli päeva konstruktsiooni lahtivõtmisele, järjekorras katusepaneelid-seinapaneelid nign seejärel juba põhisüsteemina post-ning-tala tugistik. Terve ehitis oli individuaalseteks osadeks lahti võetud ning uus omanik viis need endaga kaasa oma suvituskohta. Kõige paremini säilunud osad leidsid uue kasutuse peale nende puhastamist ning puidutöötlusvahenite kasutamist, ainsaks lisakulutuseks sai vunamenditugede ning katuse isolatsioonimaterjali uuendamine. Kogu kokkupanek sai valmis kahe inimese tööga, ilma liigset tehnikat kasutamata, sobides eriti ehitise püstitamiseks saarestikku või raskesti ligipääsetavatesse kohtadesse.