Hülgekoer
Vanasti olid hülgeküttimise jaoks spetsiaalsed hülgekoerad. Viimased on leitud Seiskarin saarel, aga neid tunti nii Soome rannikul kui ka Soome lahe saartel. Soomlased kirjutavad, et sellised koerad olid ilmselt ka Eesti rannikul ja võimalik, et ka Eesti saartel. Ruhnu saarel oli veel 10 aastat tagasi selline koer.
1. Soome lahes valdavalt tumedad / mustad valgete laikudega, pigem lühikarvalised koerad. (Laika moodi). Nad ei haukunud. Nad näitasid jahimeestele jääs kohti, kus olid hüljeste hingamisaugud.
2. Läänerannikul ja Soome läänesaarestikus heledamad või valged koerad, nad haukusid. (Arvatavasti laplaste koerad kuna laplased käisid ka hülgeid küttimas Soome läänerannikul).
(Allikas: Rosenqvist, Juha: Hyljenkoira - Suomen alkuperäisin koira. Hyljekoira Suomen rannikkoalueiden pyyntikulttuurissa)
Sirelius U.T 1919. kirjutab veel raamatus "Suomen kansanomaista kulttuuria", et hülgekoerad Põhja lahes (ehk Bottnia lahes) olid valge karvaga. Samas raamatus on vana pilt Suursaarest (Hogland) kus on pealt näha mustvalge koer.
Hüljete püük on keelatud. Sellega koos sureb samuti välja põlise hülgekoera oskused. Kütmise asemel võiks koera tänapäeval kasutada hülgede looduspildistamiseks. Hea abikoeraga ja kannatusega õnnestub ehk ilusa pildi saamine.
Foto: Sirelius. U.T. 1919. Suomen kansanomaista kulttuuria. Suursaarel.
Kui Virumaa rannikul veel elab sellised koeri ja inimised teavad, et koer põlvneb hülgeküttimiskoerast, siis andke teada: annika.michelson[at]gmail.com
Soome Seiskarinkoeraühing
Vaata pilte (www.seiskarinkoirakerho.fi)
Soome Seiskarinkoer pole tunnustatud tõuna ega põlise koerana, ühingu eesmärk on saada koer tunnustatud põlise koerana.
"On teada, et püügil kasutati ka erilisi hülgekoeri, kes lõhna järgi hülged jää peal üles leidsid. Kõige agaramad hülgekütid olid rannarootslased Ruhnus, vähem ka Vormsil ja Põhjarannikul. Eestlased küttisid hülgeid Kihnus ja Soome lahe rannikul." ERM Hülgepüük
Seiskarinkoera. Pilt: Tanja Konttinen
Soomes on säilinud, aga mitte tõuna tunnustatut hülgekoer. Hülgekoeri on ka siin olnud kasutusel. Viimane võimalik hülgekoer suri umbes 10 aastat tagasi Ruhnu saarel. Väga võimalik et sellised koerad on veel elus mujal saartel ja Eesti põhjarannikul.
Tutvi Soome Seiskarinkoira pildigalleriiga. Anna teada kui sinul on informatsiooni kus võiks veel olla hülgekoeri meil Eestis.
On teada, et püügil kasutati ka erilisi hülgekoeri, kes lõhna järgi hülged jää peal üles leidsid. Kõige agaramad hülgekütid olid rannarootslased Ruhnus, vähem ka Vormsil ja Põhjarannikul. Eestlased küttisid hülgeid Kihnus ja Soome lahe rannikul." ERM: http://www.erm.ee/?node=232
Pildigalerii Seiskarinkoirakerho Soomes:http://www.seiskarinkoirakerho.fi/galleria/index.htm
Seiskarinkoirakerho esileheülg http://www.seiskarinkoirakerho.fi/
Hülgekoera tüübid:
Pohjanlahdella, Ahvenanmerellä ja mahdollisesti myös Saaristomerellä harmaahylkeen (halli) pyynnissä on käytetty kookasta ja haukkuvaa pystykorvaa eli harmaahyljekoiraa
Suomenlahdella, Viron rannikolla sekä saaristomerellä on kiehkuraishylkeen (norppa) poikapyynnissä käytetty keskikokoista ja haukkumatonta pystykorvaa eli norppakoiraa." (Allikas: Rosenqvist, Juha: Hyljenkoira - Suomen alkuperäisin koira. Hyljekoira Suomen rannikkoalueiden pyyntikulttuurissa)
Vaata kah Väike-Maarja pärandkultuuri osakonna kodukal https://sites.google.com/site/paerandkultuur/huelgekoer