Talitused
RISTIMINE on esimene konkreetne samm, millega inimene saab Jumala poole astuda - ehk vastata ELU KUTSELE, mille Jumal saadab välja aegade algusest aegade lõpuni. Ristimine on Piibli Uue Testamendi järgi sümboolselt astumine läbi Jordani jõe Tõotatud maale. Jordani jõe koolmekohas ristiti ka Jeesus, mille manifestatsiooniks oli Kolmainu Jumala ilmumine. Ristimisega tunnistab ristitav (lapse puhul tema vanemad ja ristivanemad) usku Kolmainu Jumalasse ja võtab vastu ristimärgi selle tunnistuseks, et Jeesus Kristus ka tema eest on surnud ja üles tõusnud. Ristimine võib aset leida eraldi perekondliku talitusena, eelistatult siiski jumalateenistuse sees. Ristimisele eelneb õpetus (leerikool; lapse ristimise puhul leerikool vanematele). Lapse ristimisel peab vähemalt üks vanematest olema täisõiguslik koguduse liige (ristitud ja leeritatud)...
http://www.eelk.ee/et/kiriklikud-talitused/ristimine/
ARMULAUD ehk püha õhtusöömaaeg on Jeesuse enese poolt seatud püha toiming (Mt 26, 26-28; Mk 14, 22-24; Lk 22, 19-20), mille sõnastus on kirjas 1 Kor 11, 23b-26: "Issand Jeesus sel ööl, mil tema ära anti, võttis leiva, tänas, murdis ja ütles: „See on minu ihu, mis teie eest antakse. Tehke seda minu mälestuseks!” Selsamal kombel võttis ta ka karika pärast õhtusöömaaega ja ütles: „See karikas on uus leping minu veres. Nii sagedasti kui te sellest joote, tehke seda minu mälestuseks!” Sest iga kord, kui te seda leiba sööte ja karikast joote, kuulutate teie Issanda surma, kuni tema tuleb."
Armulaud on jumalateenistuse kese ("süda") - "sakramentide kuningas". Rooma-katoliku kirikus nimetatakse armulauaga jumalateenistust missa, kreeka-katoliku kirikus euharistia.
Piht koosneb kahest osast: 1) kristlane tunnistab Jumalale oma patud üles (kas erapihil vaimulikuga nelja silma all või üldpihil jumalateenistuse alguses - confiteor) ja 2) saab patud andeks vaimuliku sõnade (ja/või käte pealepanemisega - absolutio). Esimeses osas kristlane kahetseb oma patte; teises osas tegutseb Jumal, mõistes pattudest vabaks (nn "püha toiming" - sakrament, müsteerium). Ristimisel loob inimene Jumalaga osaduse, mis hägustub eksimuste ehk pattude kaudu - pattude tunnistamine ja pattudest vabastus nö pühib hingepeegli jälle puhtaks, et avalduks "jumalanäolisus."
Leer on koolitus, mis eelneb leeriõnnistamisele. Leeriõnnistamine ehk konfirmatsioon on ristimise kinnitamine (ehk Vaimu pitser - Johannese evangeeliumi 3, 5 järgi ütleb Jeesus: "„Tõesti, tõesti, ma ütlen sulle, kes ei sünni veest ja Vaimust, ei saa minna Jumala riiki."). Ühtse püha Kiriku liikmeks saadakse ristimise sakramendi kaudu; täiskasvanu puhul kaasneb sellega leeriõnnistamine. Leerikooli võib läbida igaüks, kel vanust 15 aastat (vanemate eestkostel) ja enam ning huvi kõige kiriku- ja usuga seonduva vastu. Leerikursused toimuvad aasta läbi kokkuleppel koguduse õpetajaga. Õpitakse ristiusu põhitõdesid (Piibel, Katekismus), tutvutakse jumalateenistuse korra ja koguduse igapäevaeluga. Leerikursus on ettevalmistuseks, et ristimisel ja leeriõnnistamisel öeldav "Jah!" Jumalale kinnitaks ja hoiaks meid Jumala armus.
http://www.eelk.ee/et/kiriklikud-talitused/leer/
Laulatus on abielu sõlmimine mehe ja naise vahel, kes mõlemad on kiriku liikmed. Laulatusega palutakse Jumala õnnistust nende liidule.
http://www.eelk.ee/et/kiriklikud-talitused/laulatus/
Matus, kiriklik matus, on koguduse liikme või lähedase jumalagajätmise-talitus (hinge-palvus), mis võib aset leida nii kodus, kirikus kui kalmistul (või järjest kõigis kolmes paigas). Jumala Sõna ja palvega saadetakse lahkunu viimsele teele ja palutakse lohutust leinajaile.