Õppekava loogika

Kutsekeskharidusõppe alusdokumendiks on kooli õppekava, mis põhineb kutsestandardil ja gümnaasiumi riiklikul õppekaval. Õppekava on oma sisult plaan, mis kirjeldab õppe eesmärke, ajalist kestust ja õppesisu ehk mida ja kuidas õppida, millises mahus ning järjestuses. Õppekavaga tutvudes saad sa teada, millised teadmised, oskused ja hoiakud omandad õppimise käigus ehk millised õpiväljundid saavutad õpingute lõpuks. Õppekavas on välja toodud ka nõuded õpingute lõpetamiseks. Oma õppekavaga saad tutvuda õppeinfosüsteemis Tahvel ja kooli koduleheküljel.

Moodulite loogika

Õppekava jaguneb erinevateks õppevaldkondadeks ehk mooduliteks, mis katavad eriala erinevaid aspekte. Õppekava koosneb põhiõpingute, üldõpingute ja valikõpingute moodulist. Iga moodul keskendub konkreetsetele oskustele, teadmistele ja praktilistele ülesannetele. Põhiõpingute moodulitega määratakse kutsealal tegutsemiseks vajalikud õpiväljundid. Valikõpingute mooduli õpiväljundid toetavad ja laiendavad kutseoskusi. Üldõpingute moodul annab laiapõhjalised teadmised ja oskused, mis lähevad kaugemale valitud erialast. Sinna kuuluvad põhikoolist tuttavad õppeained, milleks on keel ja kirjandus, matemaatika, loodus- ja sotsiaalained, võõrkeel, kunstiained, kehaline kasvatus/liikumisõpetus.

Õppekava täitmine

Hindamine

Hindamine VIKK-is on kirjeldatud kooli õppekorralduseeskirjas. Hindamisel on kaks olulist eesmärki:

1. anda õppijale tagasisidet arengu toetamiseks ning 

2. anda usaldusväärset infot õpingute läbimise tulemuslikkuse kohta. 

Õpitulemusi hinnates kasutatakse nii kujundavat kui ka kokkuvõtvat hindamist, mida esitatakse nii sõnaliste hinnangute kui ka numbriliste hinnetena. Kujundava hindamise käigus antakse õpilasele tagasisidet, mis toetab õpilase õpiväljundite saavutamist õppeprotsessi jooksul. Moodul või teema lõpeb kokkuvõtva hindamisega.  Kokkuvõttev hinnev võib olla mitteeristav (arvestatud/mittearvestatud) või eristav (hindega kahest viieni). Hindamine ja hindamiskriteeriumid on kirjeldatud rakenduskavas ja töökavas. Hindamist selgitab ka õpetaja teema või mooduli alguses. 

Moodulite kokkuvõtvad hinded kantakse lõputunnistuse hinnetelehele.

Oma õpitulemusi, hindeid ja iseseisvaid töid jälgi õis Tahvlist.

Me oleme täheldanud, et õppeedukus ja puudumine on omavahel seotud. Tunnist puudumine kujuneb probleemiks, kui tundides õpitut iseseisvalt kodus järgi ei õpita. Teadmistesse ja oskustesse jäävad lüngad, mistõttu kokkuvõtval hindamisel saadakse mitterahuldavad hinded. Õppetöös edasijõudmatuse tõttu koolist väljaarvatud õpilastel on üldjuhul suur (põhjuseta) puudumiste arv. Selleks, et jõuda kutseeksamini, tuleb igapäevaselt koolis käia ja tunnis aktiivselt osaleda.

Kutse- ja koolieksamid

Kutseõppe lõpetamiseks tuleb õpilasel sooritada kutseeksam (hariduslike erivajadustega õpilastele on kutseeksami tegemine vabatahtlik). Kutseksami sooritamisel saadakse kutsetunnistus ehk dokument, mis tõendab oskuste vastavust kutsestandardis kehtestatud nõuetele. Kutseeksami korraldus on reguleeritud kutseseaduses ning kutse andmist koordineerib SA Kutsekoda. Õppeaja jooksul või üks aasta peale õpingute lõpetamist on kutseeksami sooritamine õpilasele tasuta. 

Erialadel, kus kutseeksamit läbi ei viida, lõpetatakse õpingud erialase lõpueksamiga. Kutsekeskharidust omandaval õpilasel on võimalik õpingud lõpetada ka kooli lõpueksamiga, kui kutseeksami sooritamine ebaõnnestus. Eksami tingimused ja kord on kirjeldatud õppekorralduseeskirjas. Kooli erialane eksam tagab, et kutseõppe lõpetanu on saavutanud kõik õppekavas seatud õpiväljundid.