Kutsekeskharidusõppe alusdokumendiks on kooli õppekava, mis põhineb kutsestandardil ja gümnaasiumi riiklikul õppekaval. Õppekava on oma sisult plaan, mis kirjeldab õppe eesmärke, ajalist kestust ja õppesisu ehk mida ja kuidas õppida, millises mahus ning järjestuses. Õppekavaga tutvudes saad sa teada, millised teadmised, oskused ja hoiakud omandad õppimise käigus ehk millised õpiväljundid saavutad õpingute lõpuks. Õppekavas on välja toodud ka nõuded õpingute lõpetamiseks. Oma õppekavaga saad tutvuda õppeinfosüsteemis Tahvel ja kooli koduleheküljel.
Õppekava jaguneb erinevateks õppevaldkondadeks ehk mooduliteks, mis katavad eriala erinevaid aspekte. Õppekava koosneb põhi- ja valikõpingute moodulist. Iga moodul keskendub konkreetsetele oskustele, teadmistele ja praktilistele ülesannetele. Põhiõpingute moodulitega määratakse kutsealal tegutsemiseks vajalikud õpiväljundid. Valikõpingute mooduli õpiväljundid toetavad ja laiendavad kutseoskusi.
Õppekava tuleb täita täies mahus ning täitmise eest vastutad sa ise. Üks EKAP (Eesti kutsehariduse arvestuspunkt) vastab 26 astronoomilisele tunnile sinu tööle, mis sa kulutad õpinguteks. Ühe õppeaasta maht on 60 EKAP ehk aasta jooksul pead sa tegema hinnanguliselt 1560 tundi tööd. Õppetöögraafikust saad teada, millal oled koolimajas õppimas, millal ettevõttes praktikal ning millal vaheajal puhkamas. Rohkem kui pool õppetööst tuleb läbida iseseisvalt (kirjalikud kodutööd, praktiline harjutamine kodus). Varu piisavalt aega koduste tööde sooritamiseks, õpetajatelt täiendava info küsimiseks. Õpingute koormusega aitab paremini toime tulla enesejuhtimise (ajaplaneerimise, eesmärkide püstitamise, õpistrateegiate valiku ja eneseanalüüsi) teadmiste ja oskuste järjepidev arendamine.
Kui soovid rohkem lugeda enesejuhtimise kohta, siis soovitame tutvuda järgmiste materjalidega:
https://e-koolikott.ee/en/oppematerjal/31822-Eluks-valmis-enesejuhtimine (sisaldab enesearengu ülesandeid)
https://www.tlu.ee/opmat/HTI/enesejuhtimine_ja_metatunnetus/1_enesejuhtimine.html (sisaldab õpistrateegiate testi)
https://andragoogika.tlu.ee/enesejuhitavuse-kujunemine/ (teoreetiline materjal)
Arvestuspunktide omandamiseks tuleb sooritada hindamisülesanded, et seeläbi näidata, et oled saavutanud moodulite õpiväljundid (ehk oled tõendanud õpitud teadmiste ja oskuste omandamist). Kui sa soovid täpsemalt teada, millised on sinu eriala hindamisviisid, kuidas kujuneb hinne, millised on õpingute jooksul läbitavad teemad ja nende mahud, tutvu moodulite rakenduskavaga.
Kutseõppes kasutatav hindamissüsteem erineb oma põhimõtetes mõnevõrra üldhariduses kasutusel olevast hindamisest. Kui üldhariduses hinnatakse õpilase omandatud teadmisi ja oskusi võrreldes oodatavate õpitulemustega, siis kutseõppes antakse hinnang õppekavas kirjeldatud õpiväljundite saavutamisele.
Hindamine VIKK-is on kirjeldatud kooli õppekorralduseeskirjas. Hindamisel on kaks olulist eesmärki:
1. anda õppijale tagasisidet arengu toetamiseks ning
2. anda usaldusväärset infot õpingute läbimise tulemuslikkuse kohta.
Õpitulemusi hinnates kasutatakse nii kujundavat kui ka kokkuvõtvat hindamist, mida esitatakse nii sõnaliste hinnangute kui ka numbriliste hinnetena. Kujundava hindamise käigus antakse õpilasele tagasisidet, mis toetab õpilase õpiväljundite saavutamist õppeprotsessi jooksul. Moodul või teema lõpeb kokkuvõtva hindamisega. Kokkuvõttev hinnev võib olla mitteeristav (arvestatud/mittearvestatud) või eristav (hindega kahest viieni). Hindamine ja hindamiskriteeriumid on kirjeldatud rakenduskavas ja töökavas. Hindamist selgitab ka õpetaja teema või mooduli alguses.
Moodulite kokkuvõtvad hinded kantakse lõputunnistuse hinnetelehele.
Oma õpitulemusi, hindeid ja iseseisvaid töid jälgi õis Tahvlist.
Kutseõppe lõpetamiseks tuleb õpilasel sooritada kutseeksam. Kutseksami sooritamisel saadakse kutsetunnistus ehk dokument, mis tõendab oskuste vastavust kutsestandardis kehtestatud nõuetele. Kutseeksami korraldus on reguleeritud kutseseaduses ning kutse andmist koordineerib SA Kutsekoda. Õppeaja jooksul või üks aasta peale õpingute lõpetamist on kutseeksami sooritamine õpilasele tasuta.
Erialadel, kus kutseeksami tegemise võimalus puudub, lõpetatakse õpingud erialase lõpueksamiga. Eksami tingimused ja kord on kirjeldatud õppekorralduseeskirjas. Kooli erialane eksam tagab, et kutseõppe lõpetanu on saavutanud kõik õppekavas seatud õpiväljundid.