“Nii hea oli osaleda koolitusel, kus kogu koolituse sisu ei ole koolitaja monoloog”, ütles ühe kursuse lõpus koolitusel osaleja. Olin üllatunud. See pani mind mõtlema, kuidas saab veel aastal 2021-gi juhtuda, et ainumas õpetamise-õppimise vorm on “istu ja kuula” ehk loeng selle kõige arhailisemas tähenduses. Teisest küljest, mõistsin, et ju siis polegi täiskasvanute koolitamisel aktiivõpe nii iseenesest mõistetav kui olin arvanud. Ja kindlasti ei soovi ma paigutada loengut meetodite prügikasti – ka sel õpetamise/õppimise viisil on oma koht kui arvestatakse õppijaga ja õppimise eeldusi. Kuid miks üldse aktiivõppe meetodeid kasutama peaks? Ja mille alusel neid valida?

Lase ajul õppida

Uuringute andmetele tuginedes, on üks peamine põhjus aktiivõppe meetodite rakendamiseks asjaolu, et inimaju tekitab tugevamaid seoseid õpitava kohta, olles aktiivõppe protsessis kui ta seda teeks passiivõppes [1]. Seega peab koolitaja ülesandeks olema nende olukordade loomine koolitusel, kus lisaks teooria passiivsele kuulamisele, on haaratud nii inimese füüsis (nt liikumine), mõtteprotsessid (nt (varasema) kogemuse analüüs, vestlused grupikaaslastega, olulise sõnastamine, kirjutamine jms) kui ka tundeprotsessid (praktiline kogemus, positiivsete emotsioonide kogemist võivaldavad olukorrad jne).

Sinu selgus eesmärgis

Siit koorub esimene lähtekoht, mille üle koolitajana aru peaksid pidama – mis on sinu eesmärk sellel koolitusel? Lihtsalt infot jagada? Kas selleks võiks olla tõhusamaid viise kui see, mida plaanin teha? Või on eesmärk see, et nad hakkavad tulevikus midagi teisiti tegema? Jällegi on siis küsimus, kuidas minu plaanitud tegevused koolitusel aitavad päriselt oskust omandada. Või on eesmärgiks lisaks teadmistele, oskustele ka osalejate omavahelise suhtluse ja koos õppimise käivitamine? Millised on õpiväljundid, mis on esmatähtsad saavutada? Kui tead, et koolituse tulemusena peaks osaleja oskama õpitut rakenda, määrab see sinu meetodid juba ette praktilisteks ja tegevuspõhisteks.

Nagu näed, on küsimusi enne koolitusruumi jõudmist mitmeid ning analüüsiaspekte erinevate vaatenurkade alt. Aga hoolikas läbimõtlemine enne koolitust, tagab sulle hiljem suurema paindlikkuse – sa tead, mis on esmatähtis ning suudad kiiremini teha paremaid valikuid õppija kasuks.

Täiskasvanut õppijat eristab lapsest eelkõige kogemuste pagas ja soov ise seada oma eesmärke, et õpitut saaks rakendada. Seega, kui analüüsid, mida koolitajana soovid koolitusega saavutada, lase ühe meetodina teha sama ka osalejal.

Et koolitusest ikka kasu oleks

Juhul kui eelnev analüüs on sind viinud sinna, et tegemist pole kohustusliku ajatäitega grupiviisilises vormis, siis on aeg minna meetodite valikul sisulisemaks. Arvesta, selleks, et õppimine saaks toimuda, peaksid kasutatavad meetodid sisaldama kolme elementi.

1) Meetodid peaksid soodustama seoste teket varasema kogemusega läbi tähelepanu ja huvi tekkimise. Õpitav peaks köitma õppijat kas läbi visuaali, uudsuse või vahelduse. Kasutatavad meetodid peaks olema vaheldusrikkad, võimaldama kord analüüsi, kord tegutsemist, kord käelist tegevust jne. Tuginedes uuringutele [2] võib öelda, et intensiivne tähelepanu hoidmise aeg on kuni 10-20 min. See ei tähenda, et pikemaid koolitusblokke pole võimalik teha, küll aga peaks meetodid ja tegevused võimaldama osalejal tähelepanu hoida. Kasuta võtteid, mis aitavad osalejal end seostada teemaga, tunduvad põnevad ning pakuvad vaheldust. Lood ja juhtumite arutelu on üks võimalus tähelepanu „konksude“ kasutamiseks on oma koolitsprogrammis.

2) Meetodid peaksid soodustama meeldejätmist, positiivsete emotsioonide ja turvalisuse tunde teket. Inimene ei õpi kui ta tajub, et ta enesehinnang võib löögi alla sattuda. Ka ei õpi me siis kui kogeme ülemäärast emotsionaalset pinget, ärevust või hirmu. Meetodite valik peaks võõras grupis võimaldama piisavat tutvumist teiste grupiliikmetega, soodustama avatud ja sõbralikku õhkkonda.

Et meelde jätmine saaks toimuda, peaksime kasutama meetodeid, mis võimaldavad teemaga tegeleda erinevate nurkade alt. Seega grupitöös asjade läbi arutamine, hiljem grupile esitlemine ja selle lisatud kirjalik eneserefleksioon jne ei ole tarbetu “nämmutamine”, vaid võimaldab ühe teemaga tegeleda läbi erinevate tegevuste. Mida erinevamaid linke ajul tekib, seda parem.

Üks peamisi mälu toimimise reegleid on, et meeldejätmine saab toimuda läbi korduse [3]. Oh, kas tõesti, drill ja lõputu ühe ja sama info tuupimine? Sugugi mitte. Nagu juba eelpool öeldud, meenutamine võib toimuda läbi erinevate meetodite. Kordus infos, selle meenutamises ja samal ajal ka abimaterjalide (konspekti, lugemismaterjali, visuaalide) kasutamine, aitab teadmisel tekkida ning tugevamad mäluseosed luua.

3) Meetodid peaksid võimaldama tegutsemist, et probleemi-nähtust-uut käitumisviisi uurida, katsetada ja reflekteerida. Praktilised harjutused, probleemõpe ja kogemuse teadvustamine on üks tõhusamaid viise lasta osalejal jõuda uue kogemuse teadmiseni. Inimaju arenes läbi probleemide lahendamise. Selle käigus tehtud järeldused ja uutmoodi tegutsemine tõi meid tänasesse päeva. Miks peaksid arvama, et tänasel päeval koolitusolukorras probleemide “mälumine” oleks aeglane või kuidagi sobimatu õppimise viis?

Meetodid ja aeg

Kui erinevaid koolitusmeetodeid uurida ja võrrelda, siis näed, et on neid, millel väga suuri nõudmisi läbiviimisele ei ole ja samas on hulk teisi, mis eeldavad teatud tingimusi. Esmalt mõtle, millised on sinu ajapiirid kogu koolituse raamina. 1,5h seminaril on need kitsamad kui 3päevasel koolitussarjal. Seda, kui palju ühele tegevusele aega kulub, saad teada meetodit läbi tehes. Võiks ju küsida, et kuidas sel juhul üldse saab mõnda uut võtet kasutama hakata? Ole loov, kasuta kolleege, teisi koolitajaid, miks mitte ka pereliikmeid ja võta aega. Nii saad aimu ka võimalikest kitsaskohtadest seoses selle konkreetse meetoid rakendamisega.

Ruum seab omad nõudmised

Nagu eelpool öeldud, võimalda õppijal liikuda. Et õppija saaks koolitusel ringi liikuda vajad füüsilist ruumi. Nt. kitsas klassiruumitüüpi koolitusruum võimaldab minimaalset ümberpaiknemist (nt. kasvõi naabri poole pöördumist), kuid koolitaja seisukohalt on seda vaja läbiviimisel teada ja arvestada. Siin on koht proaktiivsusel. Uuri juba varakult, milliseid võimalusi sa kasutada saad. Ole julge, sina võid väljendada oma ootusi koolituse toimumise koha suhtes. Alati kui kõhkled, pea meeles, et eesmärk on õppimine ja selleks on vaja õppimist soodustavaid tingimusi. Ole valmis ka paindlikkuseks ja kasutatava meetodi kohandamiseks. Kui suurem grupp ei saa moodustuda erinevatest grupiliikmetest üle grupi, saavad omavahel teemat arutada kõrvalistujad jms

Meetodid kõigile osalejatele

Meetodite valikul mõtle, kes on sinu õppija. Kas ta on sportlik noor, kellele pole probleemiks ka füüsilised väljakutsed või hoopis eakamad inimesed. Kasuta neid meetodeid, mida ise oled kogenud ja mille kasutamisel tunned end mugavalt ja kindlalt. Et läbiviimise kogemust saada, kasuta nt oma kolleege ja proovi ning katseta ning alles seejärel otsusta, kas antud meetod võiks sobida sinu koolitusgrupile.

Analüüsi

Millised meetodid selle koolitusel, selle sihtgrupiga toimisid? Kas midagi tuleks kohandada? Kas kasutatud ajaressurss läks asja ette eesmärki ja väljundeid silmas pidades? Need on küsimused, mille juurde soovitan koheselt tulla peale koolituse lõppu ning teha oma tähelepanekud mõeldes järgmistele koolitustele.

Ja veel. Alati küsi endalt, millist lisakasu peaks andma nende inimeste kogunemine ühte ruumi õppimiseks. Tänapäeval on palju veebiüleseid lahendusi koos e-õppe vahendite ja ühistöö võimalustega. Grupiviisiline õpe koolitusruumis peab suurendama õppimise tõhusust ning õpimotivatsiooni, mitte seda tüütuks kohustuseks muutma. Kohaste meetodite valik võib luua olulise kasu kokkutulnutele võimaldades õppida teiste grupiliikmete käest ja toel.

Kokkuvõtteks koolitusmeetodite valikupõhimõtete kohta:

• Analüüsi koolituse õpiväljundeid ja eesmärki

• Tea, et õppeprotsessi võiks õppija olla haaratud kõigi oma meelte ja tunnetusprotsessidega

• Täiskasvanuõppes kasutatavad meetodid peaksid:

  • soodustama seoste teket varasema kogemusega läbi tähelepanu ja huvi tekkimise

  • soodustama meeldejätmist, positiivsete emotsioonide ja turvalisuse tunde teket

  • võimaldama tegutsemist.

• Arvesta meetodite valikul läbiviimisele kuluvat aega

• Prognoosi, enneta ruumiga seotud piiranguid ja võimalusi

• Kasuta sihtgrupile sobivaid meetodeid

• Analüüsi peale koolituse lõppu, mis toimis, mida saad kohandada, milline meetod just selle teema õpetamiseks võiks kõige parem olla.

Allikad

[1] “The Neuroscience of Active Learning” October 15, 2015 by C. Hoogendoorn

[2] “Attention span during lectures: 8 seconds, 10 minutes, or more?” 08.11.2016 https://doi.org/10.1152/advan.00109.2016

[3] “Aju toimimise reeglid” J. Medina 2008 lk 129-151