Täiskasvanuharidusest rääkides on üha enam märgata teadmistepõhise lähenemise asendumist oskustepõhise lähenemisega. Oskuste kirjeldused nii terminite kui lähenemiste osas on ajas muutunud ühtpidi keerulisemaks, samas ka järjest olulisemaks. Üldoskusi väärtustatakse ja tuuakse esile, töömaailmas neile tähelepanu pööramata enam hakkama ei saagi. Kui vahel tundub, et termineid on justkui puudu ja mõni inglise keelne väljend sobib paremini, siis üldoskuste puhul see kindlasti nii ei ole. Räägitakse nii ülekantavatest, pehmetest, headest, 21. sajandi, funktsioonideülestest, põhioskustest, võtmepädevustest jne. Aga neil kõigil on üks ühine omadus – need on kõige olulisemad! Üldoskused on olulised eeldusoskused, ilma milleta ei saa omandada spetsiifilisemaid pädevusi. Üldoskused on nagu vundament, kuhu saab hakata ehitama ja laduma teisi oskusi ning teadmisi, mis loovad eeldused toimetulekuks üha keerukamate väljakutsetega.

Käesolev artikkel ei võta eesmärgiks niivõrd terminite rägastikes selgust luua, vaid vaatleb üldoskusi ja nende olulisust täiskasvanute koolituse vaatest, joonib alla nüansse, mida just täiskasvanute koolitajal on oluline nende kontseptsioonidega seotult mõista ja oma igapäevases töös arvestada.

Alustame liigitusest

OSKA raport (1) on jaotanud üldoskused kolmeks suuremaks oskuste grupiks – enesejuhtimis-, lävimis- ja mõtlemisoskused. Need jagunevad veel paljudeks väiksemateks nö. alaoskusteks. OSKA analüütikud on teinud ära suure töö ja toonud välja top 10 keskset oskust, millele ka varasemad valdkonna raportid viitavad.

Kuigi OSKA raportid analüüsivad just Eesti tööturuga seotud oskusi, siis on nimetatud üldoskused tuttavad ka rahvusvaheliselt levivates kontseptsioonides, mida pakuvad näiteks OECD, Euroopa Komisjon jne.

Lähtudes loetletud oskustest, siis võib väga üldistatult öelda, et täiskasvanu, kellel need oskused on hästi arenenud saab tõepoolest hakkama erinevate, nii tööalaste, eraeluliste kui ka enesetäiendamisega seotud väljakutsetega. Mõeldes täiskasvanute koolituse peale, siis selliste oskustega täiskasvanud õppijad on ideaalilähedased. Mõelge vaid – valmis tegutsema, motivatsioon ja eesmärgiseade on selgelt läbi mõeldud, kaasamõtlevad, proaktiivsed ja samas kohanevad muutustega suurepäraselt.

Üldoskuste vajalikkusest

Tegelikkuses satuvad koolitusruumi erineva haridustausta ja kahtlemata ka oskustasemega (sh üldoskustasemega) täiskasvanud. Neid on kõnetanud üldjuhul koolituse teema, pealkiri, paremal juhul ka õpiväljundid, halvemal juhul vaid juhi hinnang ja arvamus koolitusel osalemise vajalikkusest. Kuigi Eesti on erandlik, siis lähtudes Euroopa Liidu statistikast, ei ole täiskasvanutel sageli harjumust pidevalt enesetäiendamises osaleda.

Paljude täiskasvanute koolitajate igapäev on ka töö katkenud haridusteega täiskasvanutega, kelle üldoskustes võib olla samuti olulisi vajakajäämisi. Õppesse tagasipöördumise võivad teha keeruliseks näiteks kehvad õpioskused, mis alandavad enesehinnangut ning katkestamine võib korduda. On selge, et ilma nende omandamiseta on oluliselt keerulisem õppes jätkata. Kuigi üldiselt õpivad rohkem need, kes on harjunud õppima ja kellel on kõrgem haridustase, ei pruugi üldoskused ka neil õppijatel tugevad olla. Nende üldoskuste tase ja arendamise vajalikkus ei ole teadvustatud. Siin saab koolitaja palju ära teha, et suurendada õppijate teadlikkust ja pakkuda enda koolituse käigus tuge üldoskuste arendamisele. Milline on just nende õppijate õpioskus? Analüüsioskus? Kuivõrd suudavad nad meeskonnatööst ja suhtlemisest õppida ning enda jaoks olulise ja kasuliku filtreerida? Ühendada õpitu oma laiemate elu- ja/või tööalaste eesmärkide ja väljakutsetega?

Kokkuvõtvalt, üldoskustele rohkem tähelepanu pöörates suurendame täienduskoolituse ja õpitava tulemuslikkust. Tõenäoliselt toetavad kõik koolituskavad mingil määral ka üldoskuste arengut, kuid küsimus on pigem selles, et kui teadlikult koolitajad seda õppimise juures jälgivad, õppijaid jälgima suunavad ja eesmärgipäraselt mõjutada proovivad.

Millist mõju avaldavad üldoskused täiskasvanute koolituses?

OSKA uuringute põhjal võib väita, et täiendõpet nähakse jätkuvalt olulise võimalusena ka üldoskuste arendamisel. Ühe võimalusena saab muidugi pakkuda spetsiaalselt üldoskuste arendamisele suunatud koolitusi. Näiteks suhtlemisoskuste treening, meeskonna- ja koostööoskuste koolitus jne. Ent seesuguste üldiste teemade puhul on koolitajana varem või hiljem vajadus tuua need oskused konteksti ja vaadelda neid sellest lähtuvalt. Veelgi olulisemaks muutub see näiteks õppima õppimise, probleemide lahendamise ja analüüsioskuse arendamise toetamisel. Näiteks suhtlemisoskuste vaatest võin ma ju suurepäraselt tulla toime oma lastega ja kodustega, ent töökeskkonnas jääda mingil põhjusel hätta. Teisisõnu, mida rohkem saame üldoskuste õppimiseks tuua juurde ka konteksti, seda tulemuslikum on õppimine. Asjakohasem on käsitleda üldoskusi ja nende arengu toetamist lahutamatu osana kõikidest täiskasvanutele suunatud koolitustest.

Mida koolitaja saab teha, et üldoskuste arengut toetada?

Varasemalt mainitud OSKA raport pakub välja järgmised soovitused õpitegevuste kaudu üldoskuste omandamiseks, millele lisan omalt poolt ka koolitaja vaatest lähtuvalt mõtteid ja soovitusi juurde.

1. Kõik osapooled mõistavad üldoskuste tähtsust ja saavad aru õpetamise metoodikast. Teadlikkuse suurendamise ja teadvustamise etapp on üldoskuste teema puhul üks olulisemaid. Teema on juba täna tõstatunud üsna tugevalt, ent tööpõld nii selle valdkonna uurijatele kui ka koolitajatele üldoskuste teema ülekandmisel on veel lai. Siin saab iga koolitaja alustada esimestest sammudest ehk üldoskuste teadvustamisest ja lahti mõtestamisest oma koolituskavade kontekstis. Ning edaspidi pühendada rohkem aega nende arendamise toetamisele oma koolitustes.

2. Koolitaja kasutab süsteemset metoodikat. Sobilik metoodika on kahtlemata koolitaja üks peamisi tööriistu. Targasti valitud või kohandatud metoodika saab toetada õppija teadlikkust erinevatest üldoskustest, nende tasemest ja toetada arengut. Koolitaja lähtekohast vaadatuna on oluline läbi mõelda, milliseid üldoskusi on võimalik ja realistlik planeeritud koolituse raames toetada.

3. Õppijal ja koolitajal jagub süvenemisaega. Tänasel koolitusturul siiski domineerivad lühiajalised koolitused, mille õpiväljundite loetelu on märkimisväärne. See seab kahtlemata nii õppijad kui koolitajad tugeva surve alla ning süvenemisaega napib. Siiski on koolitaja käsutuses võtted ja võimalused ka selleks lühiajaliseks koolituseks kujundada õppimist ja süvenemist toetav õpikeskkond, minimeerida segajad ja toetada mitmetahulist eneseanalüüsi.

4. Õpimeetodid võimaldavad individuaalset lähenemist. Üldoskuste omandamine sõltub väga palju õppijate olemasolevatest kogemustest ja teadmistest. Seega on oluline kasutada meetodeid, mis arvestavad õppija individuaalsusega.

5. Kõikidele osapooltele võimaldatakse enesehindamisvahendid. Ilma analüüsimata ei saa ka õpikogemus olla lõpetatud ja tulemuslik. Enesehindamisvahendite teadlik kasutamine toetab nii õppijat kui koolitajat eneseanalüüsis ning enda arengu hindamisel.

6. Korraga keskendutakse ühele või kahele üldoskusele. Eriti koolituste puhul, kus läbivaks on veel põhiteema, ei ole mõistlik fookuste paljususega üle pingutada. Tajudes grupiliikmete üldoskuste taset on mõistlik keskenduda ühele kuni kahele üldoskusele, mida lisaks põhiteadmistele läbi meetodite ja eneseanalüüsi veel toetada.

7. Tagasiside on konstruktiivne ning arengule suunatud. Mitte iga tagasiside ei ole alati edasiviiv. Oluline on anda ja saada tagasisidet erinevatest allikatest (koolitajalt, grupiliikmetelt), tajumaks enda tegelikku sooritust ja selle mõju.

Kokkuvõttes

Kokkuvõtteks, kuidas siis ikkagi käsitleda üldoskuste mõju täiskasvanutekoolituse tulemuslikkusele ja mida koolitajana sellest kõigest arvata? Koolitajate käsiraamatud ja juhised on pungil erinevatest asjaoludest ja kontseptsioonides, juhistest ja kirjeldustest, kuidas ja mida kõike on oluline jälgida, et õppijat parimal moel toetada (grupiprotsessid, andragoogilised printsiibid, enesejuhitavuse toetamine jne). Niisamuti nagu kõik eelnev sulgudes, on üldoskuste vaate lisamine ülioluline. See võib anda sageli vastused sellele, miks õpitu ei kinnistu, miks üks või teine lähenemine õppijate puhul ei toimi, millises etapis tuleb liikuda samm tagasi ja tegeleda sihitatult üldoskustega. Ja mida pikem on õpe, seda rohkem saab täiustada ka õppijate üldoskuste pagasit. Esmane, millest tasuks alustada on teadlikkuse loomine ja märkamine.

Allikad:

(1) Artiklis on kasutatud raportit “Tööelu üldoskused- liigitus ja vajadused, lühiaruanne” (2022) https://oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2022/03/Tooelu_yldoskused_Liigitus_ja_vajadused_lyhiaruanne.pdf