Oma igapäevases tegevuses lähtub Teenuse Naiste Ühendus Eesti Vabariigis kehtivatest seadustest ja teistest õigusaktidest. Oleme liitunud vabaühenduste eetikakoodeksiga, mis sätestab vabaühenduste väärika tegutsemise põhimõtted, mille järgimine tõstab ühenduste ja mittetulundussektori usaldusväärsust ühiskonnas.
2022. aastal sai Märjamaa vallas Teenuse külas tegutsev MTÜ Teenuse Naiste Ühendus 30-aastaseks ja ühele vabatahtlikule organisatsioonile võiks see tähendada, et organisatsioon teab oma rolli ja suure muutusi ei plaani. MTÜ Teenuse Naiste Ühendus on aga piirkonna (kolm küla – lisaks Teenusele ka Luiste ja Urevere külad) ainukese MTÜna sattunud pidevalt uutesse rollidesse. Käsitöö, kogukondliku tegevuse ja koolitusürituste juurest on ühendus viimasel kolmel aastal jõudnud kogukonna koduloo kogumise, koroona-aastate sotsiaalse eraldatatuse vähendamise ja sõja puhkedes kriisivalmiduse tagamisega seotud tegevusteni.
2023. aasta alguseks oli sobiv hetk, et vaadata uuesti üle, mida organisatsioon teeb, mida soovib teha, mida peaks tegema ja mis antud ressurssidega on võimalik. Sündmused ja arengud maailmas ja ka Eestis nõuavad, et ühenduse piiratud ressursid oleks kasutatud õigetele (vajalike) tegevustele, mitte niivõrd harjumuspäraste tegevuste paremini või õigemini tegemisele. Ühendusel on 11 liiget (naised vanusevahemikus 35-75), tegevustesse kaasatakse ka kogukonna liikmeid. Liikmed esindavad erinevaid eluvaldkondi ja pakuvad seega üksteisele oskuste ja teadmiste mõttes täiendust. Ühenduses ei ole hierarhiat, otsused tehakse ühistel koosolekutel, tegevus toimub omavahelise usalduse ja kõigi liikmete kohusetunde ja vastutusvõime toel.
Kodanikuühiskonna Sihtkapitali arenguhüppe eelprojekt andis ühendusele tegevuse mõtestamiseks haruldase võimaluse koos mentori kaasamisega. Küll liiga lühikese perioodi sisse surutuna, kuid kolme kuu jooksul toimunud füüsiliste ja hübriidvormis arutelude tulemusena ühenduse liikmete ja mentori vahel valmis eesmärkide mõttekaart ja tegevuskava. Juuni alguses kaasasime külakoosoleku vormis ka kolme küla elanikud, tutvustades ühenduse kujunemisjärgus eesmärke ning kuulasime külaelanike arvamusi. Sai läbi viidud lühike küsitlus, et mõista kogukonna ootuseid. Et ka teiste vigadest õppida, oli meil projekti käigus võimalus koostööseminarideks ühendusega sarnastel eesmärkidel tegutsevate piirkonna seltsidega - MTÜ Wäega Wärk, MTÜ Jätkusuutlik Vana-Vigala ja MTÜ Üdruma Küla Selts. Iga ühendus on läbi proovimise leidnud endale tegevusniši, kuid selgus ka, et koostöö vähendaks mõnetist dubleerimist ja parem kommunikatsioon suurendaks teadlikkust naaberkülades toimuvast.
Aruteludes mentoriga selgusid viis tegevussuunda, mis ühenduse liikmeid kõige rohkem kõnetasid. Liikmed ja külaelanikud hindavad kõrgelt iga-aastaseid traditsioonilisi tegevusi, mis toovad kokku meie kogukonda (heakorratalgud, ühisüritused, ühised matkad, kontserdid, perepäevad). Hoolivus oma kodust ja elukeskkonnast on põhjuseks, miks liikmed on nõus oma vabast ajast panustama, et külaelu säiliks ja et külades oleks tore ja turvaline elada. Eraldi teemadena toodigi välja kriisivalmiduse tõstmist ja tänapäevase info ülekülluse ajastul vajadus kogukonnasisese ja -välise kommunikatsiooni parandamiseks. Viimane on teemaks, kui soovime oma tegevusega olla senisest nähtavamad ka väljaspool piirkonda. Tänapäevane kommunikatsioon, müük ja turundus on valdkonnad, kus ühenduse liikmed ei oma piisavaid teadmisi ja kogemusi.
Kõigi liikmete jaoks tundub aga esimeses järjekorras oluline jätkata Teenuse piirkonna ajalooliste ja kodulooliste mälestuste kogumist, säilitamist ja esitlemist. Seda tööd ei tee keegi, sest pole kellegi vastutusalas. Kohapärimus ja pärandkultuur, koduloo mõistmine ja säilitamine aga kõnetab. 2020-2023 Teenuse piirkonna raamatu jaoks lugude kogumine tõi välja, kui kergelt koduloolised teadmised hääbuvad – sõltuvad nad ju üksikutest indiviididest ja nende võimest teadmisi edasi anda. Mõisas asuva ühenduse käsitöötoa ümberkujundamise idee nn ajalootoaks sai kohe hoo sisse. Kiirel suveajal ja lisaks muudele projektidele on liikmed leidnud võimalusi ajalootoa teemal kokku saada.
Ainukese MTÜna piirkonnas, kelle kasutuses on täna vallale kuuluva Teenuse mõisa ruumid, nõuaks investeeringutega seotud arendusprojektidesse panustamine ja piirkonnaväliste (sh rahvusvaheliste) sihtgruppide määratlemine kindlust Teenuse mõisa kasutamises. Aprillis 2023 Märjamaa vald pikendas ühendusega mõisa kasutuslepingut 2030. aastani, kuid vabatahtlikul panustamisel mõisa arengusse oleks vaja kindlust, et mõis jääb kogukonna kasutusse. Arutelude käigus tekkis erinevaid ideid mõisale temaatilise kontseptsiooni loomisest, mõisa kui kogukonna kerksuskeskuse ja mõisakeldri kui avaliku varjumiskoha väljaehitamisest kuni mõisapargi täieliku kasutussevõtmise ja kujundamiseni külakeskuseks, liikumisharrastustega tegelemiseks, ajaveetmiseks. Mõis ise nõuaks investeeringuid, mille finantseerimine ühendusel ei ole realistlik. Tegevuskava koostamine andis võimaluse selgema ettekujutuse saamiseks, miks, mida ja kellele saame pakkuda tänaste ressurssidega ja milliseid ettevalmistustöid tuleb meil teha, kui soovime ka mõisa potentsiaali tänasest rohkem ära kasutada.
Lisaks eelmainitule on piirkonna ainukese MTÜna ühendusel võimalus ja ka moraalne kohustus panustada külade esindamisse vallas, maakonnas ja laiemalt. Küladel on küll külavanem(ad), kuid külavanema institutsioon (eraisik) ei saa kasutada kõiki võimalusi külade esindamiseks, sest nii mõnelgi juhul on juriidilise isiku olemasolu vajalik. Hoolivus kohaliku elu arengu suhtes nõuab, et ühendus on kursis võimalustega meie piirkonna huvisid esindada ja organisatsioonil tuleb ka seda ülesannet täita.
Helle Rehepapp
MTÜ Teenuse Naiste Ühendus
juuli 2023
MTÜ Teenuse Naiste Ühendus on Märjamaa valla Teenuse piirkonna kogukonna (kolm küla) ainuke MTÜ. 1992. aastal organisatsiooni luues võttis Teenuse Naiste Ühendus tõsiselt organisatsiooni sisulist õigusjärglust 1920.-30ndatel siinsetes külades tegutsenud Teenuse Perenaiste Seltsile. Läbi viidi käsitöökursuseid, toiduvalmistamise õpitubasid, hariduslikke seminare ja käidi ise õppimas. Külavanemate institutsiooni taastamise järel toetasid ühenduse aktiivsed naised kogukonda ja külavanemaid. 1990ndate teisel poolel korraldati külapäevi, 2000ndatest lisaks iga-aastaseid perepäevi, kevadisi heakorratalguid, tähistati traditsioonilisi tähtpäevi, korraldati mänge ja võistluseid. 2017. aastal aidati kaasa Teenuse kandidatuurile Aasta Küla valimistel. Piirkonna teiste naisseltside ja Eesti Naisühenduste Ümarlauaga on tehtud tihedat koostööd.
Koroona tõttu sotsiaalse suhtluse katkemise ohu tunnetamine tõi arusaama, et kui MTÜ ei leia kogukonnale turvalisi ja regulaarseid kohtumisvõimalusi, siis kogukondlikud sidemed võivad laguneda, üksikisikud langeda depressiooni. Nii sai alguse igakuine „pimedate õhtute kontsertide“ sari Teenuse mõisas. Igale kontserdile järgnes ühine kohvilaud, kus kogukonna liikmed said omavahel ja esinejatega suhelda.
Koroona-aastaid märgib ka piirkonna ajalooliste ja kodulooliste lugude aktiivne kogumine ja raamatuna välja andmine, jällegi tegevus, mille osas tunnetasid MTÜ liikmed vajadust ja ei olnud kellelegi teisele otsa vaadata. Kuigi liikmete hulgas ajaloolasi pole ja keegi raamatut ei olnud koostanud, on 1,300-leheküljeline kodulooline raamat MTÜ eestvõttel 2023. aasta augustis trükist ilmumas.
2022. aasta jaanuaris otsustasid meie kogukonnad taasliituda Naabrivalvega ja kuu aega hiljem alustas Venemaa sõda Ukrainas. Muutunud julgeolekuolukord ja üha teravam keskkonna- ja kliimatemaatika-alase teadlikkuse tõstmise vajaduse tunnetamine tõi MTÜ tegevuste hulka kogukonna kriisivalmiduse ning keskkonnahoiuteemad, millega liikmed seni ei olnud otseselt kokku puutunud. Päästeametile kirjutatud projekti abil on 2023. aasta juunist kogukonna kasutuses ühendusele kuuluv generaator. Maailmas, Euroopa regioonis ja ka Eestis toimuvad arengud ja sündmused on oluliselt suurendanud arusaama, et kohaliku kogukonnana toimimine ja välise toetuseta hakkamasaamise oskused võivad osutuda eksistentsiaalseteks vajadusteks, mistõttu oleme ühenduses seda meelt, et ühenduse tegevus peab panustama kogukonna tugevdamisse ja jätkusuutlikku kooshoidmisse. See tähendab pidevat arengut, kohanemist, õppimist.
Organisatsiooni 30-aastase ajaloo jooksul on olnud nii tõusu- kui mõõnaperioode - ühendus on olnud periooditi aktiivsem ja siis jälle vähem aktiivsem. Vähem aktiivne ei ole tähendanud, et ühendus pole midagi teinud - iga-aastast perepäeva korraldas ühendus 2023. aasta juulis juba 16. järjestikust aastat.
Aktiivsematel aastatel on pigem läbi viidud rohkem õpitubasid ja veetud eest käsitööringi lisaks iga-aastastele kogukonnaüritustele; alati ja ikka on organisatsiooni aktiivsema perioodi taga mõne liikme võimalus või otsus panustada rohkem aega. See ei ole aga jätkusuutlik mudel, eriti pärast seda, kui MTÜ projektide rahastamises kaotati nn projektijuhile makstav toetus. Eriti maapiirkonnas tähendab vabatahtlikule tegevusele kulutatud aeg reaalselt kaotatud sissetulekut oma tegelikust töökohast või ajaressurssi nõudvast lisateenistusest kas loomapidamise, aiasaaduste müügi, marjade korjamise või käsitöö müügi mõttes.
1990ndate alguses toetati kogukonna rahalise panuse abil Teenuse mõisa katuse remonti; 2008. aastal töötas kogukond välja arendusprojekti ait-kuivati katusevahetuseks; mõlemad on olnud hädavajalikud investeeringud, et täna vallale kuuluv vara ei oleks sarnaselt varemeis kui Teenuse mõisa kõrval asuv endine valitsejamaja. Samas sellele vahetult järgnenud 2009. aasta ja masuperiood viis küladest aktiivseid inimesi ära, sest töökohtade leidmine muutus paljude jaoks väga raskeks, toimusid koondamised ja ettevõtete likvideerimised. Sel perioodil vähenes ka ühenduse liikmete ajaressurss tegevustesse panustamise näol.
Masust saadi üle ja 2017. aastal aitas ühendus kõigiti kaasa Teenuse kandideerimisel Aasta külaks. Hiljuti, 2020-2023 toetati raamatuprojekti algatamist, arengut ja lõpetamist. Ürituste ja ettevõtmiste juures on ikka ka mitteliikmetest kogukonnaliikmed aidanud.
Organisatsiooni enda liikmeskond ei ole rohkem kui 30-aastase ajaloo jooksul väga kõikunud – kõige rohkem on ühendusel olnud 13 liiget – pigem on aktiivsuse kasv olnud selgitatav kas väliskeskkonna poolt tekitatud vajaduste või võimalustega oma kogukonna või elukeskkonna heaolu parandada. Siiani tegutseb ühenduses aktiivselt selle asutajaliikmeid, aastast 1992.
MTÜ Teenuse Naiste Ühendus panustab kohalikku elukeskkonda ning seisab kolme küla – Teenuse, Luiste ja Urevere - kogukondade vaimse ja füüsilise heaolu eest, toetades külade koostööd ja vajadusel esindades külasid. Ühendus talletab ja esitleb kohalikku ajalugu, pärimust ja traditsioone, ühenduse tegevus on piirkonna visiitkaart. Käivitame ja veame eest kohalikke arendusprojekte või toetame nende elluviimist.
Organisatsiooni väärtused
Avatus
Hoolivus (kogukonnast, elukeskkonnast, loodusest, kodust…)
Vastutuse võtmine
Järjepidevus
Koostöövalmidus
Abivalmidus
Arengule ja edenemisele suunatud
Praktilisus
Ühendus panustab kohalikku elukeskkonda ja seisab liikmete ja kogukonna vaimse ja füüsilise heaolu eest: jätkame ühenduse tugevuste rakendamist ning kogukonna ootuste täitmist korraldades traditsioonilisi ühisüritusi; suurendame kogukonna teadlikkust teemades, mis on selgunud piirkonna külade kriisiplaanist (2022): vajadus esmaabikoolituseks, keskkonnahoiuga seotud loengud, turvalisuse valdkond laiemalt. Koolitume ja seome selle koosveedetud ajaga. 2023. aastal toetame külade kriisiõppuse toimumist ning saadud õppetundide alusel planeerime 2024. aastaks järgmisi tegevusi (koolitused, koostööprojektid, investeeringud inventari või kinnisvarasse).
Toetame külade koostööd ja vajadusel esindame külasid: igal aastal annab ühendus koos külavanema(te)ga sisendi kogukonnale olulistes küsimustes (avalikud teenused maapiirkonnas, teede olukord, turvalisus, investeeringud) valla ja vajadusel ka maakonna arengukavasse ning kindlustab vähemalt ühe külakoosoleku toimumise vallaesindaja osalemisel. Toetame kogukonnast pärit kandidaate järgmistel KOV valimistel.
Ühendus talletab ja esitleb kohalikku ajalugu, pärimust ja traditsioone: ühendus on sisse seadnud koduloolise materjali ja kohapärimuse kogumise, registreerimise ja talletamise süsteemi. Kogume edasi talude ja nende elanike mälestusi, dokumente ja fotosid, mis toetavad kogukonna identiteedi hoidmist. Välja on kujundatud kommunikatsioonitegevus, et ühenduse ajaloo talletamine ja selle eesmärk oleks avalikult teada. Fotode talletamiseks on lahendatud digiplatvormi küsimus koostöös riigi (muuseumid) või KOV esindajatega. Tähistame Teenuse kooli ja raamatukogu 100. juubeleid ajalootoa esimeste näituste avamisega, 2026. aasta lõpuks on ajalootoa kontseptsioon lõplikult viimistletud, ruumid sisustatud ja edasine tööjaotus kokku lepitud.
Ühenduse tegevus on piirkonna visiitkaart: töö-käigus-õppimise meetodil on ühendus viimastel aastatel kõikidest oma tegevustest andnud teada kas läbi Märjamaa valla lehe (iganädalane) või Facebookis. Tagasisidest tulenevalt on seda valla teistes piirkondades märgatud. Ambitsioon õppida nutikamalt kasutama sotsiaalmeedia võimalusi, et jõuda laiemate huvigruppideni (kohalike ürituste, matkade, koolituste huvilised ka väljastpoolt piirkonda). Aktiivse ja nähtava kogukonna kuvand on aidanud tuua küladesse uusi peresid, kelle puhul ühendus koos külavanema(te)ga teadlikult tegeleb nende kogukonda ja ühenduse tegemistesse integreerimisega.
Käivitame ja veame eest kohalikke arendusprojekte või toetame nende elluviimist: kogukonna ja ka ühenduse jaoks on eluliselt tähtis kogukonnakeskuse olemasolu, milleks siiani on Teenuse mõis. Vallale kuuluva ehitisena on valla eelistus, et kinnistu ise end majandaks, selle eesmärgi täitmiseks vaja ühendusel algatada dialoog vallaga, et koostöös leida mõisa kasutamata pindadele mõtestatud eesmärk, mis tooks tulu, aga teeniks ka kogukonna laiemaid huve, sh mõisa kasutamise jätkamise ja selle arendamise seisukohalt (nt küttesüsteemi ümberehitus, mittekasutuses ruumide kasutusevõtmine). Vallale kuulub Teenusel ka mõisa park ja ait-kuivati, mis koos mõisahoonega moodustavad kompleksi, mille eesmärgipärane sisustamine annaks hoogu kogukonna arengule.
Eeltöid erinevate arendusprojektide planeerimiseks on vaja lisaks vallale ka teiste osapooltega suhtluses, esmajoones luua kontaktvõrgustik Muinsuskaitseameti, Keskkonnaameti jt pädevate asutustega. Oleme realistid, et järgmise kolme aastaga suuri arendusprojekte me tänaste ressurssidega ellu ei vii, kuid ühendus saab olla neis teemades nähtav ja aktiivne ja nõuda seeläbi suuremat kaasatust ja iseseisvust otsustes, mis puudutavad meie kogukonna jaoks olulist piirkonda ja hooneid.
Jagame organisatsiooni eesmärgid 2026. aastaks kaheks. Esimene grupp on tegevused, mida oleme juba mingil moel teinud ja kus ühendus jätkab tegevusi küll ehk paremini fookustatult, kuid mis pole sisu mõttes uued.
Kolm viimast eesmärki (vt all UUS) said vormi KÜSKi arenguhüppe eelprojekti käigus, nende edasiarendamise toetuseks esitame ühenduse kolme aasta tegevuskava (vt LISA).
Turvaline elukeskkond, kriisivalmis kogukond: kriisiõppuse (2023) ja vajaduspõhiste koolituste (keskkonnateadlikkus, tuleohutus, käitumine kriisiolukorras, sh kriisikommunikatsioon, hädakaitse piirid, internetiohud jne) kogukonda toomine suurendab võimalusi elanikel vastavat infot saada ning panustab kogukonna paremasse hakkamasaamisse keerulisemate ilmaolude ja muude võimalike sise- ja välise julgeoleku ning keskkonnaohtudega. Teada on puudused meditsiinilise abi andmise valmisolekuks kogukonnas: ühenduse aktiivsel toel on läbi viidud esmaabikoolitus, millest võtab osa vähemalt 25 kogukonna liiget; esmaabikoolituse kordamine iga 2-3 aasta tagant.
Kokkuhoidev kogukond: traditsiooniliste ühisürituste, kontsertide, kogukonna liikmete ootuste kuulamise (regulaarsed külakoosolekud 2-3 korda aastas, min 1 kord aastas) ja suurema kaasamise toel tuntakse naabreid ja hoolitakse oma kogukonnast.
Tugev ühendus: tänased liikmed väärtustavad jätkuvalt ühenduse liikmelisusega kaasnevat kasu ning ühenduse liikmeskond on min 30% kasvanud (+3 liiget), täiendades ühenduse kollektiivset kogemuspagasit ja teadmisi ning võimestades ühendust tegelema ka kogukonna jaoks vajalike suuremate arendusprojektidega. Kogukonnaürituste planeerimisse ja korraldamisse kaasatakse senise kuni 10% asemel vähemalt 30% ulatuses kogukonna teisi liikmeid, sh mehi.
Tihe koostöö külavanema(te)ga ja senisest tihedam koostöö naaber-MTÜdega. Regulaarse suhtluse sisseviimise toel oleme kursis kolme naaberühenduse eelolevate perioodide plaanidega. Oleme tuvastanud koostööks sobivad valdkonnad/teemad, kus toetame nende tegevust ning nemad võimestavad meie tegevust. Ühendame igal aastal 1-2 kogukonnaprojekti naabritega, et suurendada lähikogukondade liikmete omavahelist läbikäimist. Usalduslikud suhted lähikogukondadega suurendavad kogukonna turvatunnet ja koostöövõimekust ka muudes eluvaldkondades. Koostöö suurendab ka meie nähtavust ja ühenduse usaldusväärsust koostööpartnerina. Kasutame ühenduse liikmelisust MTÜ Märjamaa valla külavanemate ühenduses valla teiste külade tegemiste, teadmiste ja võimaluste info jagamiseks meie külades, suurendades sellega ühenduse väärtust laiema hulga kogukonna liikmete seas.
Usalduslik koostöö kohaliku omavalitsusega (Märjamaa vald). Jätkame vallaesindajate kutsumist meie üritustele ja külakoosolekutele konkreetsetes valla vastutusvaldkondades, tagades nii võimaluste loomise esitlemaks ühenduse ja kogukonna ootuseid vallale ja konkreetseid vajadusi, sh kirjalikus vormis. Oleme kaasatud valla otsustesse, mis puudutavad Teenuse mõisa (parki, ait-kuivatit jne). Ühenduse järjekindel panus valla arengukava koostamise ja ülevaatuse protsessis aitab Teenuse mõisa küttesüsteemi ümberehituse tuua valla aktiivsesse 3-aasta investeeringute plaani (seni „kirjas“, aga kuupäeva/aastata vajalik investeering).
Ajalootuba on kasutusvalmis. Kaasava ettevalmistusprotsessi tulemusel on piirkonna lugudega ajalootuba Teenuse mõisas sisustatud, materjalide kogumine, registreerimine, talletamine ning ajalootoa kasutamise kord kokku lepitud. Välja on töötatud ajalootoa olemasolu toel ühenduse poolt pakutavad teenused (ja tooted), mis võimaldavad ajalootoa ja ühenduse tegevuse kaasfinantseerimist või isemajandamist. Viimase saavutamiseks koostame projekti KÜSKi arenguhüppe 2024. aasta vooruks.
Kujundame piirkonna nägu meediatöö ja sotsiaalmeedia kaasabil. Läbi on viidud sotsiaalmeedia kasutamise koolitus, mille eesmärk anda praktilised oskused liikmetele kogukondade ja sihtgruppide kaasamiseks läbi kommunikatsiooni. Ühendus on kokku leppinud sisemises tööjaotuses ja nimetanud vastutajad ühenduse kommunikatsiooni korraldamise eest.
Teenuse mõisakompleksi ideetubade korraldamine erinevate väliste koostööpartneritega eesmärgiga 2026. aastaks pakkuda välja arendusprojekti eskiisplaan. 2021. aastal liitusime Kesk-Eesti mõisate võrgustikuga, et mõisakompleksi arendamisel toetuda lähipiirkonna mõisate tegevustele ning pakkuda täiendust erinevatele sihtgruppidele. 2023.a augustis on kohtumine Partnerluskogu esindajatega, eesmärgiks selgitada erinevate finantseerimisvõimaluste olemasolu KOV valduses olevate kinnistute renoveerimiseks.
Teenuse Naiste Ühenduse põhitegevuseks on korraldada kogukonnaüritusi ja oma liikmetele pakkuda koolitusvõimalusi. Tegevusi ei ole tavaliselt olnud nii palju, et päris igapäevaselt koos käidaks, varasematel aastatel oli talveperiood pigem vaikne. Viimastel aastatel on ürituste arv kasvanud. Nimelt on ühendus kogukonnaürituste loetellu – milleks on iga-aastased kevadised heakorratalgud, vastlaüritus, uue aasta puhul perede tantsupidu, suvine perepäev laste ja perede mängude ja võistlustega, vahel jaanituli – lisanud talvekuudesse igakuised mõisakontserdid.
Lisaks kogukonnateenuse pakkumisele võib seda suhteliselt uut, kuid juba traditsiooniks muutuvaid kontserdiõhtuid lugeda ka oma liikmetele pakutavaks kultuuriteenuseks, sest toome muusikalise elamuse kõigile kogukonnaliikmetele nn koju kätte. Maapiirkonnast on kulukas ja keeruline leida võimalusi, et sõita valla- või lähima maakonna keskusesse või Tallinna kultuuri nautima, tihti tehakse odavam/lihtsam valik ehk loobutakse kultuurilisest elamusest. Ilma autota või ööbimiskuludeta ei ole see Teenuse piirkonna küladest ühistranspordiga liigeldes üldse võimalikki.
Uus tegevus on ka Teenuse piirkonna aja- ja koduloo kogumine, mida on viimasel kolmel aastal tehtud. Ühendus on otsustanud, et pärimuse, dokumentide ja laiemalt ajaloolise pärandi talletamisega jätkatakse, see lisab ühenduse liikmetele regulaarseid tegevusi, mis ei ole seotud konkreetsete tähtpäevade või ürituste ettevalmistamisega.
Põhitegevuseks tuleb lugeda ka projektide kirjutamine ja aruandlus, sest MTÜ liikmemaksudest ja omatulust siiski kogukonda koos ei hoia ja huvipakkuvaid üritusi järjepidevalt ei korralda. Aruandlus on seejuures väga oluline osa projektikirjutamises, sest korrektne ja läbipaistev projektijuhtimine toetab ka meie eesmärki – kujundada meie piirkonna nn avalikku nägu. Saavutatud usaldust ühenduse võimekuse suhtes projekte edukalt ellu viia ja nende eesmärke täita (ja ületada) tuleb pidevalt hoida.
Viimase kolme aasta põhitegevuseks on kujunenud ka kohalikul tasemel kommunikatsioon läbi valla lehe ja Facebooki Teenuse Naiste Ühenduse ja Teenuse küla gruppide (ca 350 liiget). Ühendus on võtnud eesmärgiks hoiduda unustatud või hääbuva ääremaa staatuse aktsepteerimisest ning algsetest arglikest sammudest meedias jõudnud järjepideva enesepresenteerimisega valla nädalalehes. See kommunikatsioonikanal on hästi sisse töötatud ja kuigi selle levik ei ole lai, on see taganud stabiilse lugejaskonna vallas ja meie oma külades (inimesed, kes ei kasuta internetti saavad paberkandjat tellida, aga on ka neid, kes loevadki valla lehte internetist). Kaudne tagasiside on olnud positiivne – oleme vallakeskuses elavate iganädalaste lehelugejate silmis väga aktiivne ja tegus kogukond, kus toimub pidevalt toredaid ettevõtmisi. Selle tõestuseks on ühenduse kogukonnaüritustel osalenud külalisi lisaks valla teistele piirkondadele ka maakonna teisest otsast, info allikaks valla leht/koduleht. Koduloo kogumise eesmärgi tõttu tuleb meil aga jõuda senisest paremini Teenuse piirkonna küladest pärit inimesteni ja selleks võib sotsiaalmeedia kasutamise parem oskus meid edasi aidata.
Teenuse Naiste Ühendusel on 2023. aasta juuli seisuga 11 liiget, keda kõiki saab lugeda aktiivseteks liikmeteks, kuigi aktiivsuse määr pole alati võrdne, aga see pole ka MTÜ eesmärk. Igal liikmel on oma tugevused, millega ühenduse tegevustes arvestatakse. Ühenduse nimest tulenevalt on kõik liikmed naissoost, vanuses 35-75. Vanused on antud vahemikus jaotunud suhteliselt võrdselt, pisut kaldu vanemaealiste suunas, mis on iseloomulik maapiirkondade ealisele struktuurile. Kõigil liikmetel on pered ja nad on vähemalt kahe lapse emad (osalt ka juba vanaemad ja ka vanavanaemad), mis muudab grupi homogeenseks, sarnaste väärtustega, kodust, kogukonnast ja elukeskkonnast hoolivaks. Samas on ühenduse liikmed oma haridusvalikute, elu- ja tööalaste kogemuste või huvide poolest erinevad, ja seega üksteist täiendavad. Iseloomuomadused on jällegi sarnased - kõik on uute asjade katsetamisel julged ja õpihimulised, samas rutiinsemate tegevuste juures kannatlikud.
Ühenduse liikmelisuse kord on lihtne, liikmeks saab sooviavalduse alusel, vähese bürokraatiaga, kuid väikeses kogukonnas võimalikke kandidaate polegi palju, neid teatakse nimepidi. Kogukonnas on nii mehi kui noori, keda võime kutsuda toetajaliikmeteks, kes on üritustel abiks ja kuigi MTÜ liikmelisusest pole (seni) hoolinud, panustavad oma kogemuste ja energiaga.
Tänu KÜSKi arenguhüpet ettevalmistavale projektile oleme põhjalikumalt vaagimas ühenduse liikmeskonna laienemisest tulenevat potentsiaali, seda eelkõige piirkonna uute elanike ja noorte kaasamise suunal. Läbi viidud küsimustiku vastustest võis välja lugeda, et saame parandada piirkonda kolivate uute elanike kaasamist, piisaks järjepidevast positiivsest kommunikatsioonist neile, kes võib-olla sooviks kogukonnas rohkem panustada. Ühendus ei ole uute kogukonnaliikmete kaasamisega järjepidevalt tegelenud, kuid sai selgeks, et seda keegi teine meie kogukonnas oma ülesandeks ei saagi võtta. Külavanem saab uute elanike informeerimisel anda omapoolse panuse, aga kogukonnaüritused on tavaliselt korraldatud ühenduse poolt, st eelolevate tegevuste planeerimisse kaasamiseks peab avatud ja järjepidevalt kutse esitaja rolli võtma just ühendus. 2023. aastal oleme juba katsetamas otsesuhtlust piirkonda kolinud uue perega ja senine kogemus on olnud väga positiivne.
Ühenduse ürituste organiseerimises osaleb ka noori, sh noormehi, eriti küsimustes, kus vaja jõudu või tehnilist taipu. Külakoosolekul sai kinnitust, et piirkonna meeste jaoks ei tundu sobilik liituda naiste ühenduse nimelise organisatsiooniga, samas appi tulevad ikka, kui vaja. Et pole kindlust, et ühenduse nime muutmine paneks piirkonna mehe naiste ühendusena tuntud kogukonna-MTÜsse astuma, siis seda suunda ühendus tõsiselt ei kaalu. Ühenduse liikmete arvu järkjärguline suurenemine on vajalik ja tervitatav, kuid aruteludes sai kinnitust, et liikmete drastiline suurenemine oleks muutus, mis nõuaks ka ühenduse praeguse horisontaalse juhtimismudeli muutmist, tuleks luua juhatusee institutsioon, sisse viia formaalsem kohtumiste kava jne. Ühenduse juhtimise suurem formaliseerimine võib aga maksma minna osade seniste liikmete kõrvaletõmbumise, mis on väikese kogukonna ja meie ühenduse jaoks ebaobivalt kõrge hind.
MTÜ Teenuse Naiste Ühendus on läbi aja olnud väga lihtsa struktuuriga organisatsioon. Ühendust juhib üldkoosolek, kes nimetab ühenduse esindajaks juhataja. Töötajaid organisatsioonis ei ole. Kokkuleppeliselt täidab üks liikmetest revisjoni ja teine raamatupidaja ülesandeid. Ülejäänud liikmed võtavad vabatahtlikkuse alusel projektijuhi ja –liikme kohustusi. Olenevalt aja- jm ressursi olemasolust võib üks liige täita mitme projekti juures erinevaid rolle.
Ühenduse tegevust toetavad kogukonna liikmed, liikmete pereliikmed, kogukonna teised aktiivsemad pered. Suur osa senistest kogukonnaliikmete kaasamisotsustest on tulenenud institutsionaalsest mälust, et millised tegevused või rollid konkreetsetele toetajaliikmetele sobivad. Et jätta välistele osapooltele rohkem valikuid oleme otsustanud planeerimiskoosolekud teha avalikuks, et kõik, kes soovivad arvata või kaasa lüüa või mõne oma lemmikidee ellu viia, saaksid kohe protsessi alguses juures olla. Viimasel kahe aastal oleme suutnud suuremate ürituste alamprojektidele leida mitteliikmetest korraldajad või ka projektijuhid. Ühenduse jaoks on see uus areng, kuid oleme juba kogenud seda, et uusi tegijaid kaasates tuleb ühendusel võtta täiendav juhendaja või mentori roll, sest vaid nii saame väliste osapooltega vastutust jagada. Senised kogemused on olnud positiivsed ürituste õnnestumise näol, kuid taoliste kaasamiste jätkusuutlikkus ei ole veel tõestatud.
Ühenduse väiksus ei võimalda suurt spetsialiseeritust, mistõttu on all tabelis ka näha, et tänases organisatsioonis võtab projektijuht endale kogu juhtimisega seotud ülesanded planeerimisest kuni elluviimise, kommunikatsioonist aruandluseni. Ühenduse ajalootoa teenuste väljatöötamiseks või laiemaltki Teenuse mõisakompleksi kontseptsiooni sisuliseks läbiarutamiseks on ühendusel vaja suurendada organisatsioonis teadlikkust tänapäevasest kommunikatsioonist, toodete ja teenuste arendamisest, pakkumisest, teenindusest ja müügist.
MTÜ Teenuse Naiste Ühenduse peamine sihtrühm on kohalik kogukond – kolme küla elanikud, nende järglased, endised elanikud, ajutised elanikud. Kuna kogukond ei ole homogeenne (sisse kirjutatud ca 130 inimest, kellest kõik ei ela piirkonnas; samas on nn suvitajaid ja külalisi, kes pole sisse kirjutatud, kuid elavad piirkonnas teatud regulaarsusega), siis teatud tunnused võib kohaliku kogukonna puhul välja tuua: pigem kesk- ja/või vanemaealine naine või abielupaar, kodune pensionär või ise endale tööd pakkuv ettevõtja. Elab oma majas, mis asub Teenuse keskusest paari kilomeetri kaugusel, omab autot või on kokkulepe mõne sõiduteenuse pakkujaga. Vanemaealiste elanike lapsed on siit piirkonnast ära kolinud kas vallakeskusesse, Tallinna või ka mujale maailma, kuid osalevad hea meelega suvistel kogukonnaüritustel, koos siis juba oma perede ja lastega. Suveüritustel arvestame ikka 100+ osalisega nt perepäeval ja kui kogukonnas on aastaringselt lapsi ca 10, siis suveüritustel on neid alati ca 30 ja iga kord plaanime neile eraldi programmi. Kõige suuremaks väljakutseks on teismeliste ja noorte kaasamine – lasteprogramm neile enam huvi ei paku, aga täiskasvanute programm ei näi samuti huvitavat. See on ka üks põhjus, miks nooremaid liikmeid või toetajaliikmeid kaasata, et kogukonna noored ei jääks kogukonna ühistegevustest kõrvale.
Teine oluline sihtrühm on ühenduse liikmed, kelle huvidest sõltuvalt võtame ette täiendavaid projekte. Nagu varem kirjeldatud, tegemist on grupiga, kuhu kuuluvad ca 35-75 aasta vanuses naised, kes kõik on emad vähemalt kahele (aga ka rohkematele) lapsele. Vanemaealisi on veidi rohkem, mistõttu on osade liikmete lapsed juba täiskasvanud ja neil on endilgi lapsed. Liikmete huvi on tagada ühisüritustel tegevused oma peereede lastele ja meestele, aga laiemalt tuua Teenusele loenguid üldist huvi pakkuvatel teemadel või võimalusi õppida mõni konkreetne uus oskus. Ühenduse liikmelisus annab selliste otsuste mõjutamisel eelise nende kogukonna liikmete ees, kes ei ole ühenduses. Liikmete huviks on tutvuda ka teiste MTÜde tegevusega, et ideid saada või ka osaleda teiste korraldatud koolitustel või muudel üritustel.
Kolmas sihtrühm on otsesed koostööpartnerid ja nende huvid. Pakume võimalust koostööpartneritel tutvuda Teenuse Naiste Ühenduse tegevustega ja peame vähemalt kaks korda aastas ettekande erinevale välisele osapoolele ühenduse tegevusest. Koostööpartnereid huvitab Teenuse mõis nii ajaloolises mõttes kui ka selle kasutamine ühenduse poolt ja võimalikud kasutusvõimalused tulevikus. Ajalootuba aitaks meil tutvustada mõisa ajalugu efektiivsemalt ja kindla kvaliteediga, sest liikmete hulgas meil ajaloolasi ei ole ning iga kord on keegi pidanud end värskelt kurssi viima hoone ajalooga.
Ühenduse poolt pakutavad teenused jagunevad suures plaanis kaheks: kogukonnateenused ja inventari väljarentimine.
Teenuse Naiste Ühenduse teenuste hulgas on esimesel kohal kogukonnateenused – üritused, mille eesmärk on hoida kogukonda koos ja vahendite soetamine nende ürituste elluviimiseks. Neid teenuseid pakume nii vajadus- kui nõudluspõhiselt, kuna ühenduse liikmete jaoks on kodurahu ja kogukonna kooshoidmine olulised väärtused, MTÜ on ainuke Teenuse piirkonnas, keel on võimalus ja võimekus sellist teenus pakkuda ja ühendus on seda teenust pakkunud üle 30 aasta ehk nooremad külaelanikud ei kujuta selleta elu Teenusel ettegi.
2023. aasta augustis tuleb trükist MTÜ Teenuse Naiste Ühenduse poolt tellitud piirkonna aja- ja kodulooline raamat, mille tiraažist pool on juba ette ära müüdud. Siiski jääb raamat mõneks ajaks ühenduse poolt pakutavaks tooteks ja kui nõudlust jagub, on taoliste piirkonna ajalooga seotud trükiste tootmine ka tulevikus üks võimalik teenus, mida ühendus saab oma kogukonnale või piirkonna elanikele pakkuda.
Mõisas on ühenduse bilansis ka väljarenditavat inventari nagu lauad, projektor, projektoriekraan, võim, mikrofon, kõlarid, erinevad lauanõud, kohvikannud, laudlinad jm vajalik mõisas ürituste pidamiseks. Enamuse ajast kasutame seda inventari ühenduse või kogukonna üritustel, kus me renti ei saa/küsi.
Vallale kuuluva hoone või selle ruumide väljarentimisel kogukonnavälisele isikule või tervet kogukonda mitte kaasavaks ürituseks pakub Teenuse Naiste Ühendus võimalust rentida ühenduselt nimetatud inventari. Renditeenus ei oma täna olulist rolli ühenduse sissetulekutes (Teenuse mõisa kasutatakse kogukonnavälisteks üritusteks 3-4 korda aastas), kuid projekti aruteludest tuli välja, et saaksime ka siin valda toetada mõisa rentimise info parema esitlemise ja ruumirendi sisulise müügiga, mis muudaks võimalikuks ka ühenduse inventari rendisissetuleku suurendamiseks. Samas suunas oleme läinud ka väliinventari osas – plaan on uuendada renditavat vara sh osta uus välitelk ja välilaudade ning –pinkide komplektid, mida saaks suveüritusteks välja rentida.
Käesoleva projekti käigus tekkinud idee seada mõisas sisse ajalootuba, sisuliselt kogukonnamuuseum, mille olemasolu annab ühendusele võimalusi pakkuda täiendavaid kohapärimuslikke või konkreetse ajaloolise sündmusega seotud teenuseid nii üksikkülastajatele kui ka gruppidele – seminare, matku, teadmispäevi vms. Ei saa välistada ka ideid toodete loomiseks, sh trükiste (vt Teenuse piirkonna raamat). Ajalootoa töögrupp on esimese koosoleku pidanud, kuid teenuste pakkumise variante ühendus veel arutanud ei ole.
KÜSKi projekti oluline kasu meie ühendusele oli ühenduse jaoks eristada teenused, mida ja miks me pakume ning jõuda ühisele veendumusele, kuhu suunas ühendus soovib edasi liikuda ja milliseid teenuseid või ka tooteid võiksime tulevikus valikusse juurde lisada. Teenuse piirkonna raamatu ettevalmistusprotsess eelneval kolmel aastal oli suure energiaga tegevus ning sellel suunal on ühenduse liikmed kõik nõus edasi tegutsema.
Ühenduse käsutuses on eelkõige liikmete ajaline ressurss ja teadmised ning oskused, mis on üldiselt piisavad kogukonnaürituste korraldamiseks. Rahalise ressursi saamiseks kirjutame projekte ning taotleme vajadusel toetuseid ka mujalt, sh eraisikutelt. Mõningate ürituste korraldamisel oleme saanud heategevuslikku tulu, mida kasutame järgmiste ürituste ettevalmistamisel; on võimalik, et ka raamatu kulude katmisel jääb ühendusele mingi pikaajalisem väike sissetulek. Projektide kirjutamisel tuleb ju igal juhul leida kate omaosalusele, samuti katta mitte-abikõlbulikud kulud. Ürituste korraldamiseks – kuid ka inventari väljarentimiseks - vajalikud tehnilised vahendid on ühendus aja jooksul kas muretsenud või liikmetelt või ka kogukonna liikmetelt annetusena saanud, nende puhul on ainuke küsimus nende reaalse purunemise või vananemise korral ning vajaduses tehnikat välja vahetada mingi aja tagant. Aprillis 2023 sai uuendatud Teenuse mõisa ruumide kasutamise leping Märjamaa vallaga, mis kehtib 31. detsembrini 2030.
Võimalike täiendavate toodete ja teenuste pakkumiseks võib ühenduse liikmete kompetentsidest siiski väheks jääda. Praeguste teadmiste aluseel võib jääda puudu eelkõige sotsiaalmeedia kasutamisest, nii reaaleluliste kui ka virtuaalse müügi oskustest või ka teenuste ja toodete loomise ja disaini teadmistest. Järgmise kolme aasta jooksul, mil ajalootuba ette valmistame, on meil võimalik oma liikmeid neis küsimustes koolitada või ka pakkuda seda laiemalt teistele kogukonnaliikmetele, kes võiksid ühenduse teenuste pakkumisega seotud tegevusi toetada (nt noored, kes oskavad toetada sotsiaalmeedia või e-poe ja internetis müügi teemadel vm). Ajalootoa materjalide toel teenuste või toodete pakkumise võimalused on sisuliselt piiramatud, kuid regulaarseks teeninduseks või tootmiseks on vaja stabiilse ajaressursiga liikmeid või otsust võtta palgaline töötaja.
Ühendusel on välja kujunenud kogukonnaürituste korraldamise tsükkel, mis suhteliselt sarnaselt kordub aastast aastasse. Kuigi ürituste arv aastas võib olla erinev, siis protsess sõltub sellest, kas selle korraldamiseks on vaja taotleda välist lisarahastust või saab ühendus oma jõududega hakkama. Viimase puhul võib ettevalmistus sisaldada vaid 1-2 omavahelist kokkusaamist, kus jagatakse ülesanded, valmistatakse ette kogukonna teavitusvorm ja sõnum ning ürituse toimumise päeval on kõik kohal ning teavad oma ülesandeid; ürituse järgselt koristatakse koos ja järgmisel päeval korraldatakse kommunikatsioon ning arvete esitamine/tasumine.
Inventari rendiks on samuti välja kujunenud lihtne hinnakiri, mida tutvustatakse mõisa kasutada soovivale kliendile. Ühenduse juhataja korraldab inventari üleandmise ja vastuvõtmise ning ühendus esitab teenuse eest arve.