Teine vastuskiri RMK-le

Lugupeetud Jürgen Kusmin

RMK Lääne-Harjumaa metsaülem

6. aprill 2021

Suurupi kogukonna vastus Riigimetsa Majandamise Keskusele (RMK) Suurupi Merekindluse kõrgendatud avaliku huviga (KAH) ala metsatööde planeerimise osas

Täname 17. märtsil 2021 saadetud vastuse eest. Rõõm oli lugeda, et kuivendusprojekt peatati, nagu soovitas kõrgendatud avaliku huviga (KAH) metsaala eksperthinnangus Tartu Ülikooli ökoloog Anneli Palo ning nagu tegid ettepaneku ka Harku vald ning kohalikud.

Veebilink eksperthinnangule

Täname metsamajandamise plaanide asjaajamise pausi eest talvise COVIDi ajal. Kuna ka praegu on viroloogilisest olukorrast tingituna efektiivse otsesuhtluse võimalused piiratud, oleme väga huvitatud teiega koostööd jätkama.

Kirjutate: “Antud ekspertarvamus sisaldab Suurupi merekindluse metsa osas palju olulist teavet kuid paraku puudub sealt lahendus nende metsade järjepidevaks uuendamiseks.“

Meie eelmises pöördumises tõepoolest ei sisaldunud ettepanekuid metsa uuendamise ja majandamise osas, kuna näeme, et enne majandamiseni jõudmist (RMK sügisese ettepaneku järgi läbi uuendusraiete – lageraie kolmel, kokku 5,9 ha alal), on oluline läbida keskkonnaväärtuste kaardistamise ning mõjude hindamise etapp, seejärel sotsiaalsed mõjud jne.

Kuna kliimateemad on meile pikas perspektiivis olulised, tuleb väärtustada ka väga küpsete metsade süsiniku sidumise võimet. “Avalikkuses kõlab jätkuvalt mitmete metsasektori esindajate väide, justkui meie metsad vajavad kliima eesmärkide täitmiseks uuendamist, sest kiirema kasvuga noored metsad seovad süsinikku efektiivsemalt kui vanad. Samas, teadusajakirjanduses rõhutatakse, et kliimamuutuste leevendamise kontekstis on metsades süsiniku hoidmine olulisem, kui puidu juurdekasv,” kirjutab Raul Rosenvald, TÜ säästliku metsanduse teadur. Skeemi ja detailidesse saab süveneda artiklis. Viide: https://www.err.ee/1031781/lageraie-eesti-metsades-voimendabkliimamuutusi-vahemalt-jargmised-60-aastat

Kui jõuame tegutsemises vääriselupaikade kaardistamisest, piirkonna inventeerimisest ning kaitseala loomisest edasi metsa majandusviiside valikuni, siis me ei saa nõustuda teie kirja lausega: “Mis on selle saavutamiseks vajaliku raie nimetus, on hetkel teisejärguline.” Suurupi kogukonda kindlasti huvitab kaasarääkimine ka neis punktides, mille osas RMK 17. märtsil välja toodud teemade nimistu järgi vastuseid ei oota – kas KAH alade metsa käsitleda pelgalt majandusmetsana ja mis raiemeetodeid oleks võimalik kasutada? Kui RMK-l puuduvad nende teemade otsusteks volitused, soovime need valikud läbi rääkida ametkonnaga, kellel on selleks vastavad volitused.

Leiame, et raiemeetodi valik on üks esmajärgulisemaid tulemuse mõjutajaid nii looduse kui ka kogukonna jaoks. Ökosüsteem, kui tervik, on tundlik tasakaalu muutvate faktorite osas, sest kui raieviisi tõttu muutuvad niiskus-, tuule-, valgus-, liigistiku- jm tingimused ja tasemed, mõjutab see oluliselt raiealade läheduses olevate vääriselupaikade liikide käekäiku jne. Inimesed jällegi on tundlikud lageraielankide psühholoogilise mõju osas ning sellele, et tavapäraselt on uuendusraie järgne ala umbes 30 aastat puhkemetsana sobimatu. Püsimetsa sobivuse kohta puhkemetsana on soomlased teinud uurimusi – see sobib selleks suurepäraselt (Raul Rosenvaldi tähelepanekud; “Uneven- vs even-aged management in Finnish boreal forests” Olavi Laiho, Erkki Lähde, Timo Pukkala, 2011).

Juba praeguses kaasamise etapis saab arvestada, et palume RMK-l keskenduda püsimetsanduse põhimõtetele ja looduskeskkonna hoiule, et säilitada vääriselupaigad elurikkusele, mis on praeguseks juba kaardistatud, ning kui vääriselupaik inimestele. Nagu te ka enda kirjas välja toote, on Suurupi Merekindluse KAH ala puhul tegemist suure kasutusega rekreatiivalaga – olete väga õigesti aru saanud ning on hea meel, et olete seda kuivendusprojekti otsustes ja tegevuse planeerimisel juba arvesse võtnud, jätkame sellest lähtudes ka metsateemades.

Soovime Suurupi Merekindluse kõrgendatud avaliku huviga metsas keelustada uuendusraied (lage- ja turberaied), kuna see killustab seal elavate kaitsealuste liikide elupaiku, lõikab läbi rohekoridori toimimiseks tarvilikud kooslused ning muudab metsaala tuultele avatuks ja tormitundlikuks. Kaitsealuste liikide säilimise ja elukvaliteedi püsimise tagab ühtlane metsamassiiv, seega intensiivsed metsamajanduse võtted ei ole Suurupi KAH alal aktsepteeritavad.

Suurupi Merekindluse metsa kohaliku kaitseala loomine koostöös Harku vallaga

RMK peadirektor on välja toonud vääriselupaikade hoidmise olulisuse RMK jaoks ning praktika raied peatada, kui mingi metsaosa kohta on tekkinud kahtlusi. (Viide: https://epl.delfi.ee/number/92924015/artikkel/92971851/rmk-juht-harvesterijuht-on-suurem-kliimakangelanekui-ajakirjanik)

Suurupi Merekindluse mets (vastavalt ülalnimetatud maaüksustele: 19801:001:1589; 19801:001:1591; 19801:001:1592; 19801:001:1593; 19801:001:1594; 19801:001:1595) on looduskaitseliselt väärtuslik elurikas ala. Seda tõendavad juba varem registreeritud vääriselupaigad – alal on 6 juba Keskkonnaregistrisse kantud vääriselupaika (Vep nr.: 207810; 158037; 206098; 206097; 206099 ja 206101) – ning novembris 2020 tehtud Tartu Ülikooli ökoloogi Anneli Palo paikvaatluse tulemused. Viimasest selgub, et vääriselupaikade indikaatorliike ning ka Keskkonnaregistrisse seni kandmata looduskaitsealuseid liike leidub sellel alal ka väljaspool juba registreeritud vääriselupaiku. Kõnealune loodusmetsa ala on looduskaitseliselt väärtuslikum, kui seda seni teatakse EELIS jt. registritesse kantud väärtuste alusel. Ka maastikukaitselised väärtused (suured rändrahnud, väiksemad kivikülvid, militaartegevuse märkidega vanad puud jne) ei ole veel arvele võetud.

Oleme 24. märtsil 2021 esitanud Harku vallale avalduse Suurupi Merekindluse metsa looduskaitse alla võtmiseks kaasates eri valdkondade eksperte inventeerimiseks ning kohaliku kaitseala loomise protsessi ajaks KAH alal metsamajandamise planeerimise peatamise taotlemiseks.

Ettepaneku alal esinevad (novembris 2020 ühe päeva jooksul registreeritud) looduskaitsealused ja/või vääriselupaikade tunnusliigid ning kooslused (sisestatud ka LVA andmebaasi, Palo, A.). Vajalik on täpsema inventuuri läbiviimine taimestiku vegetatsiooni ja lindude pesitsusperioodil:
- Suured rändrahnud neil kasvavate sõnajalgade, sammalde ja samblikega;
- Kivikülvid;
- Üleujutatavad sanglepikud, vanad metsad (EL Loodusdirektiivi kooslused);
- Vääriselupaikade tunnusliigid väljaspool registreeritud VEP-e (taimed ja seened): ungrukold, roostetorik, kuldkülik, roomav soonik, kännukatik, kivi-imar, hammas-tähtsammal, volt-tardnahkis, kilpsamblik;
- Tegevusjäljed ja kohalolek, linnud: kanakull, musträhn, suur-kirjurähn;
- Putukad: kuklasepesad (vajavad liigiti määramist);
- Soovitused väärtuste täpsemaks inventuuriks eksperthinnangu vastavas osas.

See metsaala on vastavalt Harku valla kehtivale üldplaneeringule tuumalasid ühendav rohekoridor Suurupi- ja Muraste looduskaitsealade vahel. Ala loomastik ja taimestik moodustab terviku Suurupi looduskaitseala liigistikuga, seega on loogiline hoida tervikala ja -kooslused stabiilsena.

Lisaks loodusväärtustele kaitstaks ka Suurupi poolsaare maastikku ja pärandkultuuri. Antud alasse jäävad Peeter Suure nimelise Merekindluse rannakaitsepatarei nr. 3 varemed koos hilisemate peale-ehitustega, 1916, 1920-1927, 1950. a. (reg. 8866) hilisemast ajas ka Suurupi rannakaitsepatarei komando- ja vaatluspunkt (reg 8862), Peeter Suure nimelise Merekindluse rannakaitsepatarei nr. 3 helgiheitja varjendi vare ja positsioon, 1916. a. (reg 8867).

Lisaks Suurupi Komandatuuri kasarmu, keldrite ning kasiino varemed. Pärandkultuurilist väärtust omavad kindlustuste säilinud munakiviteed ja vanade rannatalude asemed. Kaitseala tähtsad väärtused on vaheldusrikka reljeefi, omapärase veerežiimi, meretuulte mõjuga loodus- ja pärandkultuurmaastikud. Maastiku ilu tõttu on loodaval kaitsealal suur miljöö- ja virgestusväärtus.

Riigimetsa väärtuste säilitamise pikk perspektiiv
Kui vaadelda Tallinna ümbruse metsi, siis pigem on ülekaalus eraomanikud ja riigimetsa on väga vähe. Nagu oleme näinud viimaste aastate ulatuslike lageraiete näitel Suurupis (allpool välja toodud), võib mets eraomanike maadelt harvesteri abil haihtuda vähem kui nädalaga. Suurupi merekindluse metsast edelas ja lõunas, merekindluse metsa vahetus naabruses erametsades on juba teostatud ulatuslike lageraideid Laanemetsa kinnistul (19801:001:0601), Põlislaane kinnistul (19801:001:0602, kõigil eraldistel) ja märtsis 2021 Munakivi tee 19 (19801:001:3087, eraldistel 1,2,4,7, 8,10). Neile aladele ei ole üldplaneeringu järgi lubatud ehitada hooneid ning teha detailplaneeringut.

Kokku on Suurupi tiheda elamupiirkonna vahetust naabrusest majandatud 25 ha metsa, mis on märkimisväärselt küla elukeskkonda halvendanud. Langenud on Suurupi piirkonna visuaalne, emotsionaalne ning rekreatiivne väärtus, lisandunud tuultest tekkivad kahjud. Lähipiirkonnas on antud välja luba harvendusraieks Kasemetsa tee 16 kinnistul (19801:001:0190).

Jürgen Kusmin, tõite kaasamiskoosolekul ühe uuendusraie vajalikkuse põhjendusena välja vajaduse tagada noore metsa olemasolu järgmistele põlvkondadele. Nagu näha, siis Suurupis ei ole seda tarvis teha noore küpse liigirikka või keskealise metsa arvelt avalikus igapäevases kasutuses oleval alal (või metsa liigilisust ja tasakaalu istutatud noorpuudega muutes), kuna eelpool kirjeldatud lageraiete tulemusena on meil “noort metsaala” juba praegu oluliselt rohkem, kui vajame.

Kohalik kogukond on tänulik, kui RMK võtab arvesse elukeskkonna ja KAH ala kõigi kasutusvaldkondade kvaliteedi säilimiseks vajalike tingimuste säilimise – RMK-l on võimalus garanteerida, et vähemalt Merekindluse KAH ala mets jääb kodanikele nende põhiseadusest ja metsaseadusest tulenevateks kasutusõigusteks alles. See on RMK võimalus olla tõeline positiivne kliimakangelane.

Ka RMK enda KAH ala selgitus sisaldab kultuurilise ja hingelise väärtuse mõisteid. Seega mõistate hästi, et raietööd KAH alal muudavad kõigi huvigruppide jaoks oluliselt metsa kasutusvõimalusi ning selle senist vaimset ja füüsilist tervist ja taastumist toetavat ning kosutavat laengut. Lageraie ala (sügisel 2020 RMK poolt välja pakutud kava järgi 8,5 jalgpalliväljaku ulatusega piirkond) ei saa kuidagi olla puhke- tervise- ja rekreatsiooni ala, mis on praegu lisaks vääriselupaikadele selle metsa põhifunktsioonid.

Ulatuslikest raieplaanidest ning intensiivsetest majandusviisidest loobudes saab RMK täita metsaseaduse ökoloogilise väärtuse tagamise aspekti. Harku valla üldplaneeringu järgse rohevõrgustiku koridor on seni veel katkestamata, mis on järjest haruldasem nähtus Eesti metsaaladel. Suurupi metsades on liigirikkus täna veel väga heas seisus (täpsed hinnangud saame läbi kaitseala loomisega kaasnevate inventeerimise andmete), RMK-l on harukordne võimalus olla ettenägelik. Ennetada on mõistlik, hilisemaid keskkonnakahjusid ei ole võimalik tagasi pöörata.

Inimeste heaoluks ja terviseks asendamatud metsad

Suurupi Merekindluse mets on inimestele igas suunas läbitav ja jalutatav. Metsa läbivate radade (nii sini-valgega tähistatud rahvusvaheline matkarada, muinsuskaitsealused munakiviteed kui loodusmaastikul liikujatele teadaolev metsaradade võrgustik) ja sealsete muinsuskaitseobjektide külastatavus, inimkoormus ja -kasutus on tihedad aastaringselt, ent traditsioonilisele puhkepiirkonnale kohaselt kasvab see mitmekordseks suviti. Suurupi metsad on

kõrgendatud avaliku huvi ja kasutusega metsad nende sõnade kõige otsesemas mõttes. Suuremat osa alast kasutatakse intensiivselt – jalutamiseks, tervisespordiks, lemmikloomadega jalutamiseks, perede- ning sõpruskondadega aja veetmiseks ja liikumiseks, jalgratta- jm treeninguiks, eri metsaandide korjamiseks, loodusvaatlusteks, -kogemuseks, vaimse tasakaalu säilitamiseks ning stressi leevendamiseks (eriti praegusel COVID-19 piirangute ajal) jne. Seda hoolimata nädalapäevast, kella- ja aastaajast, ent loomulikult on metsa eri sisenemisteede ääres ning rannaparklas autosid eriti rohkelt nädalavahetustel ning õhtuti. Rõõm on näha liikvel ja kaasatuna kõiki vanusegruppe. Ala inimkasutuse tihedusest ja mitmekesisusest annavad metsas liikudes lumisel perioodil hea ülevaate jäljed ja sissetallatud teed, ka põhiradadest kõrvale jäävatel kraavipervedel ning metsaaladel.

Suurupi Merekindluse KAH ala läbib Euroopa kaugmatkarada E9, mis algab Portugalist ja läbib kogu Euroopa ranniku kuni Narva-Jõesuuni – kogupikkus on hinnanguliselt 5000 km – lageraied oleks selle vahetus läheduses väga kohatud ning pettunud välisturistide kaudu Eesti kui tuntud öko- ja loodusturismi mainet kahjustav.

Huvigruppide efektiivne kaasamine

Kuna meie jaoks on see kogemus esmakordne ning lõviosa protsessist veel ees, ent RMK puutub kaasamisega kokku igapäevaselt, palume RMK sisulist abi efektiivsete kaasamispraktikate osas. Jagage ja õpetage, kuidas RMK planeerib kohalike elanike ning huvigruppide kaasamisi ja kuidas hindab kõrgendatud avaliku huviga alade kaasamistegevuste efektiivsust? Tooge palun välja hea protsess, meetodid ja kaasus Suurupi näitel.

Lähteandmed: Suurupi külas on Harku valla kodulehe andmeil 1247 sissekirjutatud elanikku. Lisaks kohalikele püsielanikele on Suurupi eripära traditsioonilise suvituspiirkonnana see, et siin omavad avalikke huvisid ning kinnisvara ja elavad periooditi ka inimesed, kelle sissekirjutus on mujal. Suurupis on ka suur venekeelne kogukond, lisaks hulk vanemaealisi elanikke, kes digikanaleid ei jälgi, FBi gruppides ei vestle, valla ja RMK veebidesse ei satu. Tallinna lähiümbruse rohevööndina vastutame umbes kolmandiku Eesti elanikkonna eest (Tallinn ja Harjumaa), kuna puhke- ja rekreatiivtegevusteks, vaimse ja füüsilise tervise hoiuks, perede ja sõpruskondadega looduse nautimiseks sõidetakse siia igapäevaselt. Loodusenautlejaid tuleb siia nii pealinnast, Harku vallast ja kaugemalt. Üle-Euroopaline “sini-valge” rannikumatkarada toob sise- ja välisturiste. Mis meetodil teha kõige efektiivsemalt kindlaks, kui palju käib meil väljaspool Suurupit inimesi, kes läbi oma valikute selgelt oma avalikku huvi näitavad?

Kõike ülaltoodut arvesse võttes – kuidas RMK soovitab kaasamisel kõige tulemuslikumalt nii kohalike kui teiste loetletud huvigruppideni jõuda, et nende hääled ja arvamused saaks kuulda võetud. Millise teie poolt läbi testitud meetodiga kaardistada ning vormistada tulemusi nii hulgalise inimgrupi arvamuste, ettepanekute ja vajaduste osas ning huvigruppidega koostöös plaane tõeliselt toimivalt kooskõlastada? Otsustades näiteks lihtenamuse kasuks vajaksime otsustamiseks minimaalselt 51% kohalike ja teiste huvigruppide liikmete nõusolekut raietöödeks ja muude teemade konsensuse osas.

Lisaks loeme Siseministeeriumi kaasamise juhendist – millest saame aru, et RMK seaduse järgi kaasamisel juhindub – et alustuseks peaks (RMK) tegema sotsiaalse mõju uuringud, kus selgitatakse välja, keda peaks kaasama jne.

Ajaraamidest rääkides – kas saame õigesti aru, et RMK suudab kogu selle protsessi lisaks veel mahutada 21 päeva sisse? Kuna see vastutus on nüüd pandud meile, oleme tänulikud demokraatliku kaasamise tulemusliku parima praktika juhiste eest RMK kogemuste ja protseduuride põhjal.

17. märtsil saadetud RMK kaasamisteemade vastused

Nagu olete lugedes juba tõenäoliselt tähele pannud, leiate vastuseid RMK poolt välja toodud teemadele, millele eelkõige 7. aprilliks ettepanekuid oodatakse, eri paigust kirja sisusse jaotatuna – nt metsaala ulatus ja paiknemine, metsaalal asuvad objektid, metsaala kasutusviisid jne.

Punktide 3–6 osas saame praeguses etapis vastata kõigile ühiselt. [Kopeeritud RMK kodulehelt: 3) raieala väljanägemine raietööde järel (allesjäävate puude arv ja paiknemine) 4) raiealade sobitamine maastikku 5) raietöödeks sobiv aeg (nädalapäev, kellaaeg, kuu, aasta lähema 10 aasta sees) 6) raietööde järel kasvatatava noore metsa liigilisus (kasvukohale sobilike puude liigid)].

Enne konkreetsete raiedetailide või kellaaegade arutamist taotleme Suurupi Merekindluse KAH alal metsamajandustegevuse planeerimise peatamist Harku valla kohaliku kaitseala loomise menetlustegevuste ja vajalike lisauuringute perioodiks.

Kuna ühtegi konkreetset piirkonda kevadise seisuga teavituses ei ole välja toodud, mille osas detailide üle arutada, siis kuidas teie hinnangul peaksime kirjeldama näiteks 10-aastase perioodi kohta käivate raiete nädalapäevi ning allesjäävate puude arvu ja paiknemist üle 60-hektarilisel alal?

Kuigi eeldame, et olukord selleni ei jõua, saame raietööde üldpõhimõtted lühidalt välja tuua järgmiselt:

– intensiivsed metsamajanduse võtted ei ole mitmeil ülal välja toodud põhjuseil Suurupi KAH alale sobivad;

– põhjendatud vajadusel palume metsa parimaks hoolduseks valida püsimetsanduse meetodid;

– peame elementaarseks, et raietöid tehes peetakse kinni raierahust lindude pesitsemisperioodil vastavalt Eesti Keskkonnaühenduste Koja poolt tehtud ettepanekule tegeliku raierahu aja kehtestamiseks kõigis metsades 15.04 – 15.07 ja kaitsealadel 15.03 – 31.08.

– kasutatakse pinnast minimaalselt kahjustavat tehnilisi lahendusi;

– külmumata pinnasel metsatöid ei tehta;

– inimeste liikumisteede ning rohekoridori loomaradade, muinsuskaitse-, pärandkultuuri objektide, vääriselupaikade ümber jääb ökoloogilist tasakaalu ja miljööd säilitav puhvertsoon jne.

Lisainfoks: Mõned inimesed on meile saatnud oma kommentaarid ja ettepanekud RMK kaasamisteemadele. Need ei esinda tingimata allakirjutanute seisukohti ning vaateid. Lihtsalt oleme nende vahendajaks ja leiate need muutmata kujul kirjale lisatud failist.

Vastused mõnedele Jürgen Kusmini 17.03 kirja konkreetsetele lõikudele

Kirjutate: “Mets ei saa otsa selles mõttes, et ühel heal päeval metsa enam pole, vaid vanad metsad hakkavad tasapisi looduslikult asenduma muude puuliikidega ja viljakamatel muldadel ka võsastuma. Seda protsessi võib enamikus vanemates metsades ka märgata. /…/ Otsustamiskoht. Kas laseme metsal areneda omasoodu ja võtame teadmiseks, et meist järeltulevatele põlvedele kujunevad nende metsade asemele hoopis teistsugused metsad. Või kasutame teist võimalust ja võtame ka neist metsadest kasutusele kõige kiiremini taastuva loodusvara, puidu, et vähendada oma igapäevast ökoloogilist jalajälge. /…/ “Pikemalt ette planeerimine…”

Toote välja otsuse koha hetke ja vastame – jah, meie jaoks on väga sobiv, kui mets areneb omasoodu, sest see on kõige loomulikum protsess ning loodusliku elurikkuse, kliima ja kohaliku elukeskkonna mõttes parim lahendus. Meie väheviljakail rannikumuldadel metsad võsastumas ei ole ning puistutel on ka vanuseliselt rahulikult küpsemise ruumi.

Metsi ei tohiks Suurupis raiuda kindlasti ka poolsaare avatuse tõttu merele. Metsapuhvri olemasolu on kriitilise tähtsusega näiteks tuuletunnelite vältijana küla majapidamistele ja elanikkonnale. Seega on väga oluline kaitsta sealset vana metsakooslust, mis on looduslikult arenenud ja kasvanud meretuulte mõjualas.

Kahtlemata on puit väärtuslik tooraine (ja kasvab aastakümnete perspektiivis taastuvana tagasi) ent arvestame, et ka Eesti metsaseaduse järgi on mets eelkõige ökoloogiline tervikkooslus, mille kohta teame, et see paraku peale lageraiet oma rikkalikkuses ei taastu. KAH alad ei ole koht, kust metsa puidu ja tselluloosi tarbeks majandada, seda suunda saab RMK arendada selleks otstarbeks kasvatatud majandusmetsades vm.

KAH alade ühispöördumine

Oleme ühinenud KAH alade kogukondade ühispöördumisega Riigikogu ja selle esimehe, presidendi ning õiguskantsleri, peaministri, keskkonnaministri, keskkonnakomisjoni esinaise ja RMK juhi poole ningleiame, et kõrgendatud avaliku huviga alade metsade majandamisel ei peaks lähtuma puidutulude eesmärkidest, vaid keskenduma kaitse- ja puhkemetsade funktsioonide säilitamisele – tagama elustiku ökoloogilise mitmekesisuse ning kodanike sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi rahuldava mitmekülgse metsakasutuse võimaluse.

Ühispöördumine kutsub valdkonna kõiki osapooli koostööle. Selle taotluste elluviimine võimaldab keskendumist toimivate lahenduste välja töötamisele – teadus- ja seaduspõhiselt. Dialoogis kokku lepitud üheselt mõistetav terminoloogia, praktiliselt läbi testitud protsessid ja kitsaskohtade lahendused, ühiseks tunnistatud pika perspektiiviga eesmärgid ning välja töötatud tegutsemisraamistik saavad aluseks olla rahumeelsele, keskkonna- ja inimsõbralikule lähenemisele eestlaste ühele südamelähedasemale teemale.

Mõistame, et RMK tegevuste fookused on suuresti poliitilise tellimuse suunata, seetõttu ka koostööle kutsuv avalik pöördumine selle mõjutajatele ja otsustajatele, ent loodame, et RMK omalt poolt mõistab, et Suurupi Merekindluse KAH ala metsa puhul on tegemist väärtusliku elukeskkonnaga loodusmetsa ja laia vastutusalaga puhkemetsaga, ning lisaks laiemale huvigrupile 1247 püsielanikuga küla igapäevaselt oluliste kodumetsadega. Harku valla prognooside kohaselt on 2024. aastaks Suurupis juba 1783 elanikku.

Nii Eesti pikaajalise arengustrateegia “Eesti 2035” eesmärgid kui ka värske Euroopa roheline lepe rõhutavad metsapoliitilise prioriteedina just metsade säästvat majandamist, kaitset ja taastamist. (Viited: https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia ja https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/european-green-deal-communication_en.pdf)

Täname võimaluse eest anda panus Suurupi Merekindluse KAH alal plaanitava osas. Jätkame koostööd järgmistes etappides.

Lugupidamisega

KODANIKEÜHENDUSED

MTÜ Suurupi Selts

MTÜ Kasevälja Selts

MTÜ Studio Viridis

MTÜ Munakivitee terviserajad ja veed

177 ERAISIKUT