2.10. Tehisaru kasutamine töö koostamisel

{ Siinne materjal on täiendamisel. }

ÕF.2.10.1.(1) Autor peab tööd koostades lähtuma tehisintellekti kasutamisel dokumendis "Tehisintellekti õppetöös kasutamise hea tava Saue Riigigümnmaasiumis" esitatud põhimõetetest.

ÕF.2.10.1.(2) Peatükis "Tehisaru kasutamine töö koostamisel" tuleb anda ülevaade, kuidas autor on tehisintellekti töö koostamisel kasutanud.

ÕF.2.10.1.(3) Parema ülevaate saamiseks on hea erinevaid tehisaru kasutamise viise kirjeldada erinevates alapeatükkides. Alapeatükkideks võivad olla dokumendis "Tehisintellekti õppetöös kasutamise hea tava Saue Riigigümnmaasiumis" või Tartu Ülikooli suunises tehisintellekti kasutamiseks õppetöös loetletud lubatud tehisaru kasutamise viisid:

• abivahendina oma mõtete ja ideede arendamiseks,

• töö struktuuri täpsustamiseks,

• võtme- või otsisõnadele sünonüümide leidmiseks,

• teemakohaste allikate leidmiseks,

• tõlkimiseks,

• keeruliste kontseptsioonide või teooriate mõistmiseks,

• paluda tagasisidet oma tööle, leida kiiresti vigu;

• saada sisukokkuvõtteid pikkadest tekstidest.

ÕF.2.10.1.(4) Kui autor ei ole töö koostamisel mitte ühelgi viisil tehisaru kasutanud, kirjutab ta pealkirja alla: "Töö koostamisel ei ole kasutatud tehisaru."

UT2.8.2.(1) Lehekülje veerised on nii all, üleval, vasakul kui ka paremal 2,5 cm.

UT2.8.2.(2) Peatüki tekst on vormistatud fondiga Times New Roman; fondi värv on must; kirja suurus 12 punkti; reavahe 1,5. Tekst on rööpjoondatud.

UT2.8.2.(3) Lõikude eraldamiseks ei kasutata tühja rida, vaid vahet 6 punkti enne lõiku ja 6 punkti pärast lõiku.

UT2.8.2.(4) Peatüki pealkiri asub lehekülje esimesel real vasakul, on kirjutatud laadiga Pealkiri 1 (suurtähed; kirjasuurus 14 punkti; font Times New Roman, must. Reavahe 1,5). Pealkirja ja teksti vahel on tühi rida.

UT2.8.2.(5) Peatüki pealkirja ei nummerdata. 

UT2.8.2.(6) Leheküljed on nummerdatud. Leheküljenumber asub lehe allservas keskel.

UT2.8.2.(7) Tabelid vormindatakse Times New Roman kirjas suurusega 12 punkti (suurte tabelite puhul on lubatud kasutada kirja suurust 10-11).

UT2.8.2.(8) Tabelis kasutatakse ühekordset reasammu ning vahet 6 punkti enne lõiku ja 6 punkti pärast lõiku. (Tabel 1)

UT2.8.2.(9) Tabeli veergudel peavad olema pealkirjad ehk veerupäised.

UT2.8.2.(10) Veerupäised joondatakse lahtri keskele, võib kasutada paksu kirja.

UT2.8.2.(11) Tabelis olev tekst joondatakse üldjuhul lahtri vasakusse serva, arvud keskele või paremasse serva. (Tabel 1)

UT2.8.2.(12) Tabelid nummerdatakse ja pealkirjastatakse.

UT2.8.2.(13) Tabeli numbri järel peab olema punkt, pealkirja järele punkti ei panda (Tabel 1).

UT2.8.2.(14)Tabel pealkirja ja eelneva teksti vahele jäetakse tühi rida.

Tabel 1. Klassikomplektide arv Saue Riigigümnaasiumis aastal 2022

UT2.8.2.(15) Suuremad tabelid paigutatakse töö lisasse. Sel juhul pannakse tabeli pealkiri lisa pealkirjaks, eraldi tabeli pealkirja pole tarvis.

UT2.8.2.(16) Kui tabel pole autori omalooming, tuleb sellele viidata nagu tavalise teksti puhul.

UT2.8.2.(17) Kõik töös olevad tabelid tuleb autoril endal koostada. Ei ole lubatud töösse kopeerida näiteks Google Formsi vms keskkonna koostatud tabeleid.

UT2.8.2.(18) Kui tabeli on koostanud tehisaru, tuleb sellele viidata tabeli pealkirjas.

UT2.8.2.(19) Kõik töös olevad diagrammid, fotod, kaardid, joonistused, skeemid ning muud illustratsioonid kuuluvad üldnimetuse „joonis“ alla.

UT2.8.2.(20) Joonised nummerdatakse ja allkirjastatakse.

UT2.8.2.(21) Joonise numbri järel peab olema punkt, allkirja järele punkti ei panda.

UT2.8.2.(22) Kui joonis pole autori omalooming, tuleb sellele viidata nagu tavalise teksti puhul. Kui joonis on autori omalooming, siis märgitakse see viite asemele (Joonis 4).

Joonis 4. Viljapõld Saaremaal (autori foto)

UT2.8.2.(23) Diagrammid tehakse tasapinnalised.

UT2.8.2.(24) Diagrammidel olev tekst ja arvud vormindatakse Times New Roman kirjas suurusega 11 või 12 punkti, aga kõigil diagrammidel ühtemoodi.

UT2.8.2.(25) Diagrammi telgedele, millel on arvandmed, tuleb lisada telje nimed, välja arvatud juhul, kui teljel on kuupäevad või aastad ning sellest arusaamiseks vajalik info on joonise allkirjas.

UT2.8.2.(26) Diagrammile pealkirja (tiitlit) ei lisata, diagrammi alla tehakse joonise allkiri. (Joonis 5)

Joonis 5. Saue Riigigümnaasiumi klassikomplektide arv aastal 2022

UT2.8.2.(27) Suuremad joonised paigutatakse töö lisasse. Lisale pannakse sobiv pealkiri, eraldi joonise allkirja pole tarvis.

UT2.8.2.(28) Kõik töös olevad diagrammid, skeemid jms tuleb autoril endal koostada. Ei ole lubatud töösse kopeerida näiteks Google Formsi vms keskkonna koostatud diagramme, skeeme jms.

UT2.8.2.(29) Kui diagrammid, skeemid jms on koostanud tehisaru, tuleb sellele viidata diagrammide, skeemide jms allkirjas.

UT2.8.2.(30) Kõik tabelid, joonised, valemid ja lisad tuleb siduda töö tekstiga ja neile tuleb viidata.

UT2.8.2.(31) Selleks kasutatakse otsest või kaudset viitamist.

Otsene viitamine: Alljärgnev Tabel 1 näitab, et … / Joonis 3 iseloomustab … / …, mida kujutab Lisa 2.

Kaudne viitamine: … (Tabel 1) / … (Joonis 3) / … (Lisa 2) 

NB! Viites on sõnad TABEL, JOONIS, LISA kirjutatud suure algustähega.