Kõik töös kasutatud teiste autorite seisukohad, probleempüstitused, tsitaadid, arvandmed, joonised, tabelid jm peavad olema viidatud.
Viitamisel tuleb kasutada ühte viitamissüsteemi ja teha seda terve töö ulatuses.
Selles juhendis toodud näited on APA-laadis. (juhendis peatükk 7)
Eestikeelse lühikokkuvõtte APA-laadis viitamisest leiad SIIT.
Viitamisest üldiselt (juhendis peatükk 7.1.)
Viidete lisamiseks saab kasutada tekstiprogrammi allikate lisamise võimalust (MS Word: Viited > Lisa tsitaat > Lisa uus allikas). Viiteid on lubatud sisestada ka käsitsi, kuid sellisel juhul ei ole võimalik kasutatud materjalide loetelu automaatne moodustamine.
Viide koosneb
tekstisisesest viitest sulgudes;
viitekirjest kasutatud allikate loetelus ehk bibliograafias.
Tekstisisene viitamine (juhendis peatükk 7.1.)
Tekstisisese viite sulgudesse peavad tulema allika autori perekonnanimi ja ilmumisaasta.
Raamatu ja muu leheküljenumbritega allika puhul lisatakse ka leheküljenumber. Näide: … (Mikita, 2013, lk 33)
Allikmaterjali ideid saab viidata kas tsiteerides või refereerides.
Tsiteerimine on teise autori teksti esitamine ilma seda muutmata. Tsitaat esitatakse jutumärkides.
Viide (autor, ilmumisaasta, leheküljenumber) paikneb peale tsitaati lõpetavaid jutumärke. Tsitaadi näide:
„See, mis esimest korda Eestisse sattunule silma torkab, on see, et siin on iga paik üksteisest erinev. Erinev on nii loodus kui ka kultuur.“ (Mikita, 2013, lk 73)
Refereerimine on teise autori teksti oma sõnadega edasiandmine. Refereeringu puhul jutumärke ei kasutata. Kui refereering koosneb ühest lausest, siis paikneb viide (autor, ilmumisaasta, leheküljenumber) enne lauset lõpetavat punkti, kui aga tervest tekstilõigust, siis pärast viimase lause punkti. Refereeringu näide:
Esmakordselt Eestisse sattunu märkab, et iga Eestimaa paik on teisest erinev, seda nii looduselt kui ka kultuurilt (Mikita, 2013, lk 73).
Tekstisisese viite näide kahe autori korral: ...siin lõpeb lause. (Jõgi ja Kõiv, 2009, lk 15)
Kolme ja enama autoriga teosel tuleb esimesel viitamisel märkida kõik autorid, järgnevate viidete puhul märgitakse ainult esimene autor ja lisatakse „jt“.
Näide:
Esimene viitamine: ...siin lõpeb lause. (Klimoski, Palmer ja Smith, 1993, lk 30)
Järgmised viited samale tööle: ...siin lõpeb lause. (Klimoski jt, 1993, lk 35)
Kui viidatakse mitmele sama autori samal aastal ilmunud tööle, tuleb aastaarvud tähistada märgetega a, b, c jne. Sama tähistust tuleb kasutada ka kasutatud kirjanduse loetelus.
Näide: ...siin lõpeb lause. (Kidron, 1999a, lk 9) / ...siin lõpeb lause. (Kidron, 1999b, lk 151)
Mitmele allikale koos viitamise korral eraldatakse allikad semikooloniga.
Näide: ...siin lõpeb lause. (Leung jt, 2004, lk 9; Baker, 2006; Sugiyama jt, 2007; Volke ja Silm, 2008, lk 13)
Kui autoriks on asutus/ettevõte/organisatsioon (autoreid ei ole nimeliselt välja toodud), pannakse viitesulgudesse selle asutuse/ettevõtte/organisatsiooni nimi (MS Wordis, kui kasutad automaatset viitamise funktsiooni: Korporatiivne autor).
Näide: ...siin lõpeb lause. (Saue Riigigümnaasium, 2022)
Autorita allikate korral pannakse viitesulgudesse autori asemel allika pealkiri. Pikema pealkirja puhul kirjutatakse sulgudesse ainult pealkirja 2-4 esimest sõna.
Näide: ...siin lõpeb lause. (Maailma riigid, 2001, lk 131)
Aasta puudumisel peab tulema viitesulgudesse tekst „kuupäev puudub“ (kui kasutad automaatset viitamise funktsiooni, lisab selle MS Word ise).
Näide: ...siin lõpeb lause. (Rohtla, kuupäev puudub)
Internetimaterjalile viidates on viiteks pealkiri, millele järgneb allika avaldamise aastaarv. Pikema pealkirja puhul kirjutatakse sulgudesse ainult pealkirja 2-4 esimest sõna.
Näide: ...siin lõpeb lause. (Õpilasuurimuse ja praktilise töö…, 2011)
Autorita ja pealkirjata internetimaterjalile viidates märgitakse viitesse kodulehe nimetus.
Näide: ...siin lõpeb lause. (Rahandusministeeriumi kodulehekülg, kuupäev puudub)
Kasutatud allikate loetelu vormistamine (juhendis peatükk 7.2.)
Kasutatud allikate loetelu töö lõpus sisaldab ainult töös viidatuid materjale. Viidete järgi on võimalik töös esitatud kontrollida. Kasutatud allikate loetelus järjestatakse viitekirjed tähestikuliselt autorite või nende puudumisel trükiste pealkirjade esimeste sõnade järgi.
Pealkirjad vormistatakse kaldkirjas ja lühendeid ning jutumärke ei kasutata.
Olles sisestanud kõik tekstisisesed viited tekstiprogrammi tsitaadi lisamise võimalust kasutades, on võimalik kasutatud allikate loetelu lasta luua tekstiprogrammil (MS Word: Viited > Bibliograafia). Programm järjestab kirjed tähestikuliselt ja teeb eendrealise lõiguvorminduse, kus kirje esimene rida ei ole taandatud, aga teised on.
Viidatakse põhimõttel: Autor(id). (aasta). Pealkiri. Ilmumise koht: Kirjastus.
Näide: Harari, Y. N. (2011). Sapiens. A Brief History of Humankind. London: Vintage Books.
Zetterberg, S. (2009). Eesti ajalugu. Tallinn: Tänapäev.
Viidatakse põhimõttel: Teose pealkiri (ilmumisaasta). Koht: Kirjastus.
Näide: Maailma riigid (2001). Tartu: Regio.
Viidatakse põhimõttel: Autor(id). (aasta). Artikli pealkiri. Kogumiku toimetaja, kogumiku pealkiri (artikli lk-d). Ilmumise koht: Kirjastus.
Näide 1: Rowe, G. (2011). Tiberius. A. Barrett (koost.), Kaksteist keisrit (64-90). Tallinn: Argo.
Näide 2: Saarts, T. (2013). Valitsemiskorralduse üldmustrid demokraatiates. L. Kalev, A. Toots (toim.). Poliitika ja valitsemise alused. Kõrgkooliõpik. (384-396). Tallinn, Tallinna Ülikool: Archimedes.
Viidatakse põhimõttel: Autor(id). (aasta). Pealkiri. Ajakirja nimi, köide, lk.
Näide: Läänemets, U. (2003). Õppekavad erivajadustega lastele. Haridus, 6, 10-12.
Viidatakse põhimõttel: Autor(id). (aasta). Pealkiri. Ajalehe nimi, kuupäev.
Näide: Kumberg, K. (2003). Nali on meie ainuke tõeline kaitseingel. Postimees, 30. mai.
Viidatakse põhimõttel: Autor(id). (aasta). Pealkiri. Väljaande nimi, köide/kuupäev, artikli internetiaadress
Näide: Poldre, A. (2022). Pilli saab õppida mitut moodi. Õpetajate Leht, 17.06, https://opleht.ee/2022/06/pilli-saab-oppida-mitut-moodi/
Kui sama materjal on olemas ka trükitud kujul, siis viidatakse sellele.
Põhimõtteliselt lähtutakse aga samadest juhistest kui paberil publitseeritud materjalide puhul.
Kui autor pole teada, alustatuakse kirjet pealkirjaga (nagu tekstisisese viitegi puhul).
Kui allikal ei ole ei autorit ega pealkirja, siis alustatakse kirjet organisatsiooni nimega, mis allika avaldas (nagu tekstisisese viitegi puhul).
Viidatakse põhimõttel: Autor(id). (aasta või kuupäev või kp puudu). Pealkiri. Viimati külastatud kuupäev, URL-aadress.
Näide 1: Pelgulinna riigigümnaasium sai nurgakivi. (2022). Haridus- ja Teadusministeerium. Viimati külastatud 28.07.2022, https://www.hm.ee/et/uudised/pelgulinna-riigigumnaasium-sai-nurgakivi.
Näide 2: Raadik, M. (kuupäev puudub). Kuidas vormistada loetelu. Viimati külastatud 28.07.2022, http://keeleabi.eki.ee/artiklid3/loetelu.html.
Juhendeid internetist pärinevatele allikatele viitamiseks on võimalik leida APA kodulehelt (https://apastyle.apa.org/).
Viidatakse põhimõttel: Autor(id). (aasta). Töö pealkiri. Teadusasutuse või õppeasutuse nimi. Koht, [töö liik nurksulgudes]
Näide: Hoole, O. (2020). Ajaloo riigieksami mõju õppeprotsessile. Tallinna Ülikool, [Magistritöö].
Viidatakse põhimõttel: Intervjueeritava nimi. (aasta). Intervjueerija nimi. [Intervjuu tüüp (üleskirjutus või helisalvestis)]. Intervjueerimise koht.
Näide: Vilba, T. (2022). Autori intervjuu. [Üleskirjutus]. Laagri.
Viidatakse põhimõttel: Õigusakti pealkiri. (vastuvõtmise kuupäev). Viimati külastamise kuupäev, internetiaadress
Näide: Gümnaasiumi riiklik õppekava. (06.01.2011). Viimati külastatud 28.07.2022, https://www.riigiteataja.ee/akt/129082014021?leiaKehtiv