Uurimistöö ülesehitus ja vormistamine

Tiitelleht on töö esimene leht. 

Peatüki sisu:

Tiitellehel on

·  õppeasutuse nimi;

·  autori(te) ees- ja perekonnanimi(ed) ning klass;

·  töö pealkiri;

·  töö liik (uurimistöö, praktiline töö, õpilasfirma);

·  juhendaja ees- ja perekonnanimi;

·  töö valmimise koht ja aasta.

Töö pealkiri peab andma edasi töö sisu täpselt ja piiritletult ning olema vastavuses töö eesmärgiga.

Peatüki vormistus:

Tiitelleht vormistatakse kirjastiilis Times New Roman, kirjasuurus 12, reavahe 1,5. 

Erandiks on töö pealkiri, mis kirjutatakse suurtähedega, nn paksus kirjas suurusega 14 p. 

Tiitellehe vormistuse näide on SIIN.

Peatüki sisu:

Töö teisel lehel on järgmine tekst (püstises kirjas):

Käesolevaga kinnitan, et olen koostanud töö iseseisvalt. Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud.

Annan töö positiivsele hindele kaitsmise korral Saue Riigigümnaasiumile tasuta loa (lihtlitsents) enda koostatud uurimistöö reprodutseerimiseks, säilitamiseks ja üldsusele kättesaadavaks tegemiseks õppe- ja kasvatustöö eesmärgil kuni autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemiseni, juhul kui sellega ei riivata kolmandate tööga seotud osapoolte õigusi.

Ülaltoodust tulenevalt kinnitan, et viitan oma töö kasutamisel või esitamisel edaspidi alati Saue Riigigümnaasiumile kui töö kaasautorile.

Töö autori nimi

Peatüki vormistus:

Autorideklaratsiooni lehe pealkiri vormistatakse nagu Pealkiri 1 (kiri Times New Roman, suurus 14 p, paks, must, suurtähtkiri, vasakjoondusega, reasamm 1,5 ning vahe 0 p enne lõiku ja 6 p pärast lõiku).

NB! Autorideklaratsiooni pealkirja vorminguks peab jääma töö Normaallaadi vorming, mitte Pealkiri 1 vorming, sest autorideklaratsioon ei kuulu sisukorda.

Autorideklaratsiooni pealkirja ei nummerdata.

Autorideklaratsiooni lehe põhitekst vormistatakse Normaallaadis (kiri Times New Roman, suurus 12 p; lõigud rööpjoondusega, reasamm 1,5 rida, taandridu ei kasutata; lõikude eraldamiseks ei kasutata tühja rida, vaid vahet 6 p enne lõiku ja 6 p pärast lõiku).

Autorideklaratsiooni lehekülje vormistuse näidis on SIIN.

Peatüki sisu:

Tiitellehe ja autorideklaratsiooni järel asub sisukord, milles näidatakse kõik töö alajaotused ranges vastavuses töös kasutatud pealkirjade, alapealkirjade ning leheküljenumbritega. 

Sisukorda ei kuulu tiitelleht, autorideklaratsioon ega sisukord ise. 

Sissejuhatus, kokkuvõte ja kasutatud kirjanduse loetelu ei kuulu peatükkidena nummerdamisele(nende ette ei panda pealkirjas numbrit), küll aga nummerdatakse sisupeatükid, alapeatükid ja vajadusel ka lisad, kui neid on rohkem kui üks.

Sisukord luuakse sisukorra lisamise käsu abil, sel juhul ilmuvad pealkirjalaadide abil koostatud pealkirjad automaatselt sisukorda (MS Word: Viited > Sisukord; References > Insert Table of Figures). 

Töös muudatuste tegemise järel on vaja sisukorda värskendada.

Peatüki vormistus:

Sisukorra pealkirja SISUKORD ei tohi Pealkiri 1 laadis teha, sest sisukorra pealkiri ei tohi sisukorda tulla. Küll aga kasutatakse sisukorra pealkirja puhul sama kirja ja kirjasuurust, nagu on Pealkiri 1 laadil (kiri Times New Roman, suurus 14 p, paks, must, suurtähtkiri, vasakjoondusega, reasamm 1,5 ning vahe 0 p enne lõiku ja 6 p pärast lõiku), et töö üldilme oleks ühtlane.

Sisukorra põhitekst peab olema Normaallaadis (kiri Times New Roman, suurus 12 p; lõigud rööpjoondusega, reasamm 1,5 rida, taandridu ei kasutata; lõikude eraldamiseks ei kasutata tühja rida, vaid vahet 6 p enne lõiku ja 6 p pärast lõiku).

Peatüki sisu:

Lühendite loetelu lisatakse tööle sel juhul, kui töös esineb palju (üle 15) vähetuntud lühendeid või termineid. Kõikidest loetelus toodud lühenditest tuleb kogu töö ulatuses kinni pidada. 

Üldlevinud lühendeid (nt, lk, a) loetellu ei lisata. 

Lühendi esmakordsel kasutamisel tekstis tuleb see defineerida täieliku kirjapildi kaudu nt ERA (Eesti Riigiarhiiv), erandi moodustavad üldlevinud lühendid nagu NATO, ÜRO jne. 

Peatüki vormistus:

Kasutatud lühendite peatüki pealkiri vormistatakse nagu Pealkiri 1 (kiri Times New Roman, suurus 14 p, paks, must, suurtähtkiri, vasakjoondusega, reasamm 1,5 ning vahe 0 p enne lõiku ja 6 p pärast lõiku).

NB! Kasutatud lühendite peatüki pealkirja vorminguks peab jääma töö Normaallaadi vorming, mitte Pealkiri 1 vorming, sest Kasutatud lühendite peatükk ei kuulu sisukorda.

Kasutatud lühendite peatüki pealkirja ei nummerdata.

Kasutatud lühendite peatüki põhitekst vormistatakse Normaallaadis (kiri Times New Roman, suurus 12 p; lõigud rööpjoondusega, reasamm 1,5 rida, taandridu ei kasutata; lõikude eraldamiseks ei kasutata tühja rida, vaid vahet 6 p enne lõiku ja 6 p pärast lõiku).

Peatüki sisu:

UT sissejuhatus on põhiteksti peatükk, milles tuuakse välja järgmised aspektid:

1.      probleemi laiema tausta kirjeldus;

2.      uurimisprobleem;

3.      töö eesmärk;

4.      uurimisküsimused või hüpoteesid (mida tööga tõestatakse või kummutatakse);

5.      valdkond ja uurimisobjekt (uurimisülesannete piiritlemine);

6.      töö ülesehituse selgitamine ja meetodite tutvustus;

7.      peamiste lähtematerjalide ja allikate tutvustus;

8.      iga autori panus mitme autoriga töö puhul.

Sissejuhatus avab töö tausta ning näitab teema olulisust ja aktuaalsust. Tugineda tuleks varasematele uurimustele ning allikatele, mis on korrektselt viidatud, esitades lühidalt, kas ja kuidas on teemat varem käsitletud või uuritud. 

Tausta avamisest kasvab välja uurimisprobleem ehk vastuolu või lahendamata küsimus, mida töö lahendada püüab. Kui teemat on eelnevalt uuritud, siis viidatakse põhilistele uurijatele ja põhjendatakse lisauurimuse vajadust (nt uurimistulemused on vastuolulised, uurimisvaldkond on muutunud või on seda vähe uuritud).

Sissejuhatuses sõnastatakse töö eesmärk. Uurimuse eesmärk on seni puuduv teadmine (mitte tegevus!), mis on vajalik, et lahendada uurimisprobleemi. Eesmärgi sõnastus väljendab, millise teadmiseni tahetakse uurimistööga jõuda ning millist sihtrühma uuritakse. Uuringu eesmärgiks ei saa olla uurimine või pelgalt autori teadmiste laiendamine.

Eesmärgi saavutamiseks ja selle konkretiseerimiseks tuuakse välja uurimisküsimused või hüpoteesid (kvalitatiivsete (kirjeldavate) uurimistööde puhul hüpoteese ei esitata).

Uurimisküsimuste esitamisel jälgitakse, et need on seotud uurimisprobleemi kirjeldusega ja et neile annavad vastused uurimus, mitte teoreetiline osa. Uurimisküsimusi võib olla 2-3, mille sõnastuses välditakse kas-küsimusi.

Hüpotees püstitatakse rangelt varasematest uuringutest lähtudes ehk sõnastatud hüpotees on põhjendatud. Hüpoteesi testitakse uuringu raames kogutud andmete alusel.

Vajadusel sõnastatakse ka uurimisülesanded, mis näitavad eesmärgi saavutamiseks läbitavaid etappe.

Sissejuhatuses ei esitata tulemusi ja järeldusi, milleni on jõutud töö käigus. 

Mitme autoriga töö puhul tuuakse lühidalt välja iga autori panus, mis avatakse täpsemalt metoodika osas protseduuri kirjelduse juures.

Sissejuhatuses võib avaldada tänu isikutele ja institutsioonidele, kes autorit juhendasid, abistasid andmete kogumisel, nende valimisel ja läbitöötamisel. Seda on sobilik teha sissejuhatuse lõpus.

Sissejuhatus ei tohiks sisaldada liigseid andmeid. 

Sissejuhatuse maht on proportsioonis töö mahuga. Õpilasuurimuse sissejuhatuse pikkus ei tohiks ületada kahte lehekülge. 

Sissejuhatus viimistletakse tavaliselt töö vormistamisel viimasena, mis annab ülevaate edaspidi loetavast tööst. 

Peatüki vormistus:

Sissejuhatuse pealkiri vormistatakse nagu Pealkiri 1 (kiri Times New Roman, suurus 14 p, paks, must, suurtähtkiri, vasakjoondusega, reasamm 1,5 ning vahe 0 p enne lõiku ja 6 p pärast lõiku).

Sissejuhatuse pealkirja ei nummerdata.

Sissejuhatuse põhitekst vormistatakse Normaallaadis (kiri Times New Roman, suurus 12 p; lõigud rööpjoondusega, reasamm 1,5 rida, taandridu ei kasutata; lõikude eraldamiseks ei kasutata tühja rida, vaid vahet 6 p enne lõiku ja 6 p pärast lõiku).

Peatüki sisu:

Teooria osa, ehk ülevaade teemakohastest allikatest, on uuritava probleemiga seotud varem ilmunud tööde refereering. 

Antakse ülevaade olulisematest varasematest uurimustest ja teoreetilistest seisukohtadest, mis kokku moodustab uurimusliku osa mõistmiseks vajaliku taustinformatsiooni. 

Teoreetilise ülevaate juures on oluline, et taustinformatsioon oleks:

• asjakohane – seotud otseselt uuritava probleemiga ning püstitatud uurimisküsimuste ja/või hüpoteesidega. Tekst on liigendatud lähtuvalt töö teemast alapeatükkideks;

• piisav – teoreetiline ülevaade katab uurimuslikus/praktilises osas esinevad teemad ja mõisted;

• usaldusväärne – tuginetakse usaldusväärsetele ja ajakohastele allikatele (usaldusväärsed allikad pole nt Vikipeedia ja foorumid, va juhul, kui tegu pole allikaid võrdleva ülevaatega);

• selge – põhimõisted on defineeritud, varasemaid uurimusi ja teoreetilisi seisukohti on käsitletud selgelt ja seostatult.

Teooria osa pealkirjaks võib olla "Teoreetiline taust", "Teoreetiline ülevaade" või teemakohane laiem pealkiri. 

Ühes teoreetilise osa (ala)peatükis on kasutatud vähemalt kahte erinevat allikat, sealjuures on töös vähemalt ühel korral kasutatud lõimingrefereeringut, mis tähendab kahe või enama autori sarnase mõtte kokkupanemist. 

Teoreetilises osas toodud faktid ja seisukohad peavad olema korrektselt viidatud. 

Peatüki vormistus:

Peatüki pealkiri nummerdatakse ja vormistatakse nagu Pealkiri 1 (kiri Times New Roman, suurus 14 p, paks, must, suurtähtkiri, vasakjoondusega, reasamm 1,5 ning vahe 0 p enne lõiku ja 6 p pärast lõiku).

Peatüki põhitekst vormistatakse Normaallaadis (kiri Times New Roman, suurus 12 p; lõigud rööpjoondusega, reasamm 1,5 rida, taandridu ei kasutata; lõikude eraldamiseks ei kasutata tühja rida, vaid vahet 6 p enne lõiku ja 6 p pärast lõiku).

Peatüki sisu:

UT metoodika osas kirjeldatakse, kuidas on uurimus üles ehitatud ja läbi viidud. 

See alajaotus kajastab infot, mis võimaldab lugejatel saada ülevaate sellest, mida ja kuidas tehti ning vajadusel uuringut ka korrata. 

Tavaliselt jagatakse metoodika osa lõikudeks:

1) millise uurimistöö liigi alla autori töö kuulub (kvantitatiivne, kvalitatiivne);

2) andmekogumismeetodid ehk uurimisinstrumendid (nt intervjuu, ankeet, test jm) – põhjendatakse nende valikut, usaldusväärsust ning sobivust uurimisküsimustele vastamiseks või hüpoteeside tõestamiseks. Uurimisinstrument esitatakse üldjuhul lisades. Valitud metoodika toetub teoreetilistele allikatele (millele tuleb viidata).

3) uurimisobjekt ja/või valim (uuritavad isikud, nähtused, materjalid, andmed, allikad jne) – kirjeldatakse uurimisobjekte või uuritavaid (uuritavate hulk ja neid iseloomustavad andmed), valimiga uurimuse puhul valimi moodustamise põhimõtteid ning katse- ja/või mõõteseadmete täpne kirjeldus;

4) uurimuse protseduur – kirjeldatakse millal, kus ja kuidas midagi tehti. Kirjeldatakse andmeanalüüsi meetodeid ja põhimõtteid.

Mitme autoriga töö puhul tuuakse selgelt välja rühmatöö toimimise (juhtimise) põhimõtted ja praktika ning iga autori panus.

Peatüki vormistus:

Peatüki pealkiri nummerdatakse ja vormistatakse nagu Pealkiri 1 (kiri Times New Roman, suurus 14 p, paks, must, suurtähtkiri, vasakjoondusega, reasamm 1,5 ning vahe 0 p enne lõiku ja 6 p pärast lõiku).

Peatüki põhitekst vormistatakse Normaallaadis (kiri Times New Roman, suurus 12 p; lõigud rööpjoondusega, reasamm 1,5 rida, taandridu ei kasutata; lõikude eraldamiseks ei kasutata tühja rida, vaid vahet 6 p enne lõiku ja 6 p pärast lõiku).

Peatüki sisu:

Selles peatükis esitatakse lühike ülevaade kogutud andmetest ja nende analüüsist. 

Tulemuste esitamisel lähtutakse sissejuhatuses esitatud uurimisküsimustest ja/või hüpoteesidest. 

Vajadusel võib peatüki jaotada uurimisküsimustest või hüpoteesidest lähtudes alapeatükkideks, kus esitatakse andmete analüüsist tulenevad konkreetsed uurimistulemused. 

On oluline, et kõigile uurimisküsimustele on vastatud. 

Tulenevalt andmete ja tulemuste iseloomust kasutatakse nende selgemaks esitamiseks tabeleid ja jooniseid. 

Tulemusi tuleb kirjeldada objektiivselt, lähtudes olemasolevatest andmetest. 

Töö eesmärgi seisukohalt vähem olulised tulemused esitatakse vajadusel töö lisa(de)s.

Peatüki vormistus:

Peatüki pealkiri nummerdatakse ja vormistatakse nagu Pealkiri 1 (kiri Times New Roman, suurus 14 p, paks, must, suurtähtkiri, vasakjoondusega, reasamm 1,5 ning vahe 0 p enne lõiku ja 6 p pärast lõiku).

Peatüki põhitekst vormistatakse Normaallaadis (kiri Times New Roman, suurus 12 p; lõigud rööpjoondusega, reasamm 1,5 rida, taandridu ei kasutata; lõikude eraldamiseks ei kasutata tühja rida, vaid vahet 6 p enne lõiku ja 6 p pärast lõiku).

Peatüki sisu:

Tulemused ja arutelu on lubatud esitada ka ühes peatükis.

Arutelu osas tõlgendatakse saadud tulemusi ning seostatakse need teoreetilises ülevaates kirjeldatuga. 

Alustada tuleks selge vastusega küsimusele, kas püstitatud hüpoteesid leidsid kinnitust või mitte või millised vastused uurimisküsimustele saadi. Ka hüpoteese vaid osaliselt toetanud või neid eitanud tulemused tuleb esitada erapooletult. 

Tuuakse välja sarnasused ja erinevused käesolevas töös saadud tulemuste ja teoreetilises ülevaates esitatu vahel ning pakutakse leitud erinevustele/sarnasustele põhjendusi või selgitusi. 

Tuuakse välja järeldused ja üldistused ning arutletakse nende kehtivuse üle. 

Näidatakse, kus ja kuidas tulemusi rakendada saab, samuti esitatakse edasise uurimise suunad.

Peatüki vormistus:

Peatüki pealkiri nummerdatakse ja vormistatakse nagu Pealkiri 1 (kiri Times New Roman, suurus 14 p, paks, must, suurtähtkiri, vasakjoondusega, reasamm 1,5 ning vahe 0 p enne lõiku ja 6 p pärast lõiku).

Peatüki põhitekst vormistatakse Normaallaadis (kiri Times New Roman, suurus 12 p; lõigud rööpjoondusega, reasamm 1,5 rida, taandridu ei kasutata; lõikude eraldamiseks ei kasutata tühja rida, vaid vahet 6 p enne lõiku ja 6 p pärast lõiku).

Peatüki sisu:

Kokkuvõte algab lühikese kirjeldusega, kuidas sissejuhatuses püstitatud probleemi uuriti. 

Seejärel võetakse saadud tulemused sissejuhatuses sõnastatud eesmärkide kaupa kokku ning tuuakse välja olulised järeldused. Järeldustest selgub, kuidas on lahendatud töö sissejuhatuses formuleeritud ülesanded, milliste tulemusteni jõuti, kas püstitatud hüpoteesid leidsid kinnitust või need kummutati.

Kokkuvõttes esitab töö autor seisukohad ja lahendused olukorra parandamiseks uuritavas valdkonnas, välja võib tuua edaspidist lahendamist vajavad probleemid.

Kõik kokkuvõttes kirjeldatu on eelnevalt töös käsitletud. Kokkuvõttes ei tooda enam uusi, tekstis varem esitamata andmeid ja järeldusi. 

Samuti ei sisalda kokkuvõte viiteid tekstile ega allikatele.

Sissejuhatus ja kokkuvõte on esitatud nii, et kõrvalseisja saaks neid lugedes ülevaate töö probleemidest, üldisest käigust ja tulemustest ilma põhiteksti lugemata.

Peatüki vormistus:

Peatüki pealkiri vormistatakse nagu Pealkiri 1 (kiri Times New Roman, suurus 14 p, paks, must, suurtähtkiri, vasakjoondusega, reasamm 1,5 ning vahe 0 p enne lõiku ja 6 p pärast lõiku).

Kokkuvõtte pealkirja ei nummerdata.

Peatüki põhitekst vormistatakse Normaallaadis (kiri Times New Roman, suurus 12 p; lõigud rööpjoondusega, reasamm 1,5 rida, taandridu ei kasutata; lõikude eraldamiseks ei kasutata tühja rida, vaid vahet 6 p enne lõiku ja 6 p pärast lõiku).

Peatüki sisu:

UT resümee on töö lühikokkuvõte – olulisim nii sissejuhatusest kui ka kokkuvõttest. Resümee on iseseisev kirjutis, mis on loetav ilma põhiteksti lugemata. See annab edasi töö pealkirja täpse tõlke, töö aktuaalsuse põhjenduse, püstitatud eesmärgi, kasutatud meetodite ülevaate, ülevaate tähtsamatest tulemustest ja järeldustest.

Resümee maht on üks lehekülg (vaata Lisa 9 ja Lisa 10). Resümees üldjuhul vähendatakse reavahet ja kirjasuurust, et tekst mahuks ühele lehele. Andmebaaside jaoks lisatakse resümee lõppu tööd iseloomustavad märksõnad (5-10).

Eestikeelse resümee tabeli saad oma töösse kopeerida SIIT.

Inglisekeelse resümee tabeli saad oma töösse kopeerida SIIT.

Peatüki vormistus:

Peatüki pealkiri vormistatakse nagu Pealkiri 1 (kiri Times New Roman, suurus 14 p, paks, must, suurtähtkiri, vasakjoondusega, reasamm 1,5 ning vahe 0 p enne lõiku ja 6 p pärast lõiku).

Pealkirja ei nummerdata.

Peatüki põhitekst kirjutatakse eelvormistatud tabelisse.

Peatüki põhitekst vormistatakse Normaallaadis (kiri Times New Roman, suurus 12 p või väiksem; lõigud rööpjoondusega, reasamm 1,5 rida või väiksem, taandridu ei kasutata; lõikude eraldamiseks ei kasutata tühja rida, vaid vahet 6 p enne lõiku ja 6 p pärast lõiku). NB! Resümees üldjuhul vähendatakse reavahet ja kirjasuurust, et tekst mahuks ühele lehele.

Peatüki sisu:

Igas uurimistöös kasutatakse teiste autorite materjale: ajalooürikuid, kirju, fotosid, raamatuid, ajakirjandust, filme, mõõtmis- või küsitlustulemusi, vaatlusandmeid, suulisi mälestusi, intervjuusid jne. See on vajalik taustsüsteemide kirjeldamiseks ning oma järelduste ja seisukohtade võrdlemiseks. 

Kasutatud allikate põhjal koostatakse viitekirjete (kasutatud allikad) loetelu, mis sisaldab ainult töös viidatavaid materjale. Viidete järgi on võimalik töös esitatut kontrollida. Seepärast kuulubki kasutatud allikate loetelu kohustusliku osana uurimistöö juurde. 

Kasutatud allikate loetelus järjestatakse viitekirjed tähestikuliselt autorite või nende puudumisel trükiste pealkirjade esimeste sõnade järgi. 

Pealkirjades lühendeid ja jutumärke ei kasutata.

Peatüki vormistus:

Peatüki pealkiri vormistatakse nagu Pealkiri 1 (kiri Times New Roman, suurus 14 p, paks, must, suurtähtkiri, vasakjoondusega, reasamm 1,5 ning vahe 0 p enne lõiku ja 6 p pärast lõiku).

Kasutatud allikate pealkirja ei nummerdata.

Peatüki põhitekst vormistatakse Normaallaadis (kiri Times New Roman, suurus 12 p; lõigud rööpjoondusega, reasamm 1,5 rida, taandridu ei kasutata; lõikude eraldamiseks ei kasutata tühja rida, vaid vahet 6 p enne lõiku ja 6 p pärast lõiku).

Peatüki sisu:

Töö põhiteksti täiendavad osad (tabelid, joonised, visandid, pildimaterjal jne), mis on liiga mahukad, paigutatakse lisadena töö lõppu. 

Lisadeks on ka materjalid, mis täiendavad põhiteksti, kuid mille sidumine sellega pole otseselt vajalik. 

Lisadesse tuleb kindlasti lisada ankeetküsitluse näidis, intervjuu küsimused jm andmekogumismeetodi näidis (täpselt sellisel kujul nagu need esitati). 

Peatüki vormistus:

Peatüki pealkiri vormistatakse nagu Pealkiri 1 (kiri Times New Roman, suurus 14 p, paks, must, suurtähtkiri, vasakjoondusega, reasamm 1,5 ning vahe 0 p enne lõiku ja 6 p pärast lõiku).

Lisade peatüki pealkirja ei nummerdata.

Kui töö juurde kuulub ainult üks lisa, siis ongi peatüki pealkiri "Lisa".

Kui töö juurde kuulub mitu lisa, siis on peatüki pealkiri "Lisad" (vormistatud nagu Pealkiri 1). Erinevad lisad vormistatakse alapeatükkidena "Lisa 1", "Lisa 2" jne (alapeatükid vormistatakse nagu Pealkiri 2: kiri Times New Roman, suurus 13 p, paks, must, vasakjoondusega, reasamm 1,5 ning vahe 24 p enne lõiku ja 6 p pärast lõiku).

Peatüki põhitekst vormistatakse Normaallaadis (kiri Times New Roman, suurus 12 p; lõigud rööpjoondusega, reasamm 1,5 rida, taandridu ei kasutata; lõikude eraldamiseks ei kasutata tühja rida, vaid vahet 6 p enne lõiku ja 6 p pärast lõiku).