UPT vormistamisnõuded lähtuvad kehtivatest rahvusvahelistest nõuetest.
Kui töö on tarvis esitada mõnele õpilaskonkursile, millel on teistsugused vormistusnõuded kui Saue Riigigümnaasiumis, võib töö vormistada õpilaskonkursi nõuete kohaselt, kuid töö sissejuhatuses tuleb see ära märkida ning õpilaskonkursi nõuetele viidata.
Kuna Microsoft Office 365 on Saue Riigigümnaasiumi õpilastele tasuta kättesaadav, siis kirjaliku osa vormistamiseks on soovitatav kasutada programmi MS Word.
Vältimaks vigu tööde vormistamisel, on mõttekas teha töö ühe programmi sama versiooniga ja salvestada see kõvakettale/mälupulgale vaikimisi salvestustüüpi, mida kasutatav programm pakub (MS Word – .docx).
Pilve salvestamine ja seal töö vormistamine (OneDrive, GoogleDrive) ei võimalda rakendada vormistamise kõiki nõudeid ning võib vormistust mõneti muuta.
Aeg-ajalt tuleks teha tööst koopia.
Töö tehakse A4-formaadis püstiste lehtede ühele poolele.
Lehe veeristeks jäetakse vasakult, paremalt, ülalt ja alt 2,5 cm.
MS Word: Küljendus > Veerised > Kohandatud veerised (vajadusel); Layout > Margins > Custom Margins (vajadusel)
Leheküljed nummerdatakse (MS Word: Lisa > Leheküljenumber > Lehe allserv (keskele); Insert > Page Number).
Leheküljenumbrid paigutatakse lehe alumisse serva keskele.
Tiitellehel leheküljenumbrit ei näidata, kuid tiitelleht arvestatakse esimeseks leheks.
Esimene number on autorideklaratsiooni lehel ja selleks on „2“.
Kuidas eemaldada esilehelt leheküljenumbrit? Kõigepealt tuleb ikkagi kõik leheküljed nummerdada. Kui sa seda oled teinud, tuleb sulle üles menüü "Päis ja jalus" ning sinna tuleb kastikesse "Erinev esileht" teha linnuke.
Pikkade dokumentide vormistamiseks kasutatakse laade (MS Word: Avaleht > Laadid; Home > Styles), seetõttu ka õpilasuurimus ja praktiline töö vormistatakse laade kasutades. Laadid aitavad sarnaseid tekstiosi sarnaselt kujundada.
Laadidele esitatavad nõuded:
Töö põhitekst (Avaleht > Laadid > Normaallaad; Home > Styles > Normal): Kiri Times New Roman, suurus 12 p. Lõigud rööpjoondusega, reasamm 1,5 rida, taandridu ei kasutata. Lõikude eraldamiseks ei kasutata tühja rida, vaid vahet 6 p enne lõiku ja 6 p pärast lõiku.
Pealkiri 1 (Avaleht > Laadid > Pealkiri 1; Home > Styles > Heading 1): Kiri Times New Roman, suurus 14 p, paks, must, suurtähtkiri, vasakjoondusega, reasamm 1,5 ning vahe 0 p enne lõiku ja 6 p pärast lõiku. Laadis määrata, et enne Pealkiri 1 on leheküljepiir.
Pealkiri 2 (Avaleht > Laadid > Pealkiri 2; Home > Styles > Heading 2): Kiri Times New Roman, suurus 13 p, paks, must, vasakjoondusega, reasamm 1,5 ning vahe 24 p enne lõiku ja 6 p pärast lõiku.
Pealkiri 3 (Avaleht > Laadid > Pealkiri 3; Home > Styles > Heading 3): Kiri Times New Roman, suurus 12 p, paks, must, vasakjoondusega, reasamm 1,5 ning vahe 12 p enne lõiku ja 6 p pärast lõiku.
Loetelud: Vastavalt vajadusele kas nummerdatud või täpploetelu. Kujundatakse sarnaselt põhitekstile, kuid samalaadiliste lõikude vahele tühja ruumi ei jäeta.
Jooniste ja tabelite pealdised (Avaleht > Laadid > Pealdis): Kiri Times New Roman, suurus 12 p, must, vasakjoondusega, reasamm 1,5 ning vahe 0 p enne lõiku ja 0 p pärast lõiku.
Töö põhiteksti kujundamiseks muudetakse normaallaadi või luuakse uus laad (Avaleht > Laadid > Normaallaad; Home > Styles > Normal).
Oluliste mõistete rõhutamisel võib kasutada paksu kirja,
võõrkeelsed sõnad ja väljendid aga eristatakse ülejäänud tekstist kaldkirjas.
Põhitekstile esitatavad nõuded: Kiri Times New Roman, suurus 12 p. Lõigud rööpjoondusega, reasamm 1,5 rida, taandridu ei kasutata. Lõikude eraldamiseks ei kasutata tühja rida, vaid vahet 6 p enne lõiku ja 6 p pärast lõiku.
Tiitellehel peavad olema kooli nimi, töö autori ees- ja perekonnanimi, klass, töö pealkiri, töö liik (kas uurimistöö või praktiline töö), juhendaja ees- ja perekonnanimi ning töö kaitsmise koht ja aasta.
Tiitellehe elemendid vormindatakse Times New Roman kirjas suurusega 12 punkti.
Erandiks on töö pealkiri, mis trükitakse paksus kirjas, suurtähtedes ja vormindatakse Times New Roman kirjas suurusega 14 punkti.
Tiitellehe näidis on SIIN.
Autorideklaratsiooni lehe pealkiri vormendatakse nagu Pealkiri 1: kiri Times New Roman, suurus 14 p, paks, must, suurtähtkiri, vasakjoondusega, reasamm 1,5 ning vahe 0 p enne lõiku ja 6 p pärast lõiku.
NB! Autorideklaratsiooni pealkirja vorminguks peab jääma töö põhiteksti vorming, mitte Pealkiri 1 vorming, sest autorideklaratsioon ei kuulu sisukorda.
Autorideklaratsiooni pealkirja ei nummerdata.
Autorideklaratsiooni lehel on järgmine tekst (püstises kirjas):
Käesolevaga kinnitan, et olen koostanud töö iseseisvalt. Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud.
Annan töö positiivsele hindele kaitsmise korral Saue Riigigümnaasiumile tasuta loa (lihtlitsents) enda koostatud uurimistöö reprodutseerimiseks, säilitamiseks ja üldsusele kättesaadavaks tegemiseks õppe- ja kasvatustöö eesmärgil kuni autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemiseni, juhul kui sellega ei riivata kolmandate tööga seotud osapoolte õigusi.
Ülaltoodust tulenevalt kinnitan, et viitan oma töö kasutamisel või esitamisel edaspidi alati Saue Riigigümnaasiumile kui töö kaasautorile.
Kuupäev
Töö autori nimi
Autorideklaratsiooni lehekülje vormistuse näidis on SIIN.
Põhipeatükkide pealkirjad alates sissejuhatusest tehakse suurtähtedega ja Pealkiri 1 (Avaleht > Laadid > Pealkiri 1; Home > Styles > Heading 1) laadis (kiri Times New Roman, suurus 14 p, paks, must, suurtähtkiri, vasakjoondusega, reasamm 1,5 ning vahe 0 p enne lõiku ja 6 p pärast lõiku, enne Pealkiri 1 on leheküljepiir)
Alapeatükkide pealkirjad tehakse Pealkiri 2 (Avaleht > Laadid > Pealkiri 2; Home > Styles > Heading 2) laadis (kiri Times New Roman, suurus 13 p, paks, must, vasakjoondusega, reasamm 1,5 ning vahe 24 p enne lõiku ja 6 p pärast lõiku).
Kui alapeatükkidel on omakorda alapeatükid, tehakse need Pealkiri 3 (Avaleht > Laadid > Pealkiri 3; Home > Styles > Heading 3) laadis (kiri Times New Roman, suurus 12 p, paks, must, vasakjoondusega, reasamm 1,5 ning vahe 12 p enne lõiku ja 6 p pärast lõiku).
Töö sisu peatükkide pealkirjad nummerdatakse. Pealkirjade nummerdamiseks kasutatakse tekstiprogrammi mitmetasemelise loendi tegemise võimalust. Pealkirja ees oleva numbri järel peab olema punkt.
Töös ei nummerdata järgmisi peatükke: sissejuhatus, kokkuvõte, kasutatud kirjandus ja lisad.
Pealkirjade lõppu punkti ei panda.
Sõnu pealkirjades ei poolitata ning lühendeid ei kasutata. Kui mõni pealkiri jääb lehe lõppu tekstita või ainult ühe tekstireaga, lükatakse ta järgmisele lehele.
Peatüki jagunemisel alapeatükkideks ei tehta peatüki pealkirja ja alapeatüki pealkirja järjest, see tähendab, et peatüki pealkirja järel peab olema sissejuhatav lõik, mis selgitab/põhjendab peatüki jagunemist alapeatükkideks. Erandiks on pealkiri LISAD, millele järgneb koheselt Lisa 1 alapealkiri.
Sisukord luuakse sisukorra lisamise käsu abil, sel juhul ilmuvad pealkirjalaadide abil koostatud pealkirjad automaatselt sisukorda (MS Word: Viited > Sisukord; References > Insert Table of Figures).
Sisukorra pealkirja SISUKORD ei tohi Pealkiri 1 laadis teha, sest sisukorra pealkiri ei tohi sisukorda tulla. Küll aga kasutatakse sisukorra pealkirja puhul sama kirja ja kirjasuurust, nagu on Pealkiri 1 laadil (kiri Times New Roman, suurus 14 p, paks, must, suurtähtkiri, vasakjoondusega, reasamm 1,5 ning vahe 0 p enne lõiku ja 6 p pärast lõiku), et töö üldilme oleks ühtlane.
Töös muudatuste tegemise järel on vaja sisukorda värskendada.
Tiitellehe ja autorideklaratsiooni järel asub sisukord, milles näidatakse kõik töö alajaotused ranges vastavuses töös kasutatud pealkirjade, alapealkirjade ning leheküljenumbritega.
Sisukorda ei kuulu tiitelleht, autorideklaratsioon ega sisukord ise.
Sissejuhatus, kokkuvõte ja kasutatud kirjanduse loetelu ei kuulu peatükkidena nummerdamisele (nende ette ei panda pealkirjas numbrit), küll aga nummerdatakse sisupeatükid, alapeatükid ja vajadusel ka lisad, kui neid on rohkem kui üks.
Töös on eri peatükkidena tiitelleht, autorideklaratsioon, sisukord, sissejuhatus, töö põhipeatükid olenevalt teemast, kokkuvõte, kasutatud kirjandus ja lisad.
Põhipeatükid võivad jaguneda alapeatükkideks.
Alapeatükkide tegemise korral peab neid olema vähemalt kaks, üksikut alapeatükki ei tehta.
Iga peatükki alustatakse uuelt lehelt, alapeatükke ei alustata uuelt lehelt.
Sundleheküljevahetused uuelt lehelt alustamiseks tehakse leheküljepiire lisades (Ctrl + Enter).
Kui mahub, võib ühele lehele paigutada mitu lisa.
Loetelude vormindamiseks luuakse uus laad.
Nõuded loetelulaadi vormindamise kohta: vastavalt vajadusele kas nummerdatud või täpploetelu. Kujundatakse sarnaselt põhitekstile, kuid samalaadiliste lõikude vahele tühja ruumi ei jäeta.
Kirjavahemärkide kasutamist loeteluelementide eraldamisel selgitab Maire Raadiku artikkel „Kuidas vormistada loetelu?“.
Sidekriips on lühem kriips ja seda ei ümbritseta tühikutega. Näiteks: Põhja-Eesti, C-vitamiin, PIN-kood, 20-aastane, nii-öelda, sünniaasta, -kuu ja -päev.
Mõttekriips ümbritsetakse tühikutega. Näiteks: Tabelid, joonised, lisad – kõik need tuleb nummerdada. Mõttekriipsu „kuni“ asendajana ei ümbritseta tühikutega, näiteks: 10–20 aastat, aastatel 2020–2022, 1.–9. septembrini, 10–20%, 5–10 km.
Mõttekriipsu on võimalik saada programmis MS Word kasutades kombinatsiooni Ctrl+Num-. NB! Aktiveeritud peab olema numbriklaviatuur.
Võimalik on kasutada ka MS Wordis või MS PowerPointis automaatkorrektuuri, mis asendab tippimise ajal tühikute vahel kaks sidekriipsu (--) mõttekriipsuga (–).
Tabelid vormindatakse Times New Roman kirjas suurusega 12 punkti (suurte tabelite puhul on lubatud kasutada kirja suurust 11). Kasutatakse ühekordset reasammu ning vahet 6 punkti enne lõiku ja 6 punkti pärast lõiku. (vt näidet)
Tabeli veergudel peavad olema pealkirjad ehk veerupäised. Veerupäised joondatakse lahtri keskele, võib kasutada paksu kirja. Tabelis olev tekst joondatakse üldjuhul lahtri vasakusse serva, arvud keskele või paremasse serva. (vt näidet)
Tabelid nummerdatakse ja pealkirjastatakse tabelitele pealdiste lisamise teel (MS Word: Viited > Lisa pealdis; References > Insert Caption). Tabeli numbri järel peab olema punkt, pealkirja järele punkti ei panda (vt näidet).
Pealdiste vormindamise nõuded: kiri Times New Roman, suurus 12 p, must, vasakjoondusega, reasamm 1,5 ning vahe 0 p enne lõiku ja 0 p pärast lõiku.
Suuremad tabelid paigutatakse töö lisasse. Sel juhul pannakse tabeli pealkiri lisa pealkirjaks, eraldi tabeli pealkirja pole tarvis.
Kui tabel pole autori omalooming, tuleb sellele viidata.
Kõik töös olevad diagrammid, fotod, kaardid, joonistused, skeemid ning muud illustratsioonid kuuluvad üldnimetuse „joonis“ alla.
Joonised nummerdatakse ja allkirjastatakse joonistele pealdiste lisamise teel (MS Word: Viited > Lisa pealdis; References > Insert Caption). Joonise numbri järel peab olema punkt, allkirja järele punkti ei panda.
Pealdiste vormindamise nõuded: kiri Times New Roman, suurus 12 p, must, vasakjoondusega, reasamm 1,5 ning vahe 0 p enne lõiku ja 0 p pärast lõiku.
Kui joonis pole autori omalooming, tuleb sellele viidata (vt näidist).
Diagrammid tehakse tasapinnalised. Diagrammidel olev tekst ja arvud vormindatakse Times New Roman kirjas suurusega 11 või 12 punkti, aga kõigil diagrammidel ühtemoodi. Diagrammi telgedele, millel on arvandmed, tuleb lisada telje nimed, välja arvatud juhul, kui teljel on kuupäevad või aastad ning sellest arusaamiseks vajalik info on joonise allkirjas.
Diagrammile pealkirja (tiitlit) ei lisata, diagrammi alla tehakse joonise allkiri. (vt näidist)
Suuremad joonised paigutatakse töö lisasse. Lisale pannakse sobiv pealkiri, eraldi joonise allkirja pole tarvis.
Valemite vormistamiseks on soovitatav kasutada valemiredaktorit.
Valemid kirjutatakse 12 punkti suuruses kaldkirjas.
Üksikuid sümboleid ja lihtsaid matemaatilisi avaldisi ei viida teksti sees eraldi reale, võrdust ja võrratust väljendavad avaldised viiakse omaette reale.
Valemites kasutatud sümbolid on tarvis lahti seletada, mõõtühikud esitatakse valemites kasutatud sümbolite seletuses.
Valemi sümbolite seletus algab sõnaga „kus“ ning seletused kirjutatakse üksteise alla. Mitme valemi kasutamise korral soovitatakse valemid nummerdada.
Näitet vaata SIIT.
Lisad paigutatakse töös viitamise järjekorras.
Esimesele lisade lehele tehakse Pealkiri 1 laadis pealkiri LISAD. Lisades võib suurte tabelite ja jooniste korral keerata lehe horisontaalseks.
Lisad nummerdatakse ja pealkirjastatakse pealdiste lisamise teel (MS Word: Viited > Lisa pealdis). Numbri järel peab olema punkt. Pealkirja järele punkti ei panda. Seejärel tehakse lisade pealdised Pealkiri 2 laadi, et need tuleks ka sisukorda.
Lisas olevate tabelite ja jooniste puhul pole eraldi tabelite või jooniste pealdisi vaja, piisab lisade pealdistest. (vt näidisena selle juhendi lisasid Lisa 1 – Lisa 11)
Kõik tabelid, joonised, valemid ja lisad tuleb siduda töö tekstiga ja neile tuleb viidata.
Selleks kasutatakse otsest või kaudset viitamist.
Otsene viitamine:
Alljärgnev Tabel 1 näitab, et … / Joonis 3 iseloomustab … / …, mida kujutab Lisa 2.
Kaudne viitamine:
… (Tabel 1) või (vt Tabel 1) / … (Joonis 3) või (vt Joonis 3) / … (Lisa 2) või (vt Lisa 2)
Viite loomiseks kasutatakse ristviitamise võimalust (MS Word: Viited > Ristviide). Selle eelduseks on, et tabelitele, joonisele, valemitele ja lisadele on eelnevalt lisatud pealdised.
Viitamisel kasutatakse viite silti (Tabel, Joonis, Lisa) ja numbrit, mitte pealkirja/allkirja.