2.6. Uuringu meetodi kirjeldus

Sinu töö koosneb sisuliselt kolmest suurest osast:

1. ülevaade sellest, mida on selle teema kohta varem uuritud ning milliseid andmeid kogutud (teooriaosa)

2. enda koostatud uuring, mis toetub varem uuritud materjalile (metoodika)

3. analüüs, kas sinu andmed kinnitavad varasemaid või lükkavad need ümber, ning mis võib olla sellise tulemuse põhjus

{See materjal siin on täiendamisel.}

UT2.6.1.(1) UT metoodika osas kirjeldatakse, kuidas on uuring üles ehitatud ja läbi viidud.

UT2.6.1.(2) See alajaotus kajastab infot, mis võimaldab lugejatel saada ülevaate sellest, mida ja kuidas uuring tehti ning vajadusel seda ka korrata.

UT2.6.1.(3) Uuring ja kõik selle osad peavad olema tihedalt seotud teooriapeatükiga. Uuringu metoodikat kirjeldades tuleb võimalikult palju viidata teooriapeatüki sisule.

UT2.6.1.(4) Tavaliselt jagatakse metoodika peatükk alapeatükkideks järgnevalt:

UT2.6.1.(4a) "Uuringu üldine iseloomustus": millist uurimisviisi uuringus kasutatakse (kvantitatiivne, kvalitatiivne) ja miks;

UT2.6.1.(4b) "Andmekogumismeetod": andmekogumismeetodite ehk uurimisinstrumentide (nt intervjuu, ankeet, test, katse jm) puhul põhjendatakse nende valikut, usaldusväärsust ning sobivust uurimisküsimustele vastamiseks või hüpoteeside tõestamiseks. 

Ankeedi puhul kirjeldatakse iga küsimust eraldi, kuidas see on seotud uurimisküsimuste või hüpoteesidega, samuti põhjendatakse, miks antakse küsimusele avatud vastuse võimalus või vastusevariandid (ka vastusevariandid peavad olema põhjendatud). 

Intervjuu puhul peavad küsimused olema samuti põhjendatud uurimisküsimuste või hüpoteesidega ning toetuma teooriaosas esitatud andmetele. Peatükis tuleb kirjeldada ja põhjendada ka intervjuu küsimuste/teemade järjekorda.

Testi või katse puhul tuleb kirjeldada nende erinevaid etappe ning nende vastavust uurimisküsimuste või hüpoteesidega ning teooriaosaga.

Uurimisinstrument tervikuna esitatakse üldjuhul lisades (intervjuu ärakiri, ankeedi küsimused ja vastusevariandid jms).

UT2.6.1.(4c) "Uurimisobjekt ja/või valim": kirjeldatakse uurimisobjekte (isikud, nähtused, materjalid, andmed, allikad jne) või uuritavaid (uuritavate hulk ja neid iseloomustavad andmed), valimiga uurimuse puhul valimi moodustamise põhimõtteid ning katse- ja/või mõõteseadmete täpne kirjeldus;

UT2.6.1.(4c) "Uuringu protseduur": kirjeldatakse, millal, kus ja kuidas midagi tehti. Kirjeldatakse andmeanalüüsi meetodeid ja põhimõtteid.

UT2.6.1.(4) Mitme autoriga töö puhul tuuakse selgelt välja rühmatöö toimimise (juhtimise) põhimõtted ja praktika ning iga autori panus.

UT2.6.1.(5) Kõik tekstis kasutatud teiste autorite seisukohad, probleempüstitused, tsitaadid, arvandmed, joonised, tabelid jm peavad olema viidatud.

UT2.6.1.(6) Saue Riigigümnaasiumis kasutatakse UPT koostamisel APA7 viitamise põhimõtteid.

UT2.6.1.(7) Allikmaterjali ideid saab viidata kas tsiteerides või refereerides.

UT2.6.1.(8) Tsitaadile või refereeringule peab töö autor lisama omapoolse kommentaari või kokkuvõtte, mis seob tsitaadi või refereeringu teksti üldise sisuga.

UT2.6.1.(9) Tsiteerimine on teise autori teksti esitamine ilma seda muutmata. Tsitaat esitatakse jutumärkides. Viide (autor, ilmumisaasta, leheküljenumber) paikneb peale tsitaati lõpetavaid jutumärke.

Tsitaadi näide: „See, mis esimest korda Eestisse sattunule silma torkab, on see, et siin on iga paik üksteisest erinev. Erinev on nii loodus kui ka kultuur.“ (Mikita, 2013, lk 73)

UT2.6.1.(10) Tsitaadi pikkus ei tohi ületada 2-3 lauset.

UT2.6.1.(11) Tsiteerimine on põhjendatud ainult siis, kui tsitaadi ümbersõnastamisega kaotab mõttekäik olulise sisu. Muudel juhtudel tuleb eelistada refereerimist.

UT2.6.1.(12) Refereerimine on teise autori teksti oma sõnadega edasiandmine. Refereeringu puhul jutumärke ei kasutata. Kui refereering koosneb ühest lausest, siis paikneb viide (autor, ilmumisaasta, leheküljenumber) enne lauset lõpetavat punkti, kui aga tervest tekstilõigust, siis pärast viimase lause punkti.

Refereeringu näide: Esmakordselt Eestisse sattunu märkab, et iga Eestimaa paik on teisest erinev, seda nii looduselt kui ka kultuurilt (Mikita, 2013, lk 73).

2.6.2.(1) Lehekülje veerised on nii all, üleval, vasakul kui ka paremal 2,5 cm.

2.6.2.(2) Peatüki tekst on vormistatud fondiga Times New Roman; fondi värv on must; kirja suurus 12 punkti; reavahe 1,5. Tekst on rööpjoondatud.

2.6.2.(3) Lõikude eraldamiseks ei kasutata tühja rida, vaid vahet 6 punkti enne lõiku ja 6 punkti pärast lõiku.

2.6.2.(4) Peatüki pealkiri asub lehekülje esimesel real vasakul, on kirjutatud laadiga Pealkiri 1 (suurtähed; kirjasuurus 14 punkti; font Times New Roman, must. Reavahe 1,5). Pealkirja ja teksti vahel on tühi rida.

2.6.2.(5) Peatüki pealkiri ja alapeatükid nummerdatakse. Alapeatüki pealkirja ees on tühi rida, alapeatükki ei alustata uuelt leheküljelt.

2.6.2.(6) Leheküljed on nummerdatud. Leheküljenumber asub lehe allservas keskel.

2.6.2.(7) Tabelid vormindatakse Times New Roman kirjas suurusega 12 punkti (suurte tabelite puhul on lubatud kasutada kirja suurust 10-11).

2.6.2.(8) Tabelis kasutatakse ühekordset reasammu ning vahet 6 punkti enne lõiku ja 6 punkti pärast lõiku. (Tabel 1)

2.6.2.(9) Tabeli veergudel peavad olema pealkirjad ehk veerupäised.

2.6.2.(10) Veerupäised joondatakse lahtri keskele, võib kasutada paksu kirja.

2.6.2.(11) Tabelis olev tekst joondatakse üldjuhul lahtri vasakusse serva, arvud keskele või paremasse serva. (Tabel 1)

2.6.2.(12) Tabelid nummerdatakse ja pealkirjastatakse.

2.6.2.(13) Tabeli numbri järel peab olema punkt, pealkirja järele punkti ei panda (Tabel 1).

2.6.2.(14)Tabel pealkirja ja eelneva teksti vahele jäetakse tühi rida.

Tabel 1. Klassikomplektide arv Saue Riigigümnaasiumis aastal 2022

2.6.2.(15) Suuremad tabelid paigutatakse töö lisasse. Sel juhul pannakse tabeli pealkiri lisa pealkirjaks, eraldi tabeli pealkirja pole tarvis.

2.6.2.(16) Kui tabel pole autori omalooming, tuleb sellele viidata nagu tavalise teksti puhul.

2.6.2.(17) Kõik töös olevad tabelid tuleb autoril endal koostada. Ei ole lubatud töösse kopeerida näiteks Google Formsi vms keskkonna koostatud tabeleid.

2.6.2.(18) Kui tabeli on koostanud tehisaru, tuleb sellele viidata tabeli pealkirjas.

2.6.2.(19) Kõik töös olevad diagrammid, fotod, kaardid, joonistused, skeemid ning muud illustratsioonid kuuluvad üldnimetuse „joonis“ alla.

2.6.2.(20) Joonised nummerdatakse ja allkirjastatakse.

2.6.2.(21) Joonise numbri järel peab olema punkt, allkirja järele punkti ei panda.

2.6.2.(22) Kui joonis pole autori omalooming, tuleb sellele viidata nagu tavalise teksti puhul. Kui joonis on autori omalooming, siis märgitakse see viite asemele (Joonis 4).

Joonis 4. Viljapõld Saaremaal (autori foto)

2.6.2.(23) Diagrammid tehakse tasapinnalised.

2.6.2.(24) Diagrammidel olev tekst ja arvud vormindatakse Times New Roman kirjas suurusega 11 või 12 punkti, aga kõigil diagrammidel ühtemoodi.

2.6.2.(25) Diagrammi telgedele, millel on arvandmed, tuleb lisada telje nimed, välja arvatud juhul, kui teljel on kuupäevad või aastad ning sellest arusaamiseks vajalik info on joonise allkirjas.

2.6.2.(26) Diagrammile pealkirja (tiitlit) ei lisata, diagrammi alla tehakse joonise allkiri. (Joonis 5)

Joonis 5. Saue Riigigümnaasiumi klassikomplektide arv aastal 2022

2.6.2.(27) Suuremad joonised paigutatakse töö lisasse. Lisale pannakse sobiv pealkiri, eraldi joonise allkirja pole tarvis.

2.6.2.(28) Kõik töös olevad diagrammid, skeemid jms tuleb autoril endal koostada. Ei ole lubatud töösse kopeerida näiteks Google Formsi vms keskkonna koostatud diagramme, skeeme jms.

2.6.2.(29) Kui diagrammid, skeemid jms on koostanud tehisaru, tuleb sellele viidata diagrammide, skeemide jms allkirjas.

2.6.2.(30) Kõik tabelid, joonised, valemid ja lisad tuleb siduda töö tekstiga ja neile tuleb viidata.

2.6.2.(31) Selleks kasutatakse otsest või kaudset viitamist.

Otsene viitamine: Alljärgnev Tabel 1 näitab, et … / Joonis 3 iseloomustab … / …, mida kujutab Lisa 2.

Kaudne viitamine: … (Tabel 1) / … (Joonis 3) / … (Lisa 2) 

NB! Viites on sõnad TABEL, JOONIS, LISA kirjutatud suure algustähega.