PT.1.1.(1) Käesolevas juhendis esitatakse praktilise töö koostamise ja vormistamise nõuded Saue Riigigümnaasiumis. Juhendi koostamise aluseks on võetud teiste koolide ning ülikoolide juhendid.

PT.1.1.(2) Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §31 lg 6 alusel tuleb gümnaasiumi lõpetamiseks sooritada vähemalt rahuldaval tasemel õpilasuurimus või praktiline töö. Haridus- ja teadusministri määrusega nr 62 on kehtestatud õpilasuurimuse ja praktilise töö ettevalmistamise ja tagasisidestamise tingimused ja kord.

PT.1.1.(3) Käesolev juhend kirjeldab praktilise töö koostamise, vormistamise ning tagasisidestamise nõudeid Saue Riigigümnaasiumis.

PT.1.1.(4) Praktiline töö sooritatakse üldjuhul gümnaasiumi 2. õppeaastal (G2 astmes), mille teostamise eest arvestatakse õpilasele üks kursus "Uurimistöö koostamine". Töö sooritamise toetamiseks läbivad õpilased gümnaasiumi 2. õppeaastal kursuse „Uurimistöö alused“.

PT.1.1.(5) UPT-na on võimalik arvestada tööd, mis on esitatud ja äramärkimist leidnud üleriigilisel või rahvusvahelisel aineolümpiaadil, õpilasuurimistööde konkursil.

PT.1.1.(6) Praktilise töö kirjalik aruanne kirjutatakse ja vormistatakse eesti keeles.

PT.1.1.(7) Praktilise töö kirjalik aruanne kirjutatakse lähtudes teaduskeele põhimõtetest, milleks on

• täpsus ja objektiivsus (välditakse emotsionaalsust ja subjektiivseid hinnanguid),

• selgus ja loogilisus (mõtted esitatakse arusaadavalt ja süsteemselt),

• terminipõhisus (kasutatakse erialaseid termineid, mitte kõnekeelt),

• üldistus ja argumenteeritus (väited peavad olema põhjendatud ja üldistatavad),

• teooriaosas neutraalsus (vältida mina-vormi ja hinnanguid, eelistada passiivseid või umbisikulisi vorme).

PT.1.1.(8) Lähtuvalt praktilise töö kirjaliku aruande eripäradest on lubatud aruande sissejuhatuses, tööprotsessi kirjelduse ja analüüsi ning enesehinnangu peatükkides kasutada ka mina(meie)-vormi.

PT.1.1.(9) Praktiline töö on õpilase või õpilaste poolt loodud teos, tehnoloogiline lahendus, õppematerjal, projekt, üritus vms ja selle tegevuse kirjalik aruanne. Praktiline töö sisaldab endas loomingulist, praktilist ja analüütilist komponenti.

PT.1.1.(10) Praktiline töö rohkuse tõttu ei ole tööle esitatud väga täpseid nõudeid. Koostöös juhendajaga tuleb leida töö iseloomust lähtuvalt kõige sobivamad lahendused. Võimalikud vormid:

• kunstiteos: maal, skulptuur, joonistus, graafiline leht, makett, moekollektsioon, tarbekunstiteos, digitaalne kunstiteos;

• kirjandus- või ajakirjandusteos: novell, romaan, luulekogu, tõlge, kooli almanahh, ajaleht, õpimapp;

• kontsert või salvestus: omaloomingu või teiste autorite loomingu kontsertesitus, omaloominguline heliplaat;

• film: dokumentaalfilm, portreefilm, animafilm, lavastuslik film, muusikavideo jms;

• lavastus: näidend, tants jms;

• näitus: kunsti-, kirjandus- või fotonäitus;

• tehnoloogiline lahendus: leiutis, arvutiprogramm, arvutimäng vms;

• õppematerjal: eksami/olümpiaadi kordamisülesannete kogumiku koostamine; veebipõhise õppekeskkonna loomine; õppevahendite valmistamine (muusikainstrumendid, geomeetriliste kujundite komplekt, näitlikud tabelid jms);

• sündmuse korraldamine: konkursi, konverentsi, kontserdi, näituse, õppekäigu korraldamine, projekti kirjutamine ja juhtimine;

• laboratoorsed tööd.

PT.1.1.(11) Praktilise töö aruandes avatakse töö taust, lähtealused ja eesmärgid ning kirjeldatakse kontseptuaalset lahendust, töö aktuaalsust, tööprotsessi, töö tulemust ning hinnangut oma tööle.

PT.1.1.(12) Praktilise töö aruanne sisaldab töö ideed, eesmärki, tausta, tööprotsessi kirjeldust ning analüüsi.

PT.1.1.(13) Aruanne vormistatakse kindlas järjekorras esitatud osade kaupa:

1. Tiitelleht

2. Autorideklaratsioon

3. Sisukord

4. Sissejuhatus

5. Teoreetiline taust

6. Tööprotsessi kirjeldus

7.  Tööprotsessi analüüs ja eneseanalüüs

8.  Kokkuvõte

9. Resümee

10. Tehisaru kasutamine töö koostamisel

11.  Kasutatud allikad

12. Lisad

PT.1.1.(14) Hea tava kohaselt on praktilise töö aruande sisu sissejuhatusest kokkuvõtteni (kaasa arvatud) pikkuseks vähemalt 10 lehekülge. 

UT1.1.(8) UPT sooritamise eesmärgiks on õpilase loova eneseväljenduse, koostöö ja iseseisvalt töötamise oskuse arendamine ning järgmiste oskuste omandamine: 

• loodava töö kohta taustinformatsiooni ja andmete kogumise ja analüüsimise oskus; 

• töö eesmärgi seadmise oskus; 

• tegevuse ajalise kavandamise ja kavandatu järgimise oskus; 

• teadusteksti koostamise oskus; 

• oma tegevuse ja töö analüüsimise oskus; 

• töö korrektse vormistamise oskus; 

• kokkuvõtte ja resümee koostamise oskus; 

• töö kaitsmise oskus.