PT1.(1) Käesolevas juhendis esitatakse praktilise töö ning selle kirjaliku aruande koostamise ja vormistamise nõuded Saue Riigigümnaasiumis. Juhendi koostamise aluseks on võetud teiste koolide ning ülikoolide juhendid.

PT1.(2) Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §31 lg 6 alusel tuleb gümnaasiumi lõpetamiseks sooritada vähemalt rahuldaval tasemel õpilasuurimus või praktiline töö. Haridus- ja teadusministri määrusega nr 62 on kehtestatud õpilasuurimuse ja praktilise töö ettevalmistamise ja tagasisidestamise tingimused ja kord.

PT1.(3) Käesolev juhend kirjeldab õpilasuurimuse ja praktilise töö (sh õpilasfirma) koostamise, vormistamise ning tagasisidestamise nõudeid Saue Riigigümnaasiumis.

PT1.(4) Õpilasuurimus või praktiline töö (sh õpilasfirma) (edaspidi UPT) sooritatakse üldjuhul gümnaasiumi 2. õppeaastal (G2 astmes), mille teostamise eest arvestatakse õpilasele üks kursus. Töö sooritamise toetamiseks läbivad õpilased gümnaasiumi 2. õppeaastal kursuse „Uurimistöö alused“.

PT1.(5) UPT-na on võimalik arvestada tööd, mis on esitatud ja äramärkimist leidnud üleriigilisel või rahvusvahelisel aineolümpiaadil, õpilasuurimistööde konkursil.

PT1.(6) UPT kirjutatakse ja vormistatakse eesti keeles.

PT1.(7) UPT kirjutatakse lähtudes teaduskeele põhimõtetest, milleks on

• täpsus ja objektiivsus (välditakse emotsionaalsust ja subjektiivseid hinnanguid),

• selgus ja loogilisus (mõtted esitatakse arusaadavalt ja süsteemselt),

• terminipõhisus (kasutatakse erialaseid termineid, mitte kõnekeelt),

• üldistus ja argumenteeritus (väited peavad olema põhjendatud ja üldistatavad),

• neutraalsus (vältida mina-vormi ja hinnanguid, eelistada passiivseid või umbisikulisi vorme) (koostatud tehisaru abil)

PT1.(8) Lähtuvalt praktilise töö kirjaliku aruande eripäradest on lubatud aruande sissejuhatuses, tööprotsessi kirjelduse ja analüüsi ning enesehinnangu peatükkides kasutada ka mina(meie)-vormi.

PT1.(9) UPT sooritamise eesmärgiks on õpilase loova eneseväljenduse, koostöö ja iseseisvalt töötamise oskuse arendamine ning järgmiste oskuste omandamine: 

• loodava töö kohta taustinformatsiooni ja andmete kogumise ja analüüsimise oskus; 

• töö eesmärgi seadmise oskus; 

• uurimistöö puhul eesmärgist lähtuvalt probleemile vastavate uurimisküsimuste sõnastamise ning sobiva meetodi ja analüüsivahendite valimise ja rakendamise oskus; 

• tegevuse ajalise kavandamise ja kavandatu järgimise oskus; 

• teadusteksti koostamise oskus; 

• oma tegevuse ja töö analüüsimise oskus; 

• töö korrektse vormistamise oskus; 

• kokkuvõtte ja resümee koostamise oskus; 

• töö kaitsmise oskus. 

PT4.(1) Praktiline töö (edaspidi PT) on õpilase või õpilaste poolt loodud teos, tehnoloogiline lahendus, õppematerjal, projekt, üritus vms ja selle tegevuse kirjalik aruanne. Praktiline töö sisaldab endas loomingulist, praktilist ja analüütilist komponenti.

PT4.(2) Aruandes avatakse töö taust, lähtealused ja eesmärgid ning kirjeldatakse kontseptuaalset lahendust, töö aktuaalsust, tööprotsessi, töö tulemust ning hinnangut oma tööle. (Õpilasuurimuse ja praktilise töö…, 2011)

PT4.(3) PT vormide rohkuse tõttu ei ole tööle esitatud väga täpseid nõudeid. Koostöös juhendajaga tuleb leida töö iseloomust lähtuvalt kõige sobivamad lahendused. Võimalikud vormid:

• õpilasfirma (töö juhendajaks saavad olla vastava koolituse läbinud juhendajad);

• kunstiteos: maal, skulptuur, joonistus, graafiline leht, makett, moekollektsioon, tarbekunstiteos, digitaalne kunstiteos;

• kirjandus- või ajakirjandusteos: novell, romaan, luulekogu, tõlge, kooli almanahh, ajaleht, õpimapp;

• kontsert või salvestus: omaloomingu või teiste autorite loomingu kontsertesitus, omaloominguline heliplaat;

• film: dokumentaalfilm, portreefilm, animafilm, lavastuslik film, muusikavideo jms;

• lavastus: näidend, tants jms;

• näitus: kunsti-, kirjandus- või fotonäitus;

• tehnoloogiline lahendus: leiutis, arvutiprogramm, arvutimäng vms;

• õppematerjal: eksami/olümpiaadi kordamisülesannete kogumiku koostamine; veebipõhise õppekeskkonna loomine; õppevahendite valmistamine (muusikainstrumendid, geomeetriliste kujundite komplekt, näitlikud tabelid jms);

• sündmuse korraldamine: konkursi, konverentsi, kontserdi, näituse, õppekäigu korraldamine, projekti kirjutamine ja juhtimine;

• laboratoorsed tööd.

PT3.(1) Ülekoolilise ürituse korraldamise ettevalmistus ja läbiviimine on seotud väga paljude osapooltega. Ürituse õnnestumine või ebaõnnestumine mõjutab kooli mainet. Seepärast on oluline, et kogu kooliperet siduv ning kooli traditsioone loov üritus saaks võimalikult hästi korraldatud.

PT3.(2) Sellega seoses peavad õpilased, kes soovivad üritust praktilise tööna korraldada, tegema tihedat koostööd koolitöötajatega. Et see koostöö ladusalt kulgeks, tuleb korraldajatel arvestada järgmiste asjaolude ning tingimustega.

PT3.(3) Kooli poolt praktilise tööna korraldatavad üritused on järgmised:

• moeshow (november, juhendajaks SRG kogukonnajuht),

• jõuluball (detsember, juhendajaks SRG kogukonnajuht),

• võrkpalliturniir (detsember, koostöös SRG liikumisõpetajatega),

• saalijalgpalliturniir (jaanuar, koostöös SRG liikumisõpetajatega)

• PlayBox (jaanuar, juhendajaks SRG kogukonnajuht),

• korvpalliturniir (jaanuar, koostöös SRG liikumisõpetajatega),

• eesti kirjanduse nädal (jaanuar, koostöös SRG raamatukoguga),

• emakeelenädal (märts, koostöös SRG eesti keele õpetajatega),

• võõrkeeltenädal (märts, koostöös SRG võõrkeelte õpetajatega).

PT3.(4) On võimalik pakkuda välja ka täiesti oma üritus. Sellise ürituse võib praktilise tööna läbi viia, kui SRG kogukonnajuht ja UPT koordinaator peavad selle ürituse korraldamist mõttekaks (näiteks võib ürituse korraldamise soovi tagasi lükata, kui varasematel aastatel on taoliste ürituste korraldamine ebaõnnestunud) ning üritusele leitakse kooli kalenderplaanis aeg.

PT3.(5) Ürituse läbiviimise sooviavalduses (Lisa 11) tuleb välja tuua järgmine:

• miks sooviavaldajad peavad end sobilikeks korraldajateks (varasem kogemus vms),

• mida soovitakse eelmiste aastate sarnastest üritustest üle võtta ja mida uut omalt poolt lisada,

• kuidas kavatsetakse teha üritusele reklaami,

• milliseid ruume plaanitakse kasutada,

• millistel kellaaegadel plaanitakse üritus korraldada,

• millist tehnikat on tarvis ürituse läbiviimiseks,

• millised on ürituse läbiviimise kulutused ja kuidas neid plaanitakse katta.

PT3.(6)  Kui ühe ürituse korraldamiseks tuleb mitu sooviavaldust, siis tuleb sooviavaldajatel tutvustada oma ideed detailsemalt. Võimaluse ürituse korraldada saavad need, kelle idee tundub komisjonile parim. Komisjoni kuuluvad üldjuhul SRG kogukonnajuht, UPT koordinaator ja õpilasesinduse esindaja.

PT3.(7)  Ürituse korraldamise sooviavalduse võib tagasi lükata, kui sooviavaldajad ei suuda piisavalt veenda enda pädevuses üritust korraldada (näiteks spordiürituse korraldajad ei ole spordialaga kokku puutunud või turniiridega kokku puutunud).

PT3.(8) Ürituste korraldajad peavad osa võtma õppeaasta alguses korraldatavast infotunnist, kus selgitatakse üle ürituste korraldamise olulisemad detailid ning saab esitada täpsustavaid küsimusi.

PT3.(9) Ürituse korraldajad peavad ürituse planeerimise käigus looma koostöövõimalusi koolis sel õppeaastal tegutsevate õpilasfirmadega, andes neile võimaluse müüa või tutvustada oma toodet või teenust.

PT3.(10) Õppeaasta alguses luuakse Teamsi grupivestlus, kus osalevad ürituste korraldajad, juhendaja, SRG kogukonnajuht ja UPT koordinaator. Kogu ürituse korraldamisega seotud info peab liikuma selles grupivestluses.

PT3.(11) Kõik ürituse visuaalid (plakatid jms) tuleb üles laadida Teamsi grupivestlusesse.

PT3.(12) Hiljemalt kaks nädalat enne ürituse toimumist peavad korraldajad alustama aktiivset teavitustööd nii koolimajas kui ka sotsiaalmeedias.

PT3.(13) Hiljemalt nädal enne ürituse toimumist peavad korraldajad Teamsi vestluses andma ülevaate kokkulepetest, mille nad on teinud, et üritus saaks reaalselt toimuda (ruumipaigutus ja mööblikasutus, võimalike dekoratsioonide kasutamine, valgus- ja helitehnika kasutamine, kes ja millal hakkavad ürituseks ruumi ette valmistama, kes ja millal koristab jms).

PT1.(10) UPT-l võib olla üks või mitu õpilasautorit, kelle panus töösse on selgelt välja toodud töö sissejuhatuses. Kõik autorid peavad osalema vaheseminarides ja kaitsmisel. Sama nõue kehtib ka juhul, kui kaasautor õpib teises koolis.

PT1.(11) UPT on õppija iseseisev, paaris- või grupitöö, mis toimub koostöös juhendaja(te)ga. Kui töö sisuline juhendaja on väljastpoolt kooli, on kaasjuhendaja oma koolist. Õppija valib teema ja juhendaja(d) ning esitab selleks avalduse (vt Lisa 1). Valik kinnitatakse UPT koordineerija poolt.

PT1.(14) UPT autori/koostaja roll: 

• jälgib UPT aastaplaani tegevusi; 

• peab kinni ajalistest kokkulepetest ja tähtaegadest; 

• järgib tööprotsessi vastavalt tagasiside mudelitele; 

• suhtleb regulaarselt juhendajaga töö valmimise protsessis; 

• vastutab töös esitatud andmete õigsuse eest; 

• esitab ja kaitseb töö vastavalt juhendile. 

PT1.(12)Juhendaja

• võib piiritleda enda juhendatavate tööde liigi (näiteks juhendada ainult uurimistöid või ainult praktilisi töid);

•  viib läbi vaheseminarid;

• toetab töö eesmärgi püstitamist ja töö ülesehituse kavandamist;

• toetab UPT töökava koostamisel;

• annab suuna teemakohaste allikate otsimiseks;

• jälgib töö vastavust sisulistele ja vormilistele nõuetele;

• konsulteerib õppijat ja tagasisidestab tema tööprotsessi.

PT1.(13) Juhendajal on õigus keelduda õpilase valitud teema juhendamisest juhul, kui ta ei ole töö valdkonna asjatundja ja/või kui õpilane ei ole suuteline püstitama praktilise töö eesmärki.